Re: uuemad parketimaasturid 2015 keskel.
Postitatud: R Juul 10, 2015 3:09 pm
Noh, nii ja naa. Mis neid minekunäitajaid ja vidinaid ja kvaliteeti puudutab.
Selles mõttes saan ma honkomehest jt täiesti aru - Võrumaal olles sõitsin ma hommikuti täiesti rahulikult 70ga (kell 6 millegagi, tee täiesti tühi), vaatasin loodust, kiiret polnud kuskile - 15-minutilise otsa peal tallamine on lihtsalt totter. Kütusekulu tegi ka rõõmsamaks, hypermiling, kui soovite. Tõesti pole sooja ega külma, läheb auto sajani N või 3xN sekundit.
Ja siis hakkad talna poole tagasi tulema ja kusagil Laeva ja Mäo vahel on esimesed tüübid juba üle visanud ja tuleb jälle meelde, miks see parempoolne pedaal autosse pandud on.. Ussisoo kaameraslaalom ja pidurite otsas hüppajad - ... (note: mul oli rangelt 90-91 peal kruise, GPS järgi - just selle tõmblemise vältimiseks). Inimesed == stress. Ehk distantsi jälgivast kiirushoidikust saaks rohtu selle vastu, mine tea. Linnasõidus siksimisest pole vaja seletada ilmselt.
Et keskkonnad on erinevad ja vajadused ka. Tihedama liiklusega maanteel kolm poola rekkat ninapidi üksteise sabas nõuab ka teatavaid erivõimeid sõidukilt, iga asja vastu portaalist ja boggerist rohtu ei saa.
Mis kellasid ja vilesid puudutab siis ma ei arva, et auto peaks edevam olema kui elutuba, nahkmööbel ja suur telekas jne. Samas, kui sa väikelinna korteri papi sinna sisse lükkad, siis ikka ei lepi küll mingi "vef-raadio", vakstust istme ja klobiseva salvokelguga käe all. Eriti meelelahutuselektroonika ei maksa tänapäeval enam suurt midagi, kannatab ju vähemalt pakkuda inimestele...
Tegelt meeldis mulle endale enim 2. gen turboforekas, sõbra oma proovisin siis oli nägu naerul. Edasi läheb veenvalt, salong on lakooniline ja "nagu peab". Polnud ühtegi head eksemplari võtta kui omal auto vahetamine päevakorral oli. ABS oli ainus tarkus ja häiris, linnasõidus eriti, vaid kange sidur. Auto nigu vanasti ja sõidurõõmu kuhjaga.
See, et ökonomistid igas eluvaldkonnas kammi turja on löönud ja enam "isalt pojale" kraami ei valmistata, sinna pole midagi teha. Osa tänapäevasest maailmavalust.
P.S: üks asi meenus veel forekaga mis väga harjumatu oli - tagurduskaamera on olemas, aga helisignaali ei tee. Paar korda oli üllatus, harjunud küljepeegleid primaarselt vahtima ja kõrvadega aru saama, palju veel lasta võib. Nüüd peab ühte pilti rohkem passima ja silmi konsooli vahet volksutama, et kellelegi sisse ei tõmbaks või postipidurit ei leiutaks. Jälle, pisiasi, aga ebameeldiv - piiksu lisamine pole ju teab mis... Samas, ega ma tea kas teiste tootjate kaamerad "piiksuvad"...
Selles mõttes saan ma honkomehest jt täiesti aru - Võrumaal olles sõitsin ma hommikuti täiesti rahulikult 70ga (kell 6 millegagi, tee täiesti tühi), vaatasin loodust, kiiret polnud kuskile - 15-minutilise otsa peal tallamine on lihtsalt totter. Kütusekulu tegi ka rõõmsamaks, hypermiling, kui soovite. Tõesti pole sooja ega külma, läheb auto sajani N või 3xN sekundit.
Ja siis hakkad talna poole tagasi tulema ja kusagil Laeva ja Mäo vahel on esimesed tüübid juba üle visanud ja tuleb jälle meelde, miks see parempoolne pedaal autosse pandud on.. Ussisoo kaameraslaalom ja pidurite otsas hüppajad - ... (note: mul oli rangelt 90-91 peal kruise, GPS järgi - just selle tõmblemise vältimiseks). Inimesed == stress. Ehk distantsi jälgivast kiirushoidikust saaks rohtu selle vastu, mine tea. Linnasõidus siksimisest pole vaja seletada ilmselt.
Et keskkonnad on erinevad ja vajadused ka. Tihedama liiklusega maanteel kolm poola rekkat ninapidi üksteise sabas nõuab ka teatavaid erivõimeid sõidukilt, iga asja vastu portaalist ja boggerist rohtu ei saa.
Mis kellasid ja vilesid puudutab siis ma ei arva, et auto peaks edevam olema kui elutuba, nahkmööbel ja suur telekas jne. Samas, kui sa väikelinna korteri papi sinna sisse lükkad, siis ikka ei lepi küll mingi "vef-raadio", vakstust istme ja klobiseva salvokelguga käe all. Eriti meelelahutuselektroonika ei maksa tänapäeval enam suurt midagi, kannatab ju vähemalt pakkuda inimestele...
Tegelt meeldis mulle endale enim 2. gen turboforekas, sõbra oma proovisin siis oli nägu naerul. Edasi läheb veenvalt, salong on lakooniline ja "nagu peab". Polnud ühtegi head eksemplari võtta kui omal auto vahetamine päevakorral oli. ABS oli ainus tarkus ja häiris, linnasõidus eriti, vaid kange sidur. Auto nigu vanasti ja sõidurõõmu kuhjaga.
See, et ökonomistid igas eluvaldkonnas kammi turja on löönud ja enam "isalt pojale" kraami ei valmistata, sinna pole midagi teha. Osa tänapäevasest maailmavalust.
P.S: üks asi meenus veel forekaga mis väga harjumatu oli - tagurduskaamera on olemas, aga helisignaali ei tee. Paar korda oli üllatus, harjunud küljepeegleid primaarselt vahtima ja kõrvadega aru saama, palju veel lasta võib. Nüüd peab ühte pilti rohkem passima ja silmi konsooli vahet volksutama, et kellelegi sisse ei tõmbaks või postipidurit ei leiutaks. Jälle, pisiasi, aga ebameeldiv - piiksu lisamine pole ju teab mis... Samas, ega ma tea kas teiste tootjate kaamerad "piiksuvad"...