4x4.ee

Vabandage Herrad aga pistke miski link vastava kalkuraatoriga, ma vana känd ei tea otsida.
Või eraldi teema ?
Vaataks oma paar massint ka üle.

puhvel kirjutas: ↑N Okt 12, 2023 1:04 am Vabandage Herrad aga pistke miski link vastava kalkuraatoriga, ma vana känd ei tea otsida.
Või eraldi teema ?
Vaataks oma paar massint ka üle.

Aga palun https://automaks.codelab.ee/

maksipoiss kirjutas: ↑N Okt 12, 2023 6:41 am

puhvel kirjutas: ↑N Okt 12, 2023 1:04 am Vabandage Herrad aga pistke miski link vastava kalkuraatoriga, ma vana känd ei tea otsida.
Või eraldi teema ?
Vaataks oma paar massint ka üle.

Aga palun https://automaks.codelab.ee/

Tänud
Huvitav nüanss selline, et kui auto passis on valmistamise aasta ainult, kuupäeva pole, siis kalkulaator ei tunnista.
Kuupäev tuleb ise juurde luuletada ja nii, et enne kuupäev ja siis aasta mitte vastupidi

Üllitan veel ühe reisikirja ja seekord on fookus AdBlue teemadel. Reisikiri ise annab asjale fooni. Tasub tähele panna, et esimesel päeval oli kehvemad teed ja rajuilm vihma ning kõva tuulega mis oli peamiselt vastu. Teisel päeval juba head kiirteed, aga mitte väga tihe liiklus ning mitte väga tugevad tuuled. Kolmandal päeval head kiirteed ja tihe liiklus mis tekitab ka pärisuunalist õhuvoogu.


