4x4.ee

Ma usun ka, et sinu (jr) nähtud 4-link esivedrustus kasutas hydraulilist roolimist sillatalal. Sel juhul jääb draglingi nurgast põhjustatud bumpsteer ära.

Võib-olla on see niigi selge, kuid ma igaks juhuks kordaks üle, et bumpsteer ja silla külgnihe on erinevad mõisted.

Tegin lihtsalt proovimise pärast ka ühe 4link konfiguratsiooni. Võrdle kahte alla pandud .gifi. 4lingil liigub sild üles-alla ilma külgnihketa, kuid drag lingi nurgast põhjustatuna tekib suur bump steer.



Panhardiga vedrustuse puhul on panhardi ja draglingi asetused paralleelsed ja pikkus püütud teha võimalikult võrdne (Panhard on Drag lingi/roolihoova taga). Tulemuseks küll silla külgnihe, kuid bumpsteer on minimaalne.



Nn. „wobble” pole nii palju tingitud silla külgnihkest või bumpsteerist (kahtlemata omavad soodustavat mõju kui väga paigast ära), pigem on tingitud käänmiku kinemaaatikast (käändtelje külgkalle, pikikalle, käänuraadius, järeljooks) ning kõikvõimalike silla elementide ja kinnituste ebapiisavast jäikusest.

hmm kirjutas:Õigete kinnituskohtade puhul on bump steer minimaalne. Oleme ise HMM-i toruraamile ja coil-over vedrustusele ümberehitamisel kõik need etapid läbi käiniud.
Kui tahad rohkem inffi helista mulle ma ei ole suurem asi kirjutaja.
Rein 52 69 391

On teie auto vedrustusest kuskil ka pilte? ... või kus ta asub, tuleks vaatama

hmm ümberehituse osas saad pilte ja juttu siit
http://hmm.i6043.ee/

egert on laisk olnud ainult vahepeal

Asub Tallinas Pääskülas helista ette ja astu läbi.
Rein

Siin yhe külgkaldumise pildi peal ma ei saanud aru, miks bump steer nii suur oli...


Leidsin põhjuse üles - tegu pole mitte bump steeriga, vaid hoopis axle steeriga,mis on põhjustatud alumiste hoobade nurgast. Mida suurem nurk maapinna suhtes, seda suurem axle steer kere külgkaldumisel tekib, ehk külgkaldumisel üks hoob tõmbab silda tahapoole ja teine lükkab ettepoole. Mõjutab siis auto käitumist selliselt, et kurvi keerates ja külgkaldumise tekkimisel auto keerab kurvi ise rohkem peale.
Pealtvaates saab parema ülevaate. Tegin 2 varianti: ühe sellise kus vedrustus on tõstetud normaalasendist 50mm ja teise kus vedrustus on 75mm kokku surutud. Staatilise asendi pilt on üleval vasakul nurgas.
variant1. Tõstetud 50mm


Variant2. Kokku surutud 75mm, et saaks alumised vardad suht paralleelseks maaga.


Seega siis mida suurem on alumiste hoobada nurk staatiliselt maa suhtes, seda suurem axle steer tekib. Samuti mõjutab axle steeri alumiste hoobade pikkus. Mida pikemad, seda vähem axle steeri (ei viitsinud eraldi .gifi teha selle demonstreerimiseks)

Kas keegi oskab siinkohal kommenteerida, mis programmiga need .gif-id on genereeritud.

Samas tõstataksin ka küsimused: kui tagumine 4-link sild liigub, näiteks sõidetakse ühe rattaga kivi otsa, siis kas silla keeramise tsentri telgjoon peaks ideaalis olema paralleelne veovõlli või difri pöörlemise tsentriga. Talasilla liikudes tekib mingi tsenter, ümber mille silda pööratakse, nii palju kui vedrustus seda lubab, kas see tsenter on ideaalis sama sillatala tsentriga ? Ja viimane küsimus oleks: mis on anti-squat rääkides 4-link vedrustusest.

Nii nagu mina aru olen saanud, siis pannakse igasugune link vedrustus pöörama ikkagi sillatala keskpunkti suhtes.

Vägagi tänuväärne foorum on pirate4x4.com.

Sildadest on nii palju juba kirjutatud et eriti ei viitsi enam. Lühidalt oleks nii

Kui rattad tulevad 39,5" siis:

Tavasilldadest Dana 60, MB G, Toyota LC61.

