Pellet vs. muud küttelahendused

[Kjen]

[quote="
Samas mina unistaks süsteemist, kus soojuspump koostöös senileiutamata musta kastiga ennast ise ka elektriga varustaks. Saaks EE-ta hakkama:) Arvestades, et 1 kW sisse ja 4 kW välja nagu praegu lubatakse, võiks viisakas süsteem endale ise toite majandada.[/quote]

Kas sellise asja nimi mitteigiliikur ei ole? Sellest on kaua unistatud ...

[Kalamees]

On kellegil kogemusi ja infi kuidas need kombineeritud asjad ka toimetavad. Maaküte või pellet koos päiksekollektoritega. Palju seda ka Soomes praktiseeritakse. Jutt et päiksekollektor soojendab a la 8-9 kuud aastas tarbevett ja muudki veel. Aga mis seis praktiliselt on.

[seff]

Malmist pumbakorpust keevitasin kahekesi - üks mees soojendas pidevalt ja ühtlaselt gaasilõikuriga keevitatavat ala, teine keevitas. Ning jahutamine samuti aeglaselt, mingi pool tundi annad aga vähem ja vähem sooja. Muidu oli samasugune efekt, keevitad ära ja krõps kohe kõrvalt pragu sees.

kuumutada ja jahutada pikalt ,malmielektroodid on leiutatud ,kunagi sai lc meh vintsi korpust lasta lappida,onu tegi täpselt nii ja kestma jäi

[Taavi2101]

Kunagi sai solgitoru kolmikut keevitatud vask elektroodiga ja
jahutasime liivaga( liiv aitab hoida ühtlast temperatuuri ja ühtlaselt jahtuda)

[pilgrems]

No katla keevitamiseks need tõed ei kehti.
Kuumutasin nii et muutis juba värvi, keevitasin põhimõtteliselt leegis ja tagusin õrnalt vasta keevitust (pingete vähendamiseks) aga praod tulid ikka.
kohe peale keevitamise lõppu, jahutamisest ei saand veel juttugi olla.

Vaata et külmalt keevitades olid praod veel väiksemad.

Arvatavasti asi lihtsalt oleneb materjali paksusest, minul on õhem koht ca 3 mm.

[Kjen]

Vaheta see katel/ribi parem välja jah, seda jama veel vaja, kui katlal marutuli all ja siis keevis jälle järele annab.
Eriti ohtlik on see siis, kui mingil põhjusel (nt pump jäi seisma) katel keema läheb ja siis see vappuv-rappuv aurupomm keevise purustab ...
Kole-kole!

[pilgrems]

Lähebki vahetusele, uue paugu ohtu pole kuna pump puudub asi töötab vabajooksul.

Sellest paugust mis ta tegi hullemat enam tulla ei saa.
Kahuriväelase viskas igas tahes voodist välja.

[Päkapikk]

[quote="
Samas mina unistaks süsteemist, kus soojuspump koostöös senileiutamata musta kastiga ennast ise ka elektriga varustaks. Saaks EE-ta hakkama:) Arvestades, et 1 kW sisse ja 4 kW välja nagu praegu lubatakse, võiks viisakas süsteem endale ise toite majandada.

Kas sellise asja nimi mitteigiliikur ei ole? Sellest on kaua unistatud ...[/quote]

Tegelikult vist mitte päris, oleneb kuidas vaadata, kuid kellegil igatahes pole õnnestunud.

[keelutsoon]

nii, kuna küttehooaeg peatselt algamas, siis minult teemaks ca 10 tonni pelletite ost.
kui kellegi soovitusi parima hinna/kvaliteedi suhte osas, antaku lahkelt teada.

[pannonia]

Panin Viadrus U-22 pelletipõleti otsa.... praegu on väljas 0C kulu aga 25kg ööpäevas...maja 200m2 all põrandaküte yleval radikad. Majas 25C sooja
Jah mugavam on kyll kui iga päev 4-5 h kütta.
Hetkel saab pelletid 2100.- tonn

[jack]

Mis sordi pelleteid sa nii odavalt saad?

[Uve]

täpselt sama küsimus, kuskohast sa nii odavalt pelleteid saad ?
25kg ööpäeva jooksul ei tundu väga palju.
töökaaslasel ka pelleti küte, maja ~140m2
katel on Dakon NM25. ütles et kui õues temp. u -5 siis võtab umbes 30kg ööpäevas.
mingil määral oleneb pelleti enda kvaliteedist palju seda kulub.
kehvema pelletiga on kütteväärtus väiksem, pruugib rohkem jääki jätta
( jätab põletisse šlaki kooriku ) ning kulub palju.

[pannonia]

Luunja ligidal on mingi puutöökoda kus tehakse. 25 kotid... Tartu piires toob koju ka ,lisandus 100 krooni. Aga sordi kohta ma ei oska midagi öelda....
Otsin numbri vajadusel üles kui vaja.

[Madis]

Luunja ligidal on mingi puutöökoda kus tehakse. 25 kotid... Tartu piires toob koju ka ,lisandus 100 krooni. Aga sordi kohta ma ei oska midagi öelda....
Otsin numbri vajadusel üles kui vaja.

Otsi number ülesse jah!

[säinas]

kas keegi on proovinud kütteks biogaasi valmistada? mul tekkis uitmõte, et biogaasi peaks saama toota üsnagi sarnaselt silole s.o. hunnikus kilega kaetult(tõenäoliselt ei teeks paha ka põhuga katmine soojustuseks. lisaks peaks panema sisse õhutuse, soojenduse, niisutuse, termomeetri, gaasi kogumiseks toru. tegelikult siis tekitaks kunstlikult prügimäe.
protsessi algataks sobival "hetkel" õhu ja niiskuse juurdeandmisega, et tekiks isekuumenemine. vajadusel kütaks lisaks. võib-olla sobib selleks isegi elektriküttejuhe. kui isekuumenemine südamikus on alanud ning temp tõusnud ca 55 kreaadini, sulgeb õhu juurdevoolu ja metaani tootvad bakterid hakkavad tegutsema.
kuna protsess pole väga juhitav, on kindlasti vajalik varupõleti liigse gaasi põletamiseks.

inspiratsiooni ammutasin: http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvener ... rsioon.pdf