Järjekordne ports paate sai niikaugele, et need Hollandisse kohale toimetada ja kliendile üle anda. Järjekordselt sai maha pandud tavaline plaan: kaks paati DSV veokiga teele ja kuna pean ise niikuinii personaalselt üleandmisprotseduuridel kohapeal osalema, siis üks paat TIKI BP3500-DRB peale ja Shaggyle konksu ning teele. Seejuures ostab klient ka haagise ära, nii et tagasi pääseb jälle soolomasinaga ja saab bahnide peal legaalselt kihutada. Bronnisin Stena Line rekkapraamile pileti Liepajast – Travemündesse väljumisega pühapäeva hommikul kell 10 ja saabumisega Travemündesse esmaspäeva hommikul kell 7. Sealt jääb 517 km sihtkohani sõitmist ja umbes kell 16 saaks haagise konksust ära. Teisipäeva hommikul pidi jõudma ka veok oma koormaga ning keskpäevaks oli plaan üleandmisprotseduurid läbida ning tagasiteele asuda, et jõuda kolmapäeva esimestel tundidel (02:00) Travemündest väljuvale Finnlinesi rekkapraamile. Sellega Vuoasaari sadamasse neljapäeva hommikul, sealt liigutus Länsisadamasse ja Tallinkiga üle Tallinna D terminali. Siis veel pealinnast üks haagis talvituma tuleva paadiga sappa võtta ja õhtuks kodus tagasi olla. See on kiireim võimalik logistiline lahendus kui jätta kõrvale tikud silmalaugude vahel sõitmised jms sadomaso. Siis hakkas aga juhtuma…. Nädal enne sõitu läks korralikuks tormiks ja kuigi see pisut leebus, ei tahtnud ta ikkagi kuidagi otsa lõppeda. Neljapäeval või reede hommikul tuli sõnum, et Stena jääb väljumisega paar tundi hiljaks ja saabumisaeg nihkub tund-kaks- Mis siis ikka – võime ka peale tööaega kohale jõuda, peaasi et oleksime teisipäeva hommikuks kohal, puhanud ja tööks valmis. Võta näpust: pealelõunal tuli sõnum, et laevade graafikud on niivõrd segi, et laev väljub alles pühapäeva õhtul kell 8 ja saabub esmaspäeval hommiku kella 7 asemel hoopis õhtul kell kuus või sinnakanti. See ei sobinud enam üldse kohe mitte. Kiire arupidamine abikaasaga (teeme pikad sõidud peaaegu alati kahekesi) ja otsus tehtud: läheme üle väga pika aja mööda maad! Kuna esialgne plaan oli olnud startida laupäeva hilisõhtul viimase praamiga Kuivastust ja nüüd see muutus stardiks laupäeva hommikul 8:30 praamiga Kuivastust. Siis laupäeva päevaks plaanitud ettevalmistused tuli veel reedeõhtuste tundidega ära teha ja jõuda ka öösel end korralikult välja puhata, et pikal sõidul uni kimbutama ei tuleks. Esiteks planeerisin sõidud nii, et ühelgi päeval ei oleks sõita rohkem kui 800 km ja me oleksime esmaspäeva õhtuks sihtkohas, kuhu on ca 2100…2200 km. Teiseks tuli siis selliste etappide lõpu piirkonnas booking.com’i ja Google streetview abil leida hotellid kuhu mahuks ööseks parkima ka meie 15…16m pikkune autorong, kus oleks hommikusöök ja kus oleks check-in ööpäev läbi lahti või vähemalt hilisõhtunigi keegi olemas. See osutus tunde kestvaks sõelumiseks, aga lõpuks me need võimalused siiski leidsime. Kolmandaks oli AdBlue mõõdik hakanud näitama, et varsti tuleb hoiatus selle otsa lõppemise kohta. Ma küll teadsin, et hoiatuse tekkest peaks paartuhat km veel sõita saama, aga mäletasin siit foorumist Boobi poolt mainitut, et haagisega võtab rohkem.. . Asusin siis esimest korda seda lisama. Würthi 20 liitrisest kanistrist täitsin 5 l mõõtekannu umbes 4 liitrini, et kapoti all mahuks kannu kallutama enne kui sealt midagi voolama hakkab. Õnnestus ilusti ja kõik jäi puhtaks. Rohkem juurde ei pannudki – kui ta senise kogusega nii kaua sõidetud sai, siis selle lisamisega peaks ju ehk isegi hoolduseni välja vedama (oh mind naiivi!). Umbes 7000 km oli kellal. Siis veel kontoritoimetusi, saatelehed, üleandmisaktid, koju kohvreid pakkima ja oligi päev läbi.
Kuna aastaid tagasi sõitsin end suure paadihaagisega, millel paat peal, peaaegu ühe viadukiti alla kinni. Siis sellest ajast alates kasutan veokatele mõeldud GPSi ( Garmin Dezl). Sinna saab mõõdud sisse toksida ja marsruudivalikul ta mind kuskile kitsastesse kohtadesse ei vii. 100% pole muidugi seegi kindel, aga peamiselt on tal ikka õigus. Hiluxi enda ekraanile lasen Waze ja kui nad üksteisele vastu räägivad siis haagisega sõites pigem usun Garminit. Paljudes riikides kehtivad ka N1 haagisega kombole samad reeglid mis veokitele ja seega Garmin annab realistlikud kohalejõudmisajad ja näitab ka piiranguid kui neid on.

Järgneb.....

