Ei, tehniline ei suuda ka igat sõlme nii põhjalikult kontrollida. Pooltelg on välisel vaatlusel ikka pooltelg.
Eks igaüks tõlgendab reegleid omasoodu
Ükskõik millise võistlussõiduki detaili/sõlme tugevdamine on lubatud eeldusel, et kasutatav materjal järgib tugevdatava detaili/sõlme kuju ning see ei ole vastuolus antud tehniliste tingimuste teiste punktidega.
Arvati, et see kehtib ka pooltelgede kohta, kuju on poolteljel ikka sama.
Vastuollu läks vist punktiga:
3.4.7.3. Teljed
Originaalsed. Diferentsiaali lukkude paigaldamine on lubatud.
Ehk teljed peavad olema täitsa originaalsed. Võib paigaldada ainult antud margi mudelile toodetud järelturu detaile. Seekord Suuzil neid polnud. Aga järgmiseks korraks ehk muretsevad juba (kuigi need maksavad €€€€). Auto suutlikus kokkuvõttes jääb samaks aga lihtsalt asi läheb jälle kallimaks.
Põhimõtteliselt on ikka tegu nokk kinni - saba lahti teemaga. Võiks ju sõita väiksemate ratastega ja originaal juppidega. Siis pole konkurentsis (originaal juppidega võid pm aind Toyota ja LandRoveriga tulla kuna neile on kõike saada). Tahad veidi pilti mitmekesisemaks muuta stardirivis, pead maksma.
Võibolla, kui Suuzi oleks aeglasem, poleks disklahvi saand. Aga astus mõnele mehele varba peale.
Samas ei saa protsesti esitajale midagi ette heita kuna protest rahuldati. Reeglid on reeglid.
Mootor saadi kuidagi käima aga mitte päris hästi. Tühikäiku polnud ja LK4 sõideti ainult 1 ring, kuna tühikäigul suri välja ja siis kadusid ka pidurid jms. Järskudel laskumistel on päris kehva ilma piduriteta sõita.
Rääkisin siis oma sõidust ka (äkki keegi viitsib lugeda ja järgmine kord tuleb ka sõitma). Seekord siis võistlesime Izakiga. Klassiks Vaba+. Olime ainukesed selles klassis, seega ei pidanud hulluks minema sõites. Reede õhtul oli meil veel valida, kas minna TR1 rajale (tr1 ja vaba klass pidid samu punkte võtma) või TR3 rajale. Mina tahtsin TR3 punkte võtma minna aga korraldajad arvasid, et äkki on ikka liiga hull - pidi palju väljavedaja rööpaid olema jne. Valisime siis lihtsama raja (oleks võind siis väikese Jimnyga tulla ja teistele konkurentsi pakkuda aga see selleks).
Joonorienteerumine oli siis reede õhtul esimene katse. Kõigil sama rada. Arvasime, et tagant startides on jäljed ilusti näha ja võime legendi pm metsa visata. Tegelikult ei saanud aru, et enne oleks 20 masinat sama rada sõitnud ja jälgi väga näha polnud. Eksisime korra, ühel pöördel sai ca 60m hiljem pööre tehtud ning oligi sassis kõik. Õnneks taipasime suht kiirelt oma viga ning ATV meestega konsulteerides (nemad olid ka eksind) leidsime õige tee. Vahemärkusena võib öelda, et samas kohas avastasime, et vahekastil on üks polt minekut teinud ja käis põhjaall ringi. See probleem sai koormarihmaga lahendatud (aega kulus 10min). Muid probleeme polnud joonega.
Teine päev algas siis orienteerumisega. Punktiparv oli ca 50km diameetriga. Ülesõidud olid pikad aga kuna korraldaja kasutab suures enamuses oma kinnistuid võistluse korraldamisel, siis ei tohi nuriseda. Kohe hommikul proovisime kaasvõistlejat aidata aga avastasime, et meil rehv veljelt maas ja vajasime hoopis ise abi. Ratturid aitasid hädast välja ja saime edasi sõita. Punktid olid meie jaoks suht kerged. Vintsimist väga polnud.
Teisel päeval oli ka LK3 mis siis oli Haljalas ringrada. Pidi sõitma 3 ringi aja peale. Rada oli päris huvitav, oli nikerdamist krossirajal, paar tõusu, üks mudaauk (2 korda vintsisime, ükskord pääsesime läbi) ja paar kraaviületust. Vahepeal pidi omale prussidest silla ehitama ka.
Peale LK3 siis uuesti orienteeruma. Vahepeal tanklas paagid täis (autol ja endal). Mingi kella 5 paiku jõudsime Islandi katsele. Teised TR1 pillid sinna ei jõudnud. Õigesti tegid ka, kuna seal läks meil ropult aega. Kuna tegu oli jp-de, ehk pidi punktid õiges järjekorras võtma, siis sai seal tühermaal kokku 2 tundi veedetud, mitukorda risti rästi läbi sõidetud. Maastik on rõvedalt konarlik. Autos sees raputab ogaraks. Ma jooksin rohkem autost väljas, kui sees.
Poole peal saime teada, et Suuzi on jõkke ära uppunud ja pidime neid päästma minema. Mõtlesin, et võtame enne Miila punktid ka ära, kuna need jäid tagasiteele. Aega oleks jätkunud. Miila katse oli minuarust kõige parem. Samamoodi järjestikpunktid aga metsas ja raiesmikul. Miilalt välja tulles sattusime TR3 rajale. Too oli juba tore. Vett ca meeter, väljas täitsa pime ja väljaveo rööpad. Meie oma talasillaga pidime ettevaatlikult teed valima, kui ei tahtnud kännu otsa või rööpasse kinni jääda. Aga see katse oli juba mõnus. Kui lõpuks sealt katselt välja saime, avastasime, et rehv jälle maas. (niipalju siis Suuzi aitamisest, vajasime ise abi). Õnneks Suuzi sai juba baasi ja tõi meile kompressori. Kahjuks jäime 3min hiljaks, et kontrollaega mahtuda ning orienteerumiskatse saime 0-i.
3 päev oli siis Mõedaka krossirada. 2 ringi. Korralik hüplemine toimus meil autos. Kuna vedrustus pole Jimnydel päris nii hea, kui teistel, siis saime korralikult raputada ja ringiaeg ka kannatas selletõttu.
Kokkuvõttes oli ikka vinge. Auto pidas ka vastu.
Siin üks video ka meie jõe ületusest. Meil oli aega pealtvaatajatele telefon anda, et nad filmida saaks. (Miila katsel oli vett rohkem). Enamustele võistlejatele pole see eriline takistus aga me nii vähe veel tegelend asjaga, siis leiame neid elamusi ka väikestest asjadest. Märkuseks veel niipalju, et 2 aastat tagasi, kui esimesele turisti sõidule läksime, siis poleks me eales sellest jõest läbi sõitnud. Nüüd oli aga juba suht murevaba värk.
http://vimeo.com/108148703