Parim 'hobuse'- müügi reklaam- jutt mida lugenud olen.
Me saime kokku kui ta spidomeetril seisis number 124000. (Sõbra käest ostsin, tema ostis selle auto uuena poest). Praegu, mil me teed on lahku minemas, ütleb ta mulle armatuurlaualt 170000, neelatab, ning keerab pilgu kõrvale. Ma ei loobu temast ea tõttu. 2005 a detsembris toodetud, 170000 läbisõiduga, nalja teete - see on masinale kõige rohkem teismeliseiga.
Jah, ja ikkagi on see on minu otsus. Tema oleks jäänud. Meil mõlemil on praegu üksteisele raske otsa vaadata. Emotsionaalselt... Ikkagi ühine tiir ümber maakera ja veidi pealegi...
Ta on pakkunud unustamatuid kilomeetreid. Mitte kordagi pole ta mind tee äärde jätnud, mitte kordagi pole ta tänu oma 4-veole ja aeglustile jätnud mind sinna, kus teid polegi. Ausalt! Mitte kordagi pole ta oma kahele akule toetudes jätnud hommikuti käima minemast, olgu väljas kasvõi miinus 30... Mitte kordagi pole ma pidanud temaga järelülevaatusele minema. Vastutasuks olen hellitanud teda nagu sõiduautot, jootnud teda ainult täissünteetilise õliga, õigel ajal vahetanud kõikvõimalikke filtreid, vahetanud iga kulunud kummilõdviku, puksi.
Ma ei saa teda endale jätta... Olgugi, et ta kusagilt ei kolise on ta tööauto. Ja mina pole tööinimene. Ma olen kirjanik. See on paratamatus. Ma olen esinenud selle auto kastis, Jarek Kasar on tema kastis inimestele klaverit mänginud... ja tõde ei tee olematuks - Ford Ranger on tööauto, suurte koormuste ja läbimatute tingimuste jaoks, milliseid ei suutnud ma talle isegi meie ühistel kalaretkedel pakkuda.
Ta võimadab neliveo väljalülitamist ja siis, suviti mööda maanteid tagaveoga kruiisides, ei ole ta võtnud enam kui 8 liitrit sajale. Linnas 9. Talvel lumistel teedel koos neliveoga muidugi pisut rohkem. Aga siis niimoodi, libeduse, halva nähtavuse ja pinnatuisu korral, oleme olnud nii mõnedki korrad kiireim masin maanteel

Jaa... nii mõnigi kord...
Vaadake kui kõrge ta on. Kusagil pole niipalju lund, et see mu kullakesele kõhu alla kinni jääda võiks ja niimoodi tema liikumist piirama pääseks. Mitte ealaski.
Ta on graatsiline, mis? Kõrge, suur, majesteetlik! Muuseas on tal võimsust ainult 80kw, mis teeb ta kindlustusmakse mõistlikuks. Lisaks on tal turbo, mis ta oma väikeste kilovattide arvu juures uskumatult erksaks teeb. Kaks turvapatja, uued, ei ole veel kordagi avanenud. See on kõige odavama rahaga üleval peetav maailma kõige parema läbivusega, ühe silmapaisvama väjanägemisega neljarattaline, mis eales tehtud. Ja tehakse!
Miks ma sõbra maha müün? Kuidas ma suudan? Mul ongi raske vastata, miks... Vastus on igal juhul ebapiisav, aga mul on vaja suuremaid tagumisi istmeid, temal on taga ainult kaks turvavööga patja kuhu inimene mugavalt ära ei mahu. Ma ei saa teda pidada ka ainult nendeks hommikuteks, mil Edgar pole taas linna lumest puhtaks lükand. Selline masin vajab tõelist meest! Ja tunnistan, selle viimase etendamisega olen häbiväärselt läbi kukkunud .......