....järgneb

Esimene sõidupäev oli tormine. Tuul sakutas autot ja haagist, aga sõita oli ikkagi julge ja kindel. Kiirust tegime enamvähem kogu aeg 90km/h ja korralike inimestena pidasime muidugi piirangutest ikka ka kinni. Pärnus tegime kiire peatuse ja ostsime kaasa käigupealt kuskil parklates söömiseks provianti. Võiste Alexelas tankisime auto veel viimast korda kodumaist kütust täis ja Iklas tegime tavapärase lõunasöögi. Lätis oli kütus pisut kallim kui Eestis ja selle maa läbisimegi peatusteta. Leedus sirutasime ikka jalgu ka ja tegime ka söögipeatuse aga enamvähem pidevalt hoidsime end ikka hoo peal. Juba kuskil poolel teel Poola märkasin, et AdBlue kogus väheneb märgatava kiirusega. Teadmisega, et täitmishoiatus tuleb igal juhul aegsasti, ma selle üle muret ei tundund - bensukates on teada õnneks igal pool ju saada. Kütus oli Leedus pisut odavam kui Eestis, aga ei midagi märkimisväärset. Märkimisväärne oli aga see, et alates Kaunasest muutus ViaBaltica 2+2 trassiks! Kaunase ja Poola vahel oli veel ehituses lõike, aga üldiselt sai juba pea pidevalt 2+2 lasta.
Õhtuks jõudsime siis oma esimesse plaanilisse peatuspaika. Suwalki, Hotel Szyszko. Streetviewga luurates tundus, et seal võiks hotelli ees sellist ruumi olla kuhu end mahutada ja naabruses paistis ka platse. Kohale jõudnuna ilmnes, et sinna kuhu ma plaanisin guuglist nähtu põhjal parkida, ei õnnestu. Aga alles täis ehitamata kõrvalkinnistu osutus hotelli kinnistuga ühenduses olevaks ja kruusakattega parklana kasutust leidvaks! Vedas! Seejuures oli ala aiaga piiratud. Parkisin küll värava ette, aga näha oli, et see värav pole kasutuses. Hotell oli väga hea nii hinnalt kui ka kvaliteedilt ja hommikusöök ka suurepärane.
Teine sõidupäev, Suwalki – Frankfurt (Oder). Planeerimise ajal oli mul soov küll päeva lõpus õhtusel ajal Berliinist mööda saada, aga justnimelt hotell tee lähedal, suure platsiga ja hilisööni avatud check-in’iga paigutas meid lõpuks ikkagi kohe piiri lähedale Frankfurti Oderi ääres. Hommikused seiklused algasid sellega, et üsna pea peale teekonna alustamist ilmuski armatuuri teade, et AdBluega on asi napp ja sõita saab veel 2399km. Mis seal ikka. Plaan oli paaki mõnisada km tühjemaks sõita kuskil bensukas kinni pidada ja AdBlued lisada. Kuna ma ikka veel ei teadnud/mäletanud kui palju seda sina üldse mahub, siis bensukasse jõudes ostsin igaks juhuks kaks 5l kanistrit ning valasin ainult ühe neist sisse, et kogemata üle ei ajaks ja kapoti alla läbu ei teeks. Teise jätsin kasti varuks. Tegime kohv ja kemps ning lasime edasi. AdBlue hoiatus ei kustunudki! Ja mõõdik ka mingit taseme tõusu ei näidanud. Ma üritasin oma fotomälust välja kaevata vaatepilti, et KUHU ma selle kanistri sisu siis (hajameelselt?) kallasin ja kujutasin juba ette mida saaled võiks asjast arvata. Igatahes oli meel murelik ja keerasin peagi taas järgmisse bensukasse. Peatusin rekkade vahel, lõin kapoti lahti ning valasin üliettevaatlikult ka teise kanistri sisse. Mahtus kõik, viimse tilgani. Sõitsime uuesti teele ja oh kergendust: hoiatus kadus ning nüüd näitas mõõdik juba peaaegu täis AdBlue paaki. Arvestades esimese päeva kulu võis arvata, et sellega ehk jõuan kohale, aga siis peab kindlasti taas lisama.
Via Baltica on Poolas nüüd täies ulatuses 2+2 ja sõit oli täiesti stressivaba. Päeval tegime väikse puhke- ja söögipeatuse tee kõrval KFC’s. Tankisime niikuinii umbes iga 300km järel, sest haagisega oli ka küttekulu 18,5 Baltimaade teedel ja kahanes lõpuks 16,5 peale kiirteedel. Kütus oli Poolas umbes 1,3 eurot liiter ja see oli ka selle reisi soodsaim. Piirile lähenedes otsustasime enne Saksamaale sisenemist veel kütusepaagi silmini täis võtta. Me ju ei teadnud mis hinnad meid seal ees ootavad. Mõnikümmend km enne piiri siis keerasime kiirtelt maha ja läksime kohaliku alevi tanklasse. Oh jeerum! Sellist pilti polnud ma tõesti enam aastakümneid näinud: kütusejärjekord kaheksas paralleelses reas, igas sabas 4…5 autot tiksumas. Ja enamus saksa numbritega . Asi selge: teisel pool piiri meid odav kütus ilmselt ootamas ei ole.
Piirist ülesõit oli nagu EUs ikka, lihtsalt sildid et nüüd algas Saksamaa ja kogu lugu. Mingi politseiauto seisis ka kuskil nähtaval. Igatahes jätkasime mõnikümmend kilomeetrit edasi ja siis keerasime taas maha, et mööda kitsukesi alevitänavaid hotelli juurde jõuda. Selle aja peale kiskus juba pimedaks. Kuskil viimaste ristmike peal parempööret tehes märkasin peeglist, et meile järgneb vist politseibuss. Ja kümmekond sekundit hiljem läkski taga sinine ja punane vilkumine lahti. Peatusin. Kummalegi poole kabiini ilmusid akende taha mundris mehed, käsi kabuuril. Lasin akna alla ja ilmnes, et tegu polnud mitte politseiga vaid tolliga kellele pakkus huvi meie haagis ja seal olev. Õnneks olime ikka omaenda ettevõtte blankettidele vormistanud saatelehed nii paadile kui ka haagisele ja kõik sujus ilusti. Lasin meestel paadikatte serva alt sisse ka piiluda ja esmane jäisevõitu tundega suhtlus asendus palju sõbralikumate toonidega. Eriti veel kuuldes mis paat ja kuhu ja kellele ja miks.
Hotellini oli sealt veel jäänud vaid mõnisada meetrit, aga tee muutus aina kitsamaks ja pimedus tumedamaks ja meel parkimisvõimaluste osas ärevamaks. Õnneks osutus hotelli esine parkla just selliseks nagu ta guuglist paistis, mitte eriti tihedalt täitunuks ja minu poolt enne väljaluuratud koht piki platsi serva oli ilusti vaba. Parkisin auto nii nagu olin plaaninud ja sellega saime teise päeva edukalt lõpetatuks lugeda ning väljateenitud puhkust nautima hakata.

