6. leht 8-st

Postitatud: R Dets 11, 2009 8:59 am
Postitas Madis
kala kirjutas:keti vahe ainult selles,et ketti saab o-ringide,et sis sitt vahele ei läheks,aga ise paneks ikka vist tööstuliku,sest see odavam ja saab panna tummisemaid asju ka.
igasugu variante ka ilmselt rohkem
No pane tööstuslik. Ja võid kella pealt aega võtta kui kaua läheb, et see hammakas sealt minemasöödud saab. Aga ära väga lähedalt vaata, sest enne võid selle odava ketiga vastu tatti saada. Sääst on kohe märgatav!
A no mis mis mina loll siin tagutan :roll:

Postitatud: R Dets 11, 2009 9:50 am
Postitas jr
Mototehnika pealt leitavad lahendused tunduvad usaldusväärsemad esimese hoobiga, kuna seal on kõrged pöörded, suur jõud ja sama keskkond kohe mängus. Tööstuslike asjade poole pealt ma suurt ei tea, kohe kangastuvad sellised rahulikult pöörlevad masinad, mis ei asu muda sees. :P

Postitatud: R Dets 11, 2009 10:54 am
Postitas Raitz
Ega ma ka tegelikkuses väga palju ei tea, aga kui juba ketti lähed ostma, siis kõik muud peale X ringi unustaks ma isiklikult ära. 530 on selline hea ja tugev mõõt. DID on hea valik. Näiteks DID50ZVM(530) (tugevdatud X ring). Racing ketti ma isiklikult ei vaataks sellel lihtsal põhjusel, et sõna Racing, ei annab eelkõige väiksema lüli kaalu ja hästi umbes mingi 2-3% väiksema jõu ülekande kao ketti. Kestvus on sekundaarne neil kettidel.

X2 ringi kette pole old au endal omada - proovida, teoorias on veelgi parem, aga neti ülevaateid suudavad vast kõik ise välja googeldada.

Nagu eelnevalt kirjutatud, siis töö tingimused peaks kujunema suhteliselt sarnaseks, pori, liiv, vesi, seega kestvuski võiks sarnane olla.

Postitatud: L Dets 12, 2009 10:28 pm
Postitas Movistar
Nii.Ketiga on asi otsustatud.Tööstuslik ei lähe.Läheb 520 kett ehk siis suurtematel krossikatel kasutuses olev.
Lülituse lahenduse projekteerimine hakkab pihta homme ja valmis on kogu kompunn ehk selle aastanumbri sees.
Loodetavasti saab hea. :D

Postitatud: E Dets 14, 2009 4:22 pm
Postitas D-90
erik kirjutas:Otse vändale kinnitamine... see kõlab huvitavalt. Ma vaatan, äkki see ongi see asi, mis mulle väga sobiks.
2007 aasta Ladogal nägin Inglaste tehnikichkal sellist lahendust.
Mootori külge oli tehtud ilusad kinnitused ja pump oli koos käsitsi
lülitatava muhviga seal mootori küljes näoga vastu väntvõlli.
Mainida tuleks muidugi seda, et autoks oli 4 pütaga diisel Defender 130,
millel mootori ja radika vahel on kilomeeter maad.
Inglaste väitel toimis perfektselt.

Postitatud: E Dets 14, 2009 5:08 pm
Postitas D-90
Üldiselt kui tahta arvestatavat kiirust hydrovintsile mille tõmbejõud on 10000 - 12000lbs ja mille pump käib mootori pealt, siis tuleb kasutada pumpa mille tootlikus on vähemalt 50 L/min ja annaks survet
150-200 bar. See tähendab, et läheb vaja vähemalt 22 hp jõudu.
Teoorias kahe kiilrihmaga peaks asja ära ajama, praktikas aga vees ja sopas ta libiseb.
Hammasrihm oleks muidugi eriti hea lahendus, kuid inimesed kes on
offroadil seda proovinud väidavad, et kulub kiiresti ja vahest hüppab ka üle ja tuleb maha. Ainuke toimiv lahendus on kett või otse vända külge.
Ketiga ajami parim lahendus oleks see kui lülituse muhv või sidur oleks vända pool (kui ruumi on) mitte pumba küljes, siis käiks kett ringi ainult siis kui lülitad pumba taha, mitte koguaeg.
Arvestatavaks vintsi kiiruseks pean silmas 15 m/s 1000 rpm juures
ja 2000 rpm juures 30 m/s.

