Pellet vs. muud küttelahendused

[Andrus Michelis]

See biogaasi tootmine on suht populaarne viimasel ajal. Alates Tallinna Solgist, kuni pisemate prügiämbriteni välja. Tehnoloogia peaks kah suht kättesaadav olema kodumajapidamisse hea tahtmise korral.

[Kalamees]

Et gaas hakkaks põlema ja annaks ka sooja, on vaja et ta oleks vastava konsentratsiooniga. Sõltuvad mixist saad 100-150m3/t gaasi biojäätmete kasutamisel. Tuleb Arvestada et protsess toimib 28 päeva. Kui kasutada ka muud pargiprügi , siis väljatulek väiksem.

[säinas]

mis tehnoloogia juures see 28 päeva on?

[Kalamees]

Sakslaste tehnoloogia, võtsin andmed Läti prügilale tehtud pakkumisest. Nemad lõpp kokkuvõttes teevad elektri. Ja Eestisse projekte ei teei, sest rohelise elektri ja tava elektri hinna vahe pea olematu. Lätis roheline ca 0,21 EUR/kWh. Siis ka läheb projekt kasumisse. Sakslased ütlesid et neile pole vaja negatiivset reklaami.
Süsteem ise suht lihtne, kasutatakse betoonbokse.
See et sa paned prügi hunnikule torud sisse ja kütad maja... Mine käi mõnes prügilas ja vaata kui suur tuluke seal tõrvikus põleb. Ja vaata milline mägi seal taga on. Gaas lahja ja põlebki see tõrvik kui kremli igavene tuli. Ei enamat, isegi kontori kütteks ei kasutata.

Kui huvi siis helista, ehk saan mingit soovitust anda katsetusteks.
Tel. 54538053

[kopakutt]

Kas keegi oskab soovitada,kust saaks osta soodsalt pelletit Tallinast või selle lähistelt?

[martinkark]

Kui kellelgi huvi on siis minult saab küsida biomassi põletavaid katlaid. Saab katlaid, mille ukse läbimõõt on 1140 ja kolde pikkus 2950mm, ehk kui puid saagida ja lõhkuda ei viitsi, siis metsas paraja pikkusega juppideks ja kodus ahju, Samuti saab katlaid, mis kütavad end heina ja põhurullidega. Niiet need kes põllult heina purustavad, selleasemel rullidesse ja talvel küte olemas. Need katlad sobivad loomulikult ka vähe suuremate hoonete jaoks, töökojad vms, või mitme maja jaoks.
Katlad ongi mõeldud selleks et seal põletada tavalisi lõhutud küttepuid, heinapätse, haket, puupakke, peenemaid tüvesid, puidu ja paberi jms põlevaid jäätmeid.
Ehk kõike mis põleb
Suuremad katlad ongi mõeldud peamiselt tööstushoonetele, kasvuhoonetele, kuivatitele, lautadele jms Ja võimsuste vahemik jääb 25kw-456kw heina pealt, aga puiduga on numbrid suuremad
Konstruktsiooni pole väga keeruliseks aetud, põhimõte on lihtne, mis lubab ka metsakuiva vms niiskemat kraami ka põletada, ilma et kohe tõrvama kipuks, kuigi kütteväärtus väiksem siis. Ja selle värgi jaoks saab PRIAST täetust ka veel
Tuhka kahjuks tuleb ikka vahel välja vedada...

[säinas]

kujutan ette, et nüüdseks ajalukku läinud väikeste heina/põhupallidega oleks paras eramut kütta.

[tjom]

ei taha küll väga reklaami teha, aga mu vana tööandja toodab jõgeval pelleteid ja pidavat suht kõrgelt hinnatud olema klientide poolt, et kellel huvi siis võib ise järgi piiluda:

http://www.kronopal.ee

Ja transport oli ka varem üle Eesti, et kõik kokkuleppe küsimus

[v6sa]

Kui kellelgi huvi on siis minult saab küsida biomassi põletavaid katlaid. Saab katlaid, mille ukse läbimõõt on 1140 ja kolde pikkus 2950mm, ehk kui puid saagida ja lõhkuda ei viitsi, siis metsas paraja pikkusega juppideks ja kodus ahju, Samuti saab katlaid, mis kütavad end heina ja põhurullidega. Niiet need kes põllult heina purustavad, selleasemel rullidesse ja talvel küte olemas. Need katlad sobivad loomulikult ka vähe suuremate hoonete jaoks, töökojad vms, või mitme maja jaoks.
Katlad ongi mõeldud selleks et seal põletada tavalisi lõhutud küttepuid, heinapätse,
...

Linki valmistaja lehele saab?
Mis vooderdus koldes on?
Mis rest on kasutusel?
Kuidas tuhk koldest välja tuleb?

Heinaga kütmine on üks PITA, eriti väikeses mastaabis. Graanulina on rohkem jumet.

Heina purustamine tagasi parandab põldu

[keelutsoon]

kui kellelgi on soovitusi, kust osta parima hinnaga 6 alust kottidesse pakitud pelletit, siis antagu privas teada.