Kolmanda päeva hommikul hotellitoa aknast välja vaadates paistis, et öösel oli toimunud mingi Hiluxide kokkutulek. Igatahes oli Shaggyga liitunud mingi Hollandi numbritega ja mingi Bulgaaria numbritega isend
Järgneb......

......järgneb


. Mis seal ikka. Tegime hommikusöögi ja asusime teele. Päeval tankides ostsin juhuslikult ette jäänud Arali tanklast ka AdBlued juurde. Ja seekord oli see pakitud kotti. Tundus hea mõte arvestades kohta ja olukorda kus Hiluxil see kork ja valamisava paigutatud on. Aga AdBlue tase vähenes juba märksa aeglasemalt. Mõlemad kotid rändasid kasti ootama seda hetke kui taas süttib armatuuris teade et tahaks seda kraami juurde saada.
Midagi erku päeva jooksul ei toimunudki. Sõit oli sujuv ja ummikutesse me seekord ei sattunudki. Nüüd autoga rohkem sina peale saanuna märkasin, et püsikas siiski ikka lainetab ka ja nii mõnigi kord tundub hea mõte ta korraks vabaks lasta ja siis uuesti õige pikivahe ja õige kiirusega sisse lülitada. Aga ei ole teab mis draama sellegi poolest. Õhtupoolikul helistas kliendi esindaja ja andis teada, et ta peab alates 18:30 kuskil mujal olema ja kui me selleks ajaks ei jõua, siis peab midagi välja mõtlema kuhu paat ööseks jätta. Meil oli bronnitud hotell sihtkoha lähistel ja teadsime, et hotellil on kohe üle tee aiaga piiratud parkla mis leiab kasutust suvitushooaja kõrghetkedel ning muul ajal on praktiliselt tühi. Pigem tegi, varaemast ajast sealse ümbruskonna kitsaste teedega tutvunult, murelikuks et kuidas me oma killavooriga sinna välja manööverdame. Samas tuli tõdeda, et haagissuvilatega käiakse ju seal ka ja mitte vähe. Nii et mure osutus asjatuks. Mõnedel ristmikel tuli pöördeid teha küll veoki moodi teisest servast läbi hööritades, ja paar korda vastutulijaga seebiga üksteisest mööda saada, aga kohalikele oli see tavaline elu. Igatahes saime ilusti kohale ja oma autoringi ka taaskord kenasti aiaga piiratud parklasse.
Neljas hommik ehmatas meid jäätunud klaasidega ja jäätunud esituledega. Klaasidega oli asi lihtne, aga tulesid küll kraapida ei tahaks. Õnneks oli juba valge. Aga teema jäi kummitama – meil on ju lumi ja jää pika perioodi jooksul tihe külaline. Kuidas tuled ennast töökorras hoiavad? Igatahes navigeerisime end mereväebaasi kohale, toimetasime tööülesanded ära ja asusime tagasiteele Travemünde poole, et hiljemalt 23:30 oleks check-in Finnlinesi pardale tehtud. Jaanuarikuine laevast mahajäämine teb siiamaani ettevaatlikuks. Tookord seisime kiirtel ummikus neli tundi ja siis teises ummikus veel mingi igaviku. Tegin tempokat sõitu ja kui just parasjagi mingi 120 või 130 kiiruspiirangut ei olnud, siis püsisin 150km/h peal. Kuna eelmisel korral jäi piiride kompamine 177 peal pooleli, siis otsustasin et proovin GPSi mällu 180 kinni püüda. Auto kiirendab kuni 160 päris reipalt ja 170 tuleb ka veel täitsa ok arvestades, et ametlik tippkiirus on 175. Aga nüüd tuli ka 180 ikka ühe joonega tiksudes ette ja läks ülegi. 185 pealt andsin jälle ise alla, aga sinna jäi IKKA VEEL varu! Mulle tuli lihtsalt äkki meelde, et mul ole aimugi mis all olevate rehvide kiirusindeks on ja leevendasin tagasi 150 peale. Mis tundus nüüd muidugi umbes nagu 50…. Juhitavus on ka 180 peal täitsa hea, aga muidugi tuulepahvakud ja muu selline on tuntav ning juhtimisega peab aktiivselt ja hellalt tegelema. Igatahes sai uus rekord kirja ja see on järgmistel kordadel parandatav kui rehvid võimaldavad. 190 võiks „for the record“ ikkagi ära teha nüüd
Travemündesse jõudsime aegsasti ning sisustasimegi jõudeaega kaubanduskeskuses shoplemisega ning tunnikese jätsime muidugi Travemünde sadamas oleva kuulsa „tax free“ alkopoe külastamiseks.

