Zillu

[kytz]

Tere! Mis sellest kenast masinast-projektist saanud on?

[Kjen]

Lihtsalt vedeles, tasapisi rikneb, aga nüüd eelmine nädal läks ülimalt vastumeelselt sauna prooviperioodile ühe ootamatu entusiasmihoogu sattunud sõbra juurde.
Mille käigus põles maha osa valgustust, jooksis maha kütus ja suruõhk ei taha ka paagis püsida.
Et akud olid ka vahepeal otsa saanud, see oli ka selge.

Kjen
HAM/PIR

[Landy]

Pead hakkma talle uuesti pai tegema!

[Kjen]

Mida kujutab üks saunapidu.
Nagu eelmises posituses rohkem kui aasta tagasi sai vihjatud, siis Zillu kolis Ääsmäele uude Imedepõllule ja oli seal vähesel määral olmelises kasutuses ilma erilise ehitusliku arenguta.
Teel sinna läks auto elektrisüsteem vahvasti põlema

Kustus ise ära ja autoga sai edasi sõita, lihtsalt tuled enam ei põlenud …. ehtne vene värk. Lihtsalt remont läks maksma, nagu Zil elektrisüsteem oleks Itaalias tehtud punane kabrioleti pealt pärit.

Umbes aasta tagasi (sügis 2024) sain kutse kamraadi juubelile. Juubelit peeti Ääsmäe lähedal puhketalus ja sinna oli hädasti vaja sauna. Lisaks orgunniti kohale 2 kümblustünni, bänd ja mitu käiku head söömist, mitu ämbrit kvaliteetset läbipaistvat pudeldatud vedelikku ning üldse päris uhke värk oli. Sauna polnud ma avehpeal edasi arendatud, oli teine jätkuvalt ainult leilisauna võimekusega, mitte töökorras veevärgiga ja katmata vineerist istmetega.
Osalejatest oli natuke üle poole viisakad ja soliides eas sugulased ja ülejäänud siis kokkuvõtvalt kamraadid (üldjuhul kaaslasega) ühest vabatahtlike organisatsioonist. Muuseas akf Kytz oli ka oodatud, aga ei saanud osa võtta.
Pidu hakkas kell 18, saun saabus kohale kl 17 ja saunale tehti tuli alla igaks juhuks juba kl 17.30.
Pidu ei hakka kirjeldama, esimesed soliidsed inimesed hakkasid tasapisi juba 22 paiku ära kaduma ja koosseis nimega kamraadid hakkas järjest rohkem möllama. Esimene huviline sisenes sauna ja mullivannidest koosnevasse veeparki umbes kelle 23 paiku. Tuld oli usinalt kõigel all hoitud, seega oma 6h. Hoidsin ise ka murelikult saunal silma peal, sest teadsin, et selle sauna saab juba poole tunniga leiliküpseks.
Muuhulgas täheldasin et 5h kütmise järel hakkas minu suureks imestuseks segisti kuumavee avast ehtsat auru tulema ja tuli seda ikka pikalt. Põhimõtteliselt seni, kuni puid viitsiti alla panna.
Auto veepaak olevat väidevalt hoolikalt tühjendatud ja kõik kraanid olid päris kindlasti avatud asendis. Tehniline müsteerium, aga saunatamist see hetkel ei seganud.

Umbes südaöö paiku otsustas “kõige suurem” isiklikult ka sauna külastada olles juba märkimisväärses “konditsioonis”. Nagu ukse ees suitsu teinud rääkisid, siis olla kodanik kõigepealt peohoonele mitu ringi peale teinud ja tulnud murelikult uurima, et ta olla kuulnud, saun pidi ka kuskil olema. Oli. Umbes 5m kaugusel maja nurgast. Näidati suund kätte ja Mees jõudis kohale.
Saunahuvilised pidid kutse kohaselt oma rätikutega varustatud olema, seda tal muidugi polnud, aga kuna ülejäänute omad olid kenasti kapi peale hoiustatud, siis sealt sai täpselt sobiva haarata. Ühtlasti hiljem avastasin, et minu kruviraamidega õrnad prillid oli selle käigus härrale kannika alla pudenenud ja võtsid uue ja huvitava kuju. Moraalsest kahjust rääkimata.

