Reisikirjeldus Märgade Härgade ekspeditsioonist Sirgalasse
Eessõna
Kuna reglemendist võis lugeda, et proloogile starditakse registreerimise järjekorras ehk siis rahamaksmise järjekorras, mida omakorda sai teha kohapeal alates kella 14.00, olime varakult kohal.
Mitte küll päris õigel ajal kuna piloot arvas, et ainult nõrgad ostavad Venemaa avarustes Vene karu poolt sõelapõhjaks puretud kummikute asemele uued Tallinnast ja lisaks avastas ta poole sõidu peal, et ta on oma jopede tagavara koju unustanud.
Seega vupsasime vahepeal Ida-Virumaa pealinna Jõhvi shoppingule. Avastasime, et lisaks regiooni pealinna staatusele on Jõhvi ka Ida-Virumaa shoppingukeskus. Uusi kaubakeskuseid oli tekkinud nagu seeni pärast vihma.
Kahjuks ei aidanud värske city koos oma vingete kaubanduskeskustega meid meie põhimures: midagi piloodile selga või jalga saada. Nike ja Adidas, rääkimata Reebokist, pole kahjuks kummikutootjana kuulsust kogunud
See-eest saime kohalikus Rimi nimelises gastronoomis luua oma pikaajaliseks plaanitud ekspeditsiooniks toidu- joogi- ja antifriisitagavara.
Jope leidis piloot kohalikult turult. Maksis paar korda vähem kui eelpoolmainitud proviant ning nägi välja nii popp ja noortepärane, et hängi või tänaval, Extreme Sport (või midagi taolist) oli peale kah veel kirjutatud.
Seega jõudsime kohale täpselt nii hilja, et saime omale 9. stardipositsiooni.
Avastame, et tehnitskal ei tööta hoolikalt remonditud ja terve tee ilusasti töödanud ahjuventilaator.
Nagu sellest vähe oleks avastab piloot , et võistlusauto ahi on mudast nii umbes, et esiklaasile ei tule grammigi õhku. Üritame läbi mingi pisikese augu sitta vähemaks kraapida kuid tulutult. Kirume endid, et oleks võinud soojas garaazis selle ära puhastada. Aga soojas ei tulnud selle pealegi, eksole.
Pealegi oli meil ju vaja suusaraami masinale peale ehitada.
Suusaraamist niipalju, et selleks kasutasime Sillaehitajate Jimny katuseraami, mille Robi Jimny uuelt omanikult tagantjärele konfiskeeris.
Pealearetamiseks läks kaks õhtut, lisaks kaasnes sellega see, et meil oli koguni kaks paari oksatrosse
Ja lõplikult masinale sai seda muidugi ainult õues installida.
Suusad olid meil seepärast kaasas, et kui me oleksime pidanud oma ekspeditsiooni käigus turbaväljale talvituma jääma siis oleks mul millegiga olnud Jäägri järele sõita
Ka mulle jagus avastamisrõõmu: oma üllatuseks avastasin, et katuseraam on ununenud plekikruvidega kinnitatuks.
Õnneks leidub sõbralikke kaasvõi(s)tlejaid. Shreki tiim oli vist terve Vilojeti töökoja kaasa vedanud ja neilt saime needid ja needitangid ning Tango Peebult saime akudrelli (mille ise olime maha unustanud).
Kinnitame veel keha, jalutame ringi ja kakleme läpparitega.
jätkub...