Kütusehinnad olid nii Saksamaal kui Hollandis vahemikus 1,7 – 2,1 eurot liitrist.


Järgneb......

......Järgneb

Viies päev möödus Finnstar’i pardal lebotades ja kuuenda päeva hommikul kell 10 jõudsime Vuosaari sadamasse. Laevalt saime maha enne kella 11 ja Tallinki väljumine teisel pool Helsinkit oli alles 13:30 (check-in 13:00). Ehmatuseks tabas meid laevalt mahasõidul lumi ja mul on ikka veel suvekad all. Kulgesime siis ettevaatlikult Länsiväylani ja tegime aega parajaks kontrollides, kas soomlaste K-Rauta on parem kui meie oma. Sealt õigel ajal Länsisatamasse ja Megastari pardale ning otse puhvetisse kaheks tunniks maiustama.

Kell 15:30 saabusime Tallinna. D-terminalist väljasõit oli masendav, Mul oli vaja tulla siia Kopli poole järgmist haagist ja paati haakima. Õudne. Igatahes saime mõne aja pärast mäsust läbi, haagise sappa, kütusepaagi taas kodumaist kraami täis ja ilma viperusteta õhtuks koju.

AdBlue oli veidi üle veerandi paagi ja umbes seal kus ta eelneva hoiatuse puhul oli olnud. Aga hoiatust veel polnud. See muide tuligi alles esmaspäeval, peale seda kui autoga sai ikka veel sõidetud ja haagistki veetud. Lisasin teisipäeval siis taas oma mõõtekannuga seda kraami ja nüüd hakkas paagist ka röhitsusi tulema mis kannu tagasi ei jõudnud ning kapoti alla tuligi läbu. Panin siis lisaks kannutäiele ka ühe koti välismaist kraami sisse. Super! Kotiga on seal kapoti all opereerida ülilihtne ja igasugu tagasilöögid ja muu jama toimub ka kotti. Huvi pärast guugeldasin ja tundub, et meil ei müü seda keegi kotiga. Jätsin pakendi alles ja vaatan kas seda kannatab kasutada ka kanistrikraami autosse manustamisel vaheetapina. Kapotialuse pesin muidugi veevoolikuga ära.