Neid kõiki on vaja modida, et korralikult kestma saaks (tugevamad püsikiirused - ristid, esiteljed, ülekanded aeglasemaks, Danale on vaja veel lukke)
pmst on tavasild ikka natuke nutune meie oludes, pöörderaadius ka suht suur (eriti dana)

Reduktoritest:

Moog 404 näit.

Vajab kardaani kinnitamiseks tugevat modimist, pidurid on kehvad, sild ise on raske, saadavus ja hind hea, sillad on praktiliselt pommikindlad.

Volvo C303

Sillad on oluliselt kergemad kui moogil, kui mootor väga võimas pole kestavad sillad ilusti aga kindlasti nõrgemad kui moogi sillad, pidurid on enamvähem, saada praktiliselt pole (tuleks osta koos autoga).

samuti on reduktoritel 100 % lukud kohe tehasest

Vedrustus:

Keerd või õhkvedrustus, lehe võiks unustada

Kõige lihtsam oleks kahe ülipika custom reaktiivvarda ja diagonaalvardaga vedrustus.

Parem oleks juba teha kahe ülipika custom reaktiivvarda ja üla kolmnurgaga vedrustus (ala roveri tagumine)

Nelilink oleks kõige liikuvam.

Tegelikult taandub kogu asi rahale ja kui ise ehitada siis rohkem ajale mida kulub niigi palju. Lõpuks tuleb nii, ehk naa teha mingi mõistlikuse kompromiss, e. kulutada vähem aega ja raha ja asjad kipuvad kompromisside käigus ka raskemaks muutuma.

Tavasildadele lisaks veel:
*14Bolt Full Floateri (tagasild)
*Ford 10.25" (tagasild)

Trummelpidurid suht õnnetud ja ka trumlid ise rasked (25kg tk). Lihtne teha ketaste peale ümber. 14 bolteri puhul saab edukalt kasutada Dana 44 esisilla töösilindreid ja Dana 44 esisilla 8 poldiga piduriketast. Ainuke asi, mis tuleb ise valmis teha on töösilindri/sadula kinnitus silla külge.

*Dana 60 (esisild)

Originaalis suht vastupidav, kui välimised poolassid asendada uuema tüübi omadega, millel läbimõõt suurem ja nuute rohkem. Tuleb 39.5" rehvi veeretamisega toime küll ilma purunemata, kui hobujõudude arv ka liig suur ei ole (kuni 300hp - isklik arvamus). Vahetada tuleb siis ka hubid. Chevy ja Fordi Dana 60 erinevuseks on see, et osadel Fordi sildadel on Reverse Cut difrid, mille tõttu on teoflantsi väljund difrist difri ülemises servas. Chevyl on see alumises servas. Seega oleks nagu Fordi oma parem. Samas on käändmikud Fordidel nõrgemad, kui tavaliselt Chevydel. Välja arvatud osad pre-80' Fordi kastikad F350, milledelt võib leida Heavy Duty käändmike.

Teema nimi on jah, et milliseid sildu valida, sildade valiku kohta ei olnud aga mul ühtegi küsimus, aga tänan vastamast siiski. Xim-i väide, et pannakse keerama sillatala tsentri suhtes on vist nagu õige, kuid seda praktikas saavutada vist võimatu, tsenter tekib ju ülemiste ja alumiste linkide vahele. Lisaks peaks tekkima silla pööramis telg, mis peaks olema alumiste varraste horisontaal tasapinnaga paralleelne. See selleks, ma olen lugenud pirate4x4 küll, kuid seal ma ei saa aru, mis asi on anti-squat, seega jääb pool pointi hetkel puudu mul.

Edit: sai teada, mis Anti Squat, nüüd juba uued probleemid, eks ma nohistan edasi.

erik kirjutas:Sildadest on nii palju juba kirjutatud et eriti ei viitsi enam. Lühidalt oleks nii

Kui rattad tulevad 39,5" siis:

Tavasilldadest Dana 60, MB G, Toyota LC61.

Neid kõiki on vaja modida, et korralikult kestma saaks (tugevamad püsikiirused - ristid, esiteljed, ülekanded aeglasemaks, Danale on vaja veel lukke)
pmst on tavasild ikka natuke nutune meie oludes, pöörderaadius ka suht suur (eriti dana)

Reduktoritest:

Moog 404 näit.

Vajab kardaani kinnitamiseks tugevat modimist, pidurid on kehvad, sild ise on raske, saadavus ja hind hea, sillad on praktiliselt pommikindlad.

