mihkel1671 kirjutas:Eks vingujaid vahest rohkem kui vajagi. Nii igalt rindelt.
Meie noored põlunikud lubasid saanimeestel KÕIK hambad välja taguda.... Tra sõidad üle põllu!

Tal talivili maas ja sada muud värki! Sügisel kui võtuks läks siis nimme sõitsin sinna põlluserva ja vaatasin kahjusi. Minuarust ühtegi saani jälge seal polnud!....
Aga valu ikka karjub. Kui ei ole vingu siis pole ka elu.......
Noored mehed ongi ägedad. Äkki ei tasuks siis oma teadmatust nii ägedalt näidata? Vait olles paistaks targem...
Saani jäljes oli 2011 aastal talinisu saak 40% väiksem ja vili valmis nädal hiljem, kui persekeeramata põllul. Silmaga ei olnud vahet, kaal aga ei valeta. Kas mõju alati nii suur on, sõltub paljuski talvest. Sama teema teede äärde lükatavate lumevaalude ja "talidteedega". Silmaga ei näe, aga taimel on paha.
See paljukiidetud/pinnuks silmas olev toetus on aastati erinev. ÜPT 100+, KSM (millega kaasneb terve hulk majandamist keerukamaks tegevaid nõudeid) 300+ € ha. Tootmiskulud "tavaliste põllukultuuride" puhul: 750-1500 € ha. Sissetulek pelgast kauba müügist -400 - +1000 € ha.Tootmine on koos toetustega kasumi piiril, vaid raps annab kindlat kasumit. Aga seda kannatab samale lapile panna iga 4 aasta tagant. Vahel joppab muidugi ka teistega, kui ise oled kõik õigesti ajastanud ning ilmaga juhtub klappima.
Adraga läbi sõitmisest siiski ei piisa mudasse tambitud jälgede kaotamisest. Muld mäletab mõnitamist üheksa aastat, teadis juba vanarahvas. Ning neil oli õigus: lõhutud struktuur hakkab taastuma 7. aastal, mõni aasta kulub täielikuks paranemiseks. Aga tänase kogemuse alusel sõidab mingi "maailmakeiser" selle aja peale uued jäljed sisse...
Ma ei suuda aru saada nende kodutute mentaliteedist, kelle arvates kogu ümbritsev maailm on nende jalamatt. Ela ise ja lase teistel elada. Võiks juba üle saada kunagisest harjumusest, et "vsja naaša..."
Mis puudutab keemiat: täna toodetakse 60% maailma toidust tänu pestitsiididele. Nälgivaid ja ületoidetud inimesi on jämedalt ühepalju. Maailma toiduvaru ei kasva, taimekasvuks sobiv põllupind väheneb, rahvaarv (seega ka toiduvajadus) kasvab. Et meil siinse tiigi ääres asjad veel hästi on, tuleneb suuresti meie senisest alahoidlikkusest ning soodsast kliimast. See nii ei jää...
Aga nagu näha, siis ei kannata noortel meestel rahulikult jõulu pidada, vaid tuleb kõigile "valesti maailma mõistvatele" molli sõita. Korduvalt, et ikka aru saaks, eksole. Selle peale ei tule, et äkki on võimalikke toimivaid lahendusi enam, kui üks?
Üks on aga kindel: harva keelab omanik liikumise kasutuseta maal, kui seda viisakalt küsima minna. Inimesed, rääkige omavahel!
Ka herr Madlobster peab siin kõvatamise ja suuga suure linna ehitamise asemel võtma oma persele jalad alla ja minemagi metsameest loputama tee lõhkumise eest ning põllumehelt selgitust nõudma nii surnud kirsside eest kui täispasandatud tee pärast. Ning mitte pool aastat hiljem, vaid KOHE!
Kuigi kirsside puhul on väheusutav, et insektistsiid või fungitsiid suudaks puud oluliselt kahjustada, tugevatoimelist herbitsiidi aga rapsile kasvuaegselt ei panda. Miskit ei klapi siin jutus...