Kokkuvõtteks:

AdBlued päris suvaliselt ikkagi ei saa või õigemini ei ole mõistlik valada – mingi jama anduritega ja nad ei pruugi aru saada, et tase paagis tõusis. Mõistlik on oodata kuni auto ise küsib juurde ja siis kindlasti täis või üle kolmveerandi panna. Siis saab auto kindlasti aru et ainet on lisatud. Võib olla et saab ka suvalisel hetkel aga siis tuleks vast samuti paak täis panna.

AdBlued võib raskemates tingimustes kuluda palju rohkem kui oleme harjunud nägema. Kohe kordades rohkem. Soolomasinaga sõites on kulu väga väike. Vahe võib võib olla tulla ka erinevate kütustega. Amservis autot vastu võttes kirjeldati mulle üsna õigesti seda kuidas need asjad käituvad.

Toyota Hilux 2,8 teeb tippkiiruseks vähemalt 185 ja ma arvan et tegelikult ka üle 190. Seekord piilusin ka pöördeid ja need olid alles 3000 kandis @185 kmh.

Iste ja ergonoomika on head ka pikal sõidul - ei väsitanud ja ei teinud selga haigeks, kuigi olid ju päevapikkused sõidud.

Pritsipudel jääsulatajaga peab tulede tarbeks kindlasti talvel autos olema. Kas on mingeid muid häid toimivaid lahendusi kellelgi ?

Reisikirja lõpp.

Seda tegi eelmise põlvkonna isend ka, et kui piisavalt adblued ei lisanud siis hoiatus ära ei kadunud.

MarkM65 kirjutas: ↑K Okt 25, 2023 2:10 pm
Pritsipudel jääsulatajaga peab tulede tarbeks kindlasti talvel autos olema. Kas on mingeid muid häid toimivaid lahendusi kellelgi ?

Reisikirja lõpp.

On küll. Mul on selleks tavalised hõõgpirniga esituled

Väga huvitav lugemine!
Aga miks AdBlued tankurist ei pane? Ma pole kordagi tulnud mõttele, et kanistriga tankida.
Tankurist pole ju mingit mõõtmist, lööb püstoli lukku ja korras.
Parimat

ir kirjutas: ↑N Okt 26, 2023 12:23 am Aga miks AdBlued tankurist ei pane?

Olen alles algaja AdBlue kasutaja Ja pole neid tankureid ka igal pool märganud.

maksipoiss kirjutas: ↑K Okt 25, 2023 6:13 pm On küll. Mul on selleks tavalised hõõgpirniga esituled

Ma olen need ka umbe suutnud sõita mingite poolsulalumega tuiskudes. Aga LED on palju paremad tuled ja kulutavad seejuures vähem energiat.

MarkM65 kirjutas: ↑N Okt 26, 2023 8:14 am

maksipoiss kirjutas: ↑K Okt 25, 2023 6:13 pm On küll. Mul on selleks tavalised hõõgpirniga esituled

Ma olen need ka umbe suutnud sõita mingite poolsulalumega tuiskudes. Aga LED on palju paremad tuled ja kulutavad seejuures vähem energiat.

Ei julgegi veel paremaid tahta, nendegagi särab kogu see teede äärde laotatud helkurimaailm vastu nii mis kole .

MarkM65 kirjutas: ↑N Okt 26, 2023 8:13 am

ir kirjutas: ↑N Okt 26, 2023 12:23 am Aga miks AdBlued tankurist ei pane?

Olen alles algaja AdBlue kasutaja Ja pole neid tankureid ka igal pool märganud.

Veokaid kanistrist täita ei kujuta ettegi Tavaliselt on adblue tankur veoka tankuri juures. Lisaks mugavusele on tankuri oma ka oluliselt odavam

ir kirjutas: ↑N Okt 26, 2023 8:19 pm

MarkM65 kirjutas: ↑N Okt 26, 2023 8:13 am

ir kirjutas: ↑N Okt 26, 2023 12:23 am Aga miks AdBlued tankurist ei pane?

Olen alles algaja AdBlue kasutaja Ja pole neid tankureid ka igal pool märganud.

Veokaid kanistrist täita ei kujuta ettegi Tavaliselt on adblue tankur veoka tankuri juures. Lisaks mugavusele on tankuri oma ka oluliselt odavam

Tankla juures sellel suurel sildil,kus kütusehinda kuvatakse,on tavaliselt kirjas,mida seal jaamas veel müüakse. Sh ka adblue on ära märgitud