4x4.ee

Seal miski kontor kes laevu teenendab, Vanad on kviitungi ka kirjutanud.
Silmuse ja kinga tegid nii nagu küsisin. (Viimati külastasin neid küll möödunud kevadel) nr 5048648

MM kirjutas:Kopli sadamast ostetud trosse

oot, kopli või hundipea? meie omad on hundipeast pärit...ja see EI OLE KOPLI...

Sry mu jaoks oli terve mereäär mis kesklinnast sinnapoole jääb üks suur Kopli, tegelikult Hundipea neh

erik kirjutas:Nii Casca, räägi mis su vintsi hankimisest saand on?

sai siis lõpuks meh vints muretsetud. peale panekuga läheb veits aega, kuna on tekkinud paar küsimust.
1) kust saada saada sobivaid kardaaniriste millest üks sobiks vintsile ja teine ots peaks sobima väljavõttele?
2) kas peaks tegema mingi vahepuki, mis pidavat vibratsiooni vähendama?
3)äkki kellelgi leidub patroli vahekasti vintsi väljavõtet ja on nõus seda hea hinnaga mulle loovutama?

ja ega kellelgi tartu ümbruses mõnda meh vintsiga patrolit pole millele saaks pilgu peale heita?

Kaarel

nii nüüd on vints peal. esimene testimine ka tehtud.
vahepukki ei ole, vintsimisel väga suurt vibra ei ole. kuigi kui vintsil takistust taga ei ole(näiteks trossi väljalaskmisel) ja siis veits gaasi panna, siis hakkab gardaan veits rohkem vibreerima ja hakkab vastu raami käima. aga pole hullu
ainuke ebameeldiv üllatus oli kui tross läks poolist üle ja tõmbas vahele kinni. aga selle põhjus on vist see et vintsil on trossi suht palju peal.

See jääbki nii juhtuma, ehita vintsile põse servalt trossi tagasi lükkaja või kõrgemad põsed.
(oeh, ise ka ei saanud aru)

casca kirjutas:nii nüüd on vints peal. esimene testimine ka tehtud.
vahepukki ei ole, vintsimisel väga suurt vibra ei ole. kuigi kui vintsil takistust taga ei ole(näiteks trossi väljalaskmisel) ja siis veits gaasi panna, siis hakkab gardaan veits rohkem vibreerima ja hakkab vastu raami käima. aga pole hullu
ainuke ebameeldiv üllatus oli kui tross läks poolist üle ja tõmbas vahele kinni. aga selle põhjus on vist see et vintsil on trossi suht palju peal.

(Suure) koormuse all võib see "veits rohkem vibreerima" pahasti lõppeda. Aga see pööretest sõltuv. Mitu risti kardaanil on?
Kui pool on korralikult tihedalt keritud, ei tohiks seal üle 2/3 täidetud olla, ise ei kasuta vintsi palju, aga vintsimine on kahe mehe üritus, kui natukenegi nurga all vintsida, siis kipub ühte serva ja siis mööda jooksma. kui kohe ei märka siis...

Tere tulemast mehhide klubisse .Kirjuta mis materjale kasutasid ja milliseid riste.Mul kulus u. aasta ,et köik korralikult ilma vibrata toimima saada

lok665 kirjutas:Tere tulemast mehhide klubisse .Kirjuta mis materjale kasutasid ja milliseid riste.Mul kulus u. aasta ,et köik korralikult ilma vibrata toimima saada

aga jaga siis õppetus sõnu kuidas sina toimima ilusti said!

kuna endal puudus piisav ehitamiskogumus ja võimalus, siis lasin selle targemal inimesel sinna panna.
aga asjast nüüd.
kardaanil on 2 risti. ristid on pärit zili roolivardalt(neid soovitas ka insener)
kardaani materjaliks on mingi tugevdatud spets raud(täpset nime enam ei mäleta)

to al: kui koormus taga on siis vibra on just väikem. seda tõenäoliselt sellepärast, et ristid ei istu täpselt vintsist ja väljavõttest väljaulatuvate võllide peale, vaid lokusvad sealt kergelt.

hetkel ei viitsi välja pilte tegema minna, kuna vihma sajab . aga küll ma need kunagi ikka ära teen ja netti riputan.

paari sönaga siis-- proovisin vist kolme nelja erinevat toru ja täismaterjali ,kuid kahjuks hakkasid köik varem vöi hiljem viskama.Eriti nutune oli mingi 40 mm paksu seinaga toru,vähe sellest ,et lammutas all jubedalt,väristas löpuks ka väljavötte küljest minema,seda muidugi kui olin parajas augus .Viimaseks kasutasin patrulli esimest poolassi(siis kardaani materjaliks),Treijal küll kirus ja vandus kuid valmis tegi.pärast seda kadusid igasugused vibrad,koormus taga kannatas vintsida u 3500-4000 rpm.kaasa aitas ka vintsipoolse assi pikendamine u.25 mm kuna muidu jääb puksi kandepind liiga väikseks ja ,et mitte mudas tifte vahetada pigaldasin 10mm karastatud poldi nii ette kui ka taha.Jöudu katsetamisel

Kas keegi kostaks miskit levinud el. vintside ülekandearvu kohta, plaanin teha seadme kopa (12T) treilerile tõmbamiseks. Lepitaks omavahel kopsakama telfri ja 27V 1500W militaarse luftlaeva reduktorajami (Tu pardarelva lafetiajam). Ülekandearv tuleks 1:420. Kui HR ülekandesse upuks 25%, saaks 250mm trumlile 450 Kw. Lahjaks kipub? Õnneks pole selles situatsioonis kaal enam oluline.

Niipalju kui mina tean või näinud-lugenud olen, on see enamasti midagi 260-270:1 vahemikus, aga siis on enamasti midagi 5-6 hp mootorit ka taga. 1,5 kW mootori ehk jämedalt 2 hp juures 420:1 ülekande suhe - kõhutunne ütleb, et võib pisut väheks jääda...
Trossi plokiga võib midagi veel päästa muidugi, see annab 2x rohkem jaksu. Ainult nende tõmbetugevused lõppesid vist kusagil 10 tonni juures ära... Siinkohal tuleks ilmselt tõsisemalt arvutada, mis see reaalne tõmbejõud treilale tirimiseks tuleb. Seda 12 tonni sa ju otse maast lahti ei kisu ega