Kullamäe TR3

[Heinza]

Lapi paigaldamise küssa pisut selgitatuna.
Punase noolega märgitud võimaliku lapi paigaldamise koht, arvestades, et roheline kaar hakkab olema amordipüstaku ülemine kinnitus. Saab see püstaku kinnitus seotud ka puuri peakaarega ja puur on jäigalt seotud raamiga. Keevitatud on "rammusalt" ehk keevis on aus ja korralikult läbi sulanud. Raam oli läbi lõigatud 3est küljest ehk alumine pool on terve (läbi lõigatud siis pealt ja 2 külge) On sinna külgedele lappi vaja? Kes ütleks?

Sul pole sinna vaja mingit lappi tegelikuses. Alumine osa on terve ja laksud kui tulevad siis ju alt üles mis omakorda mitte ei rebi keevist lahti vaid kokku sellise nurga all. Oma südame rahustuseks võid panna 2-3 mm rombi aga suht mõtetu. Raami enda materjal on ehk 2-3mm plekk vist. Mingil juhul pole vajadust sellisel juhul lisada sinna rombi 5-6mm paksust. See ei anna mingit tulemust kui romb on paksem kui alus materjal. Oleme neid raame keevitanud nii-naa ja kolmandat pidi, kõik kestavad. Kui Pärnu satud siis tule vaata võime näidata.

[Madis]

Kulla Madis, täismass ei mängi pmst mingit rolli. Rolli mängib vedrustatud mass ja vedrustamata massi ning vedrustatu suhe. See muutub sul aga väga trastiliselt. Siis on olulised tegurid veel coilide kinnituspunktid, hoobade kinnituspunkitid jne jne... isegi kõiki parameetreid teades ja tabelisse pannes ei ole veel tulemus 100% hea. Sellepärast ongi neid 3" vedrusid kaasvõitlejatel riiulisse juba natuke kogunenud. Nende tänavavedrudega võibolla saabki enamvähem sõita, seniks, kuni oled proovinud kalkuleeritud asja...

Ja, kui sa juba nii peeneid asju aretad, siis palun areta korralikud gaashüdraulilised pumpstopperid, sest need kuluvad sul küll (teistel ka muidugi) marjaks ära.

Saan väga hästi aru, et täismass ei oma antud hetkel pmst rolli ja oluline on vedrustatv mass. Kuivõrd hetkel on igasugu massid teadmata, siis jäävad need essid sinna vahele. Veelvähem tean ma midagi kinnituspunktide geomeetriast. Minusugune talumees peab ikka kõik ise omal nahal järgi proovima
Kuigimõte on läinud teele nende kasutet 3" vedrude peale. Kui keegi raatsiks loobuda mingisuguse kopka eest, siisnoleks tore. Ja veel toredam kui omaks infot vedru kaalutaluvuse kohta. Erik ja teised kaasamõtlejad - tänud! Ehitame, näeme! Kena aasta lõppu!

[Madis]

Nii,amordi konfiguratsioon saab muudetud. Vahele lähevad Eibachi 12" +14" vedrud. Aega hiljem atra seada ehk jäikustega mängida. Vahepeal on peetud tunniajaline vestlus amordi praktikuga (mees hooldab, parandab, reguleerib) ja sain kinnitust, et minu ehitatav kontseptsioon peaks olema õige ja töötama küll. Hetkel on teadmata, mis materjalist peaks olema või võiks olla kahe vedru vaheline tsentreeriv astmetega rõngas. Mõtte paus...

[MahviaDeTyrk]

Hetkel on teadmata, mis materjalist peaks olema või võiks olla kahe vedru vaheline tsentreeriv astmetega rõngas. Mõtte paus...

Plastikust
Mia tegin miskist plastikust - mis ta täpselt mark om ei mäleta kahjuks - läksin ja rääkisin mida peab suutma taluda ja siis mulle see materjal anti
Kas toimib - kah veel ei tea

[erik]

Mitte ainult tsentreerija vaid ka reguleeritav käigu piiraja pehmemale vedrule.

[Movistar]

Tehase coilidel on plastikust ja piiramine käib coili ümber oleva õhukese mutriga

[Madis]

Vist väljendasin oma küsimust valesti. Pean silmas inglise keeli "dual rate slider" -it. Seda pehme poole regullimise asja nägin kui upgradetakse double tube amorti läbi sleeve seti coiliks. Ok jah pehme poole eelpingsust saab ka monotubel analoogselt teha reguleeritavaks, aga on sel pointi? Kui vedrud joppavad olema auto elik kaalude kohased, siis vististi piisab ju ka kui ainult 1est regullimise mutrist.

[Madis]

Võtsin targemaid/kogenumaid kuulda ja üllitasin sedapuhku sellise asja. Puudu on veel pehme poole piiraja/regulli mutter, aga see on pisiasi. Välja näeb selliselt. Esimesed 3 pilti pildistatud vasakult paremale. Vedrud Eibach`id






Ja hägust üldpilti kah. Alla läheb niipidi nagu pildil.

[Madis]

Eile sai selline värk meisterdatud. Ehk Watts`i link. Hetkel toorikuna. Geomeetria on paigas.

[RaidoKol]

Eile sai selline värk meisterdatud. Ehk Watts`i link. Hetkel toorikuna. Geomeetria on paigas.

Sillapoolne kinnitus natuke madalamale lasta ei oleks mõistlik? Loogika ütleb, et saaks parem...

[Madis]

Eile sai selline värk meisterdatud. Ehk Watts`i link. Hetkel toorikuna. Geomeetria on paigas.

Sillapoolne kinnitus natuke madalamale lasta ei oleks mõistlik? Loogika ütleb, et saaks parem...

Ei saaks. Kogu liikumise geomeetria muutub selliselt, et sillakäigust jääb koheselt puudu. See on 1 krdi nill selle paika ajamine. Terve reede pealelõuna ja tüki laupävastki leiutasin, tegin 1:1 maketi ja mängisin sellega, enne kui julgesin raua kallale minna. Kokkuvõttes tekkis miski matemaatiline seos:-). Jah sillapealset kinnitusjorni saab ilmselt lühemaks teha, aga seda "tiivikut" mitte, sest koheselt muutuksid raamipoolsed kinnituspunktid ja seda allapoole, mis pole eriti tore.

[MahviaDeTyrk]

Eile sai selline värk meisterdatud. Ehk Watts`i link. Hetkel toorikuna. Geomeetria on paigas.

Tore muidugi - aga miks ?

[Madis]

Sellise lingiga puudub sillal külgsuunaline liikumine.

[casca]

Eile sai selline värk meisterdatud. Ehk Watts`i link. Hetkel toorikuna. Geomeetria on paigas.

Tore muidugi - aga miks ?

Et sild üles-alla liikudes vasakule ega paremale ei kalduks. Plaanis vist suur silla käik.

PS! Madis jõudis juba vastata.

[MahviaDeTyrk]

Einoh - sellest ma saan loomulikult aru - aga miks just see lahendus ? - suht palju liikuvaid osi siiskit