Volvo C303

Sillad on oluliselt kergemad kui moogil, kui mootor väga võimas pole kestavad sillad ilusti aga kindlasti nõrgemad kui moogi sillad, pidurid on enamvähem, saada praktiliselt pole (tuleks osta koos autoga).

samuti on reduktoritel 100 % lukud kohe tehasest

Vedrustus:

Keerd või õhkvedrustus, lehe võiks unustada

Kõige lihtsam oleks kahe ülipika custom reaktiivvarda ja diagonaalvardaga vedrustus.

Parem oleks juba teha kahe ülipika custom reaktiivvarda ja üla kolmnurgaga vedrustus (ala roveri tagumine)

Nelilink oleks kõige liikuvam.

Tegelikult taandub kogu asi rahale ja kui ise ehitada siis rohkem ajale mida kulub niigi palju. Lõpuks tuleb nii, ehk naa teha mingi mõistlikuse kompromiss, e. kulutada vähem aega ja raha ja asjad kipuvad kompromisside käigus ka raskemaks muutuma.

Erik sorri vaadates postiuse kellaaega, siis tundub, et vastasid minu küsimusele mille peale selle teema alguse lugemist oma postist eemaldasin. Ühesõnaga lugesin kurja diffi ähvardust ic lennata.

Aga küsimis oli selline: milline oleks meie kliimas parim lahendus? jänkifoorumites igasugu crawlerite ehitamise kohta infi küllalt, kuid nood ronivad ju mööda kaljusid ainult. Kui teha toruraam ja sinna peale panna näiteks mingi 500hp v8 mootor. Kuid mis silldasid ja mis vedrustust kasutada.

Lihtsalt tahtsin harida ennast, praegu pole julgust veel midagi nii suurt ehitama hakata.

Sellinne komplekt eeldab kindlasti coil-over vedrustust ja mogi silda ( mida uuem seda parem)

Patermaa kirjutas:Kas keegi oskab siinkohal kommenteerida, mis programmiga need .gif-id on genereeritud.

Programmi nimi Susprog3D, maksab $250
http://susprog.com/

Patermaa kirjutas:Samas tõstataksin ka küsimused: kui tagumine 4-link sild liigub, näiteks sõidetakse ühe rattaga kivi otsa, siis kas silla keeramise tsentri telgjoon peaks ideaalis olema paralleelne veovõlli või difri pöörlemise tsentriga.Talasilla liikudes tekib mingi tsenter, ümber mille silda pööratakse, nii palju kui vedrustus seda lubab, kas see tsenter on ideaalis sama sillatala tsentriga ? Ja viimane küsimus oleks: mis on anti-squat rääkides 4-link vedrustusest.

See tsenter, mille ümber sild pöörleb on külgkaldumis tsenter ehk inglise keeles Roll Center (RC). Juhitavuse seisukohast ei pea RC kindlasti mitte silla tsentris olema. Sõltumatu vedrustuse korral on RC kõrgus 0...150mm maapinnast, olenevalt auto kasutusalast, massikeskme kõrgusest, juhitavuse eripärast, kasutatavatest rehvidest jne jne. Sõltumatu vedrustuse korral tekib RC kõrgusest nn jacking force, mis kurvis külgjõudude mõjul tõstab vedrustamata massi.
Sõltuva vedrustuse korral jacking force ei teki, nii on sel juhul RC kõrgemal. Samuti on sõltuva sillatala kõrgem RC põhjustatud ka puht tehnilistest probleemidest. Sõltuva vedrustusega asfaldi autodel RC kõrgus 200...300mm, offroad autodel tavaliselt kõrgemal kui silla tsenter, seega siis 300...700mm.

Ülemise kolmnurgaga vedrustuse korral määrab RC kõrguse kolmnurga sillakinnituse munaka kõrgus. 4 link korral on RC suht sarnasel kõrgusel kui ülemiste hoobade kinnitused sillal (määramise protsess on vähe pikem, ja seda mõjutab ka alumiste hoobade asetus).

Sinu kirjeldatud/küsitud telje määrabki ära RC ja anti-squat nurk. Ehk siis telg läbib RC-d ja on anti-squat nurga võrra kallutatud.

Anti-squati määramisest 4-lingi puhul oled vist juba ise aru saanud

Jälle foorumitest infot kogutud ja küsiks siia vahele, et kas vastab tõele, et ülemiste varraste paari vahelise nurga ja alumiste varraste paari nurga summa peaks olema vähemalt 50 kraadi, et külgkalde korral saavutada vastupidavust, kuid samas peaks alumiste varraste omavahelise nurga hoidma võimalikult väikse?

Miski paras ports erinevate sildade andmeid

http://www.markerink.org/WJM/HTML/portal-compare.htm