Seejärel hakkas pihta leilivõtmise protsess. Koheselt kuulutati, et kõige kõvem leilimees on nüüd kohal ja nüüd alles hakatakse näitama, kuidas kõik ülejäänud saunast välja jooksevad.
Noh näita siis, oli ise ka just sauna võtma tulnud, palusin suure härra sisse ja keegi kolmas oli ka veel laval. Rohkem ei mahugi. Vaevalt sain leiliruumi ukse kinni tõmmatud, kui uks jalaga lahti löödi ja informatsioon, kuidas nüüd kõik kohe välja leilitatakse, edastati uuesti, lihtsalt natuke kõvemini. No asi selge,selgitad kannatlikult, et teeme siis selle leilivõistluse, mida mina ei plaaninudki ära võita, aga lihtsalt kinnise uksega. Umbes 5sek hiljem, oli uks jälle jalaga lahti virutatud ja teade öeldi uuesti.
Ei mäletagi enam, mitu korda see protsess kordus, viis või kuus, aga kuna meestel kaaluga alla 120 kilo ei pidanud üldse oma isiklikku arvamust olema (ja mul pole isegi kaheksakümmet isikliku arvmuse ühikut) ja suurel härral oli vastva eeldus uhkelt täidetud, siis saime aru, et leili võib lahtise uksega ka võtta. Jääb vähemalt uks alles. Ülejäänud saunahuvilised läksid kümblustünnidesse edasi, saunavõistluse võitja leidsime hiljem kergelt lõõgastumas ja keegi enam sauna kütta ka ei viitsinud.

Muuseas sama kiputi tegema ka mullivannides ja see tundus juba ohtlikum. Õnneks mullivanni keegi ära ei uppunud, kuigi ühte teist unimütsi tuli sealt lausa mitu korda välja ajada. Aga väljapuhanud leilisõbrast härrasmees paar tundi hiljem saunast lahkus, siis olevat ta nii kuudiredelit kui ka saunapõranda ning maapinna vahelist kõrgusevahet tähele panemata päris haledalt otse poolseliti alla sadanud ja selle käigus miskipärast üldse mitte viga saanud. Jumalal ja joodikutel olla mingi eriline suhe.

Hommikul ärgates pakuti seljankat ja mullivett. Pudelijook oli kvaliteetne olnud ja enesetunne oli hea. Varsti ilmus välja ka alkomeeter, mis kõigepealt täitsa lolliks puhuti, kuna sinna sisse kippus vist puhast viina kondeseeruma. Aga mõne aja pärast tunnistas aparaat minu juba kaineks.

Oleks hea meelega koheselt sauna käima pannud ja kodupoole ära veerenud, aga mingi grillimishaagis oli sauna taha pargitud ja pidi ootama. Kui see toiduvanker lõpuks liikuma sai, selgus et rahvast oli juurde ärganud, seljanka sisse ajanud ja ... jälle kohe hulganisti sauna roninud. Saunas oli vast 40 kraadi temperatuuri järele jäänud, aga see ei seganud. Lihtsalt meeleheitlikult püüti mind meelitada ahjukest jälle kütte panema. Mis minu tõrksat vastuseisu kohtas, kuna ma oleks tahtnud hoopis juba kodus olla. Aga hommikusaunalised ise ei kippunud seda ka tegema.
Vaikselt hakati juba tünnisaunadesse ümber kolima, kui siis ilmus välja juubilaar, ainult saunalina ümber, sületäis halupuid kaasas ja joonelt ahju juurde. Blin! Tsirkus jätkus.

Mõni aeg hiljem tünnisauna perenaine, kes ka ise peoline oli, tahtis hakata ise ka ära minema. Vines ja pidevalt longerpurgiga komplekteeritud peremehe-raipest tal kasu ei olnud, aga tarmukust tal jagus endalgi. Ja tal oli selle võrra lihtsam, et tünnisaunal saab punni eest ära tõmmata ja tühjas tünnis keegi kaua istuda ei tahtnud - kuigi mitu karvajalga seal mitu minutit otsustavalt edasi istus ... ning joosti saunaautosse tagasi.
Minema jätkuvalt suitseva korstnaga sain sõita alles paar tundi hiljem. Veemahuti aga vajas lõpliku tühjenemisprotsessi käivitamiseks aga kõrgemast kraanist sissepuhumist.

[Kjen]

Mida teeb saunale 8a seismist


Peale pidu see saunake vedeles uuel imedepõllul veel ligi kolmveerand aastat, kuniks talle sügise alguseks ülevaatus jälle peale sai. Selle eelduseks oli vaja pooled rehvid välja vahetada. Otse loomulikult läks mul parallelselt muude teemadega ka kiireks, seega autole järgi suutsin minna alles novembris ja toimetasin selle koju ning hakkasin sauna edasi arendama.
Moto-tehnilise poole pealt oli autol rikkesse läinud radaator, mis tuli uus lasta ehitada (kes algse ehitas, vaata eespoolt) ja lekkima on hakanud kõrgsurve pump, mille probleem väljendub eelkõige selles, et kütus vajub alla kauem kui 3 päevase seismise järel ja käima saamiseks on vaja etteandepumbaga võimelda.

Lisaks sai autol lasta üldse mitte palju tööd teha saanud, kuid selle eest kurat teab kui ammu toodetud ja autosse valatud vedelikud välja vahetada ja jahutussüsteemile paisupaagi lisada. Ühtlasi ma avaldasin Imedepõllu suuromanikule tunnustust, et kui varasemalt pidid põlluga asju ajades tundma end nagu vaene sugulane Nõukogude Liidu teenindussektoris, siis palgaliste noorte poistega asju ajades tundsin ennast täitsa kui oodatud klient.

Saunal oli vaja tegeleda järgmiste murekohtadega:
1) Polsterdus ja mööblitööd lõpetada
2) Veevärk osutus kõlbmatuks
3) Kuudi akende paled ja aknalaudade viimistlus ja materjal polnud üldse ajale vastu pidanud
4) Kõik oli uskumatult ära määrdunud – süüdlaseks loodus, mitte inimetegevus.

Veevärgi kõlbmatuse kohta tuli esimene signaal Inseneerilt ja väga ausalt öeldes ma nagu arvasin, et ta ajab mingit kiuslikku jama. No tegelikult ei ajanud. Põhimõtteliselt oli 5 probleemi:

1) see seestpoolt galvaniseerimata terastoru oli 8 aastat tühjalt seistes otsustanud mingi süsimusta keemilise olluse enda sisse kasvatada ja oli seetõttu ise kohati peaaegu umbes (torust valgus peaaegu ei paistnud läbi) ja väidetavalt ajas ka kõik klapid ja segisti sõelad lihtlabaselt umbe.
2) Vesi ei voolanud süsteemist välja. Mulle küll rohkem kui 25a tagasi õpetati kaks kursust hüdraulikat ja lisaks ka aerodünaamikat, aga mis krdi pärast avatud kraanidega tünnist vesi välja ei tule, selliseid ülesandeid me seal ei lahendanud. Samuti ei oska ma tehniliselt kirjeldada, kuidas 5h kütmise tagajärjel hakkab boiler meetrijagu madalam paiknevast külmaveemahutist vett endasse imema ja sellest auru tootma. Krdi füüsika.
3) Selles survevoolikutega osas oli halvasti välja mõeldud ja lahendatud lõike, kus vett muidu ei saanudki kätte, kui mingi voolik tuli lahti keerata, mille tagajärjel auto põrand häirival hulgal veega kattus.
4) Hiinas toodetud pumba eluiga on umbes 1minut.
5) Kanüülid ei kannata sooja vett

Alustasin sellest, et lammutasin selle voolikupuntra laiali ja tegin uue lahenduse. Põhiline erinevus oli, et ei püüdnud enam lokaalse pumba ja tsentraalse veevärgile tagada ühiseid veeotsi, vaid kummalegi oma ühendusots. Ja pumba ostsin saksa oma, panin ta oma 5l mahuti sisse ja süsteemi külge poogitakse selline moodustunud minipumpla kiireliidete ja elektripistikuga. Plastikkanüülidel kuudivälised veetorud tagavara ratta kanduri all asendasin ka vasega ja lisaisin täiendavad tühjendused. Seega praegu ainus mutivõtit vajav ühendus on segisti kinnitamine oma kohale.

Veetorudega läks lihtsalt. Kuna ma nende tegelikku olukorda ei teadnud, siis ma lootsin, et pesen süsteemi läbi ja ehk on piisav. Aga esimest veekatset tehes detsembris leidsin, et kuna ilmselt Inseneeri viimasest saunaskäigust saadik süsteemis olnud vesi välja voolata ei olnud suvatsenud, siis oli toru kohe ahju kõrval diskreetsel viisil lõhki külmata jõudnud. Saagisin toru selle koha pealt läbi ja opaa! mis jõledus sealt lisaks välja voolas.


Läks torustik kõik 100% vahetusse. Leiliruumi osas on nüüd vask ja varjatud kohtades alpex.


Torudele rajasin ka kuumavee boileri juurde tühjendused + kiirliide suruõhuga ühendamiseks, et see veidras tasakaalus õhu- ja veesammaste ühendatud anumate süsteem jõuga õiges suunas liikuma sundida.

Mööbliga tegelmine oli mu lemmikteema nagunii. Eelkirjeldatud saunapeol oli mulle poolvägisi kaasa surutud mingeid imelikke asju: suur rull halli toruisolatsioonimaterjali, 8 telgivaia ja Rootsi killuvest. Millel isegi tüki kevlarit oli sees. Selle ma sain ära kinkida, telgivaiad on veel alles ja isolatsioonist ma tegin oma istmetele polstrid. Jagus ülitäpselt.

Piilusin tükk aega erinevaid kangapoodide valikuid ja armusin ära krokodillinaha immitatsiooniga kunstnahka. Nüüd on mul salongis roheline aktsent.




Need kaks kasti (nende kummagi sees oli hiljaaegu kolm 84mm silindrit, kes teab, see teab) on plaanis kasutsele võtta ratastel lauakesena, mille sisse saab igast vajalikke asju mahutada. Ka lauaplaadi kavatsen kunstnahaga katta.

Miks kahe akna ümbrused sellised eriti koledaks muutusid, ei suutnud ma enne selle aasta eelviimast päeva ära arvata. Aga tollel päeval tuiskas ja ma leidsin aknalaualt väikse lumehange. Üks aken on füüsiliselt kuidagi varasemas elus kannatada saanud ja kuigi ma sinna mingid tihendid proovisin vahele kleepida, pole need järelikult piisavalt tõhusad ja teema vajab tegelemist.

Kusjuures mulle jäi mulje, et iga viimane kui üks Imedepõllu kiletiivaline oli otsutanud viimase kaheksa aasta jooksul ära surra just minu Zilli kuudi akent ümbritsevate vineeriribade vahel.
Kui ma need veekindlast vineerist uute ribadega asendasin, siis ma puhusin nende jäänuseid lausa suruõhuga välja ja jäi mulje, et saagise mahutamiseks oleks pea liitrist purki vaja olnud. Tasuks kaaluda võimalust kuuti mingi suurem sisalik elama panna.

[puhvel]

Kiidan sõnaseadmise kunsti oskust, pole ammu sedasi üksi naerda saanud
Kena uut kõigile.

[Landy]

Respekt tehtud töö eest!
Vägev lõpptulemus!