Postitatud: E Dets 14, 2009 5:24 pm
Postitas hmm
Arvestatavaks vintsi kiiruseks pean silmas 15 m/s 1000 rpm juures
ja 2000 rpm juures 30 m/s.[/quote]

Äkki ikka m/ min

30 m/s eeldab et 30m tross keritakse sekundiga poolile.

Postitatud: E Dets 14, 2009 5:28 pm
Postitas D-90
:shock: Loomulikult :oops:

Postitatud: P Dets 27, 2009 12:45 pm
Postitas gasuzu
RUS-ROADS.RU on pandud 260 hüdra vints

Postitatud: E Dets 28, 2009 1:21 am
Postitas isakene
D-90 kirjutas:Üldiselt kui tahta arvestatavat kiirust hydrovintsile mille tõmbejõud on 10000 - 12000lbs ja mille pump käib mootori pealt, siis tuleb kasutada pumpa mille tootlikus on vähemalt 50 L/min ja annaks survet
150-200 bar. See tähendab, et läheb vaja vähemalt 22 hp jõudu.
Teoorias kahe kiilrihmaga peaks asja ära ajama, praktikas aga vees ja sopas ta libiseb.
Hammasrihm oleks muidugi eriti hea lahendus, kuid inimesed kes on
offroadil seda proovinud väidavad, et kulub kiiresti ja vahest hüppab ka üle ja tuleb maha. Ainuke toimiv lahendus on kett või otse vända külge.
Ketiga ajami parim lahendus oleks see kui lülituse muhv või sidur oleks vända pool (kui ruumi on) mitte pumba küljes, siis käiks kett ringi ainult siis kui lülitad pumba taha, mitte koguaeg.
Arvestatavaks vintsi kiiruseks pean silmas 15 m/s 1000 rpm juures
ja 2000 rpm juures 30 m/s.
Jutt on õige, aga mõned täpsustused asja juurde:
Tootlikkus on otseses sõltuvuses pööretest. Nii annab mahult 20cm3 pump 2500 pöörde juures vajalikud 50 l välja. Arvestada tuleb ka seda, et mahu suurenemisel pumba rõhutaluvus väheneb, samas peab hammasrataspumba pööretevahemik jääma üldiselt 500 - 3000 pöörde vahele, suurema mahuga pumpadel max pöörded väiksemad. Arvutused tuleb teha seega vastavuses pumba spetsifikatsiooniga ning sõltuvalt sellest, millist pööretevahemikku soovid mootoril kasutada. Bensiini-ja diiselmootoritel seega kõvasti erinevad nõuded hüdrosüsteemile. Nii et kui bensukaga soov 5000 p/min vintsida, tuleb pumba paigaldus otse väntvõlli otsa kindlasti ära unustada.

Rihmadest. Praktika on näidanud, et ainus kõlbulik variant on 2 või enam kiilrihma. Hammasrihm ei kannata võõrkehasid ning mitmesoonelise rihma puhastumisvõime näiteks mudas on olematu.

Iseenesest parim variant oleks ajam võtta PTO-st läbi kiirendava reduktori, seda siis hammasrataspumba puhul. Kõige vähem jebimist ning kõige lollikindlam.

Ning kui trossi liikumiskiirust mõõta, siis ei tohi unustada, kas mõõtmine toimub täis või tühja pooliga. Arvutuslikult sain näiteks MileMarkeri viimati koostatud süsteemil kiirused vahemikku 15 - 27 m/min sama tootlikkuse juures. Tõmbejõud on samuti pooli täituvusest otseses sõltuvuses.

Head arvutamist, härrased. 8)

Postitatud: E Dets 28, 2009 9:16 am
Postitas Movistar
isakene kirjutas: Iseenesest parim variant oleks ajam võtta PTO-st läbi kiirendava reduktori, seda siis hammasrataspumba puhul.
Läbi PTO pumba käitamine on selline poolik värk mis sobib hästi safariautole,kuid ei sobi korralikule võistlusautole.
Kui tahetakse ehitada korralik asi,siis peab vints olema sõltumatu sidurist.

Postitatud: E Dets 28, 2009 11:39 am
Postitas isakene
Movistar kirjutas: Läbi PTO pumba käitamine on selline poolik värk mis sobib hästi safariautole,kuid ei sobi korralikule võistlusautole.
Kui tahetakse ehitada korralik asi,siis peab vints olema sõltumatu sidurist.
...noh ja siis on muidugi see võimalus, mida mõned veokid kasutavad - nimelt pneumaatiliselt lülitatav PTO otse jaotushammasratastelt. Usun et näiteks 3.3D patrolil peaksid hammakad sellele lisa 25 hp-le vastu küll. Kui keegi ainult vastava korpuse valaks... 8)

Postitatud: T Dets 29, 2009 3:43 pm
Postitas Meesmetsast
Lugesin seda teemat siin ja kerkis üks küsimus. Ärge kohe haamriga pähe lööge, kui see kõlab rumalalt. Mul ei ole suuri vintsimise kogemusi, olen vaid näinud ja uurinud nende kohta ja ka mulle meeldib tehniline aretamine, kuid küsimus kerkis ikka.

Kui elektrivintside populaarsuse tagab nende lihtsus (loe: paindlikud võimalused paigaldamisel) ja enamjaolt piisav töökindlus (saavad ju paljud ka vee all nendega hakkama), siis lisaks on veel üks suur pluss - töötamine siis, kui auto mootor ei tööta.
Hüdropump, mis on vinge senikaua, kui mootor töötab kõlab ju kuidagi poolikult, miks mitte siis juba otse kastist mehaaniline? Rohkem "võimu"? (Tõsi, paljudel kastidel ei ole PTO võimalust).
Küsimus siis neile, kes oskavad arvutada. Kas ei ole võimalust panna hüdropumpa tööle elektrimootoriga (on ju tagaluuktõstukid sellised). Kasutada saaks 24 volti, paigaldamine peaks olema lihtsam (kasvõi salongi?) ja jääks ära üks keeruline asi kapoti all. Kas/kui palju korralik paar akusid vastu peavad on aga muidugi omaette teema (kes oskab võiks ju arvutada/selgitada) :?:

Postitatud: T Dets 29, 2009 4:06 pm
Postitas Praks1
Meesmetsast kirjutas:Lugesin seda teemat siin ja kerkis üks küsimus. Ärge kohe haamriga pähe lööge, kui see kõlab rumalalt. Mul ei ole suuri vintsimise kogemusi, olen vaid näinud ja uurinud nende kohta ja ka mulle meeldib tehniline aretamine, kuid küsimus kerkis ikka.

Kui elektrivintside populaarsuse tagab nende lihtsus (loe: paindlikud võimalused paigaldamisel) ja enamjaolt piisav töökindlus (saavad ju paljud ka vee all nendega hakkama), siis lisaks on veel üks suur pluss - töötamine siis, kui auto mootor ei tööta.
Hüdropump, mis on vinge senikaua, kui mootor töötab kõlab ju kuidagi poolikult, miks mitte siis juba otse kastist mehaaniline? Rohkem "võimu"? (Tõsi, paljudel kastidel ei ole PTO võimalust).
Küsimus siis neile, kes oskavad arvutada. Kas ei ole võimalust panna hüdropumpa tööle elektrimootoriga (on ju tagaluuktõstukid sellised). Kasutada saaks 24 volti, paigaldamine peaks olema lihtsam (kasvõi salongi?) ja jääks ära üks keeruline asi kapoti all. Kas/kui palju korralik paar akusid vastu peavad on aga muidugi omaette teema (kes oskab võiks ju arvutada/selgitada) :?:
50ccm3 pump tarbib ca 15 kw mootorivõimsusest max.koormusel..
Millega sa seda käitama hakkad?Elektri vintsi mootorid on sinna 4-5 kw kanti.Energia tarbimise vahe on päris suur.
Läbi PTO tekib kohe lisakoormus sidurile mis pole hea tema eluea huvides.
Samuti on probleemne vintsimine ja ratastega kaasa meelitamine.

Postitatud: T Dets 29, 2009 8:55 pm
Postitas tarmo
Hea kompromiss on kasutada samal autol kahte eri tüüpi vintsi: 1. elektriline, 2. hüdro või mehhaaniline.
Mõlemaga võiks saada vintsida edasisuunas, ühega ka tagasi.
Hea sellepärast, et kui mootor mingil põhjusel ei tööta, saab elektrilisega siiski heal juhul kuivale vintsida. Samas kui kõik töötab, saab tavaolukorras kasutada võimast mehh- või hüdrovintsi, mis säästab akut.