4x4.ee

Miks on hinnavõrdlusest maagaas välja jäetud?
Gaaziahi ka suht hooldevaba. Vanemate ridaelmuboksis toimetab juba kümmekond ja rohkem aastat pisike tubli Junkers.

Kui omal ajal keskkütte süteemi renoveeritud sai ning ebaefektiivne vene gaasi ahi koos kolossaalse soojasõlmega välja visati, siis sai kakuleetitud kas panna elektrikatel või gaasi ahi. Valik langes gaasi kasuks, kuna juba toona tuli elektriküte jallim. Tõsi, tegelikult oleks võinud mõlemad panna, siis oleks olnud lihtsam kombineerida ja vastavalt hetke hinnale kasutada soodsimat lahendust.

Küttekehadeks radiaatorid ja kahes kohas torustikuga põrandaküte

Võrdlemaks eelpool toodud majaga, mis nõuab aastas 150kW*h energiat ruutmeetri kohta oleks maagaasi korral arvutus:
Maagaas 9,3kW*h/m3
Katla kasutegur 0,90
Gaasi vajadus = 150/(9,3*0,9)=17,9m3/a
Ostes maagaasi hinnaga 6,5kr/m3, kulub kütteks aastas 116kr/m2.

Sellise hinnaga müüb Eesti Gaas koos võrguteenuse tasu ja aktsiisiga eratarbijale. Teised müüjad ja ärikliendid võivad loomulikult teise hinnaga müüa.

Gaasi puhul on oluline see, kas Sul on majas gaas olemas, või pead liituma. Liitumistasu uuselamurajoonis ol vanasti pea poolsada tuhat.

Gaasi hind on seotud toornafta hinnaga, aga hind muutub 6 kuud hiljem. Seega kui Rotterdamis nafta kallineb/odavneb, siis sama teeb maagaas poole aasta pärast. Hästi "poliitiline" kütus.

Eriku süsteemi sobiks maja taga põllul töötav elektrit tootev tuulik.Eramajadele sobilike eesti peal nähtud juba päris mitmeid.Loomulikult mõeldav ainult maapiirkondadesse.
Kuulda on olnud et koerus asuv konesko pidi selliste arendamisega tegelema,kui kellelgi infot võiks seda teistelegi jagada.

pikapäkk kirjutas: Kuulda on olnud et koerus asuv konesko pidi selliste arendamisega tegelema,kui kellelgi infot võiks seda teistelegi jagada.

Konesko peaks kohe-kohe või ongi juba tootmiskõlbuliku versiooniga hakkama saanud. Igastahes nad aretasid seda juba aastat poolteist tagasi. Aga variant on veel Ukrainas toodetud asjad, mälu järgi maksis 10kW komplekt ca 60k ringis. Kui keegi on huvitatud, võin järgi uurida, üks mees neid maale üritas tuua.

Kas kellelgi on kogemusi viadrus katela remondiga.
Tegemist on malm katlaga. Suurte külmadega külmus toru ja kui kütma hakati siis lõi katlal esimesest sektsioonist tüki minema.
Keevitamine on keeruline nii kui ühe koha kinni saad tõmbab teise kohta prao sisse.

Kui tegemist on malmiga, äkki aitab see ettevõte? http://www.boremechanic.com/T%C3%A4ieli ... randus.htm

Ilmselt ei sobi, sein liiga õhuke.

pilgrems kirjutas:Ilmselt ei sobi, sein liiga õhuke.

Tere. Kas üritad seda ikka malmielektroodiga, või äärmisel juhul R/V elektroodiga, jälgi, et keevise piirkond kuumeneks võimalikult vähe ja kui muidu ei saa , siis lase keevituspiirkond (võimalikult)soojaks ja pärast jahuta aeglaselt.

Malm elektroodiga ikka, eelnevalt soojaks pole veel lasknud.
Hetkel on nii kui keevitamise lõpetan 2-3 cm korraga, siis üks 2-3 sekundi pärast käib krõps ja tõmmab uue prao kuhugi sisse.

Huvitav kas viga selles, et selle katkise tükki pinnnisin auku tagasi, äkki oleks pidanud tegema lihtsalt lapi.

Ära ule paari sekundi lase ja vahepeal jahuta , reegel selline , et temp. erinevused peavad olema minimaalsed ja kõikumised pikaajalised -eks pead katsetama

Malmist pumbakorpust keevitasin kahekesi - üks mees soojendas pidevalt ja ühtlaselt gaasilõikuriga keevitatavat ala, teine keevitas. Ning jahutamine samuti aeglaselt, mingi pool tundi annad aga vähem ja vähem sooja. Muidu oli samasugune efekt, keevitad ära ja krõps kohe kõrvalt pragu sees.

isakene kirjutas:Malmist pumbakorpust keevitasin kahekesi - üks mees soojendas pidevalt ja ühtlaselt gaasilõikuriga keevitatavat ala, teine keevitas. Ning jahutamine samuti aeglaselt, mingi pool tundi annad aga vähem ja vähem sooja. Muidu oli samasugune efekt, keevitad ära ja krõps kohe kõrvalt pragu sees.

See on ainus viis malmi kodustes tingimustes keevitada. Soojendamine polegi niivõrd suur probleem, kuivõrd jahutamine... Aga pikema keevituse aeglane jahutamine on päris huvitav ettevõtmine. Ja ilmselt on siin ainsaks tõsiselt kasulikuks vahendiks gaasipits. Kuumaõhupuhur vist jääb lahjaks...

Sai siis täna eel pool pakutud nipid ära proovitud, ning teada saadud EI toimi.
Nüüd siis vutt vutt poodi uue katla järele.

Või on kellegil pakkuda viadrus u22 esimest sektsiooni(ukse).

pilgrems kirjutas:Sai siis täna eel pool pakutud nipid ära proovitud, ning teada saadud EI toimi.
Nüüd siis vutt vutt poodi uue katla järele.

Või on kellegil pakkuda viadrus u22 esimest sektsiooni(ukse).

Mul üks keevitaja keevitas Fiat Ritmo diisli väljalaskekollektori ringi.Lasi pliidi peal kuumaks ja CO2 keevitusega keevitas.Siiamaani on terve.

Mul selle talve toimetanud õhkõhk soojapump ja ka -30 polnud probleemi. Soojaagendiks mitte CO2 vaid miskine uudsema aja freooni asendaja.
Samas mina unistaks süsteemist, kus soojuspump koostöös senileiutamata musta kastiga ennast ise ka elektriga varustaks. Saaks EE-ta hakkama:) Arvestades, et 1 kW sisse ja 4 kW välja nagu praegu lubatakse, võiks viisakas süsteem endale ise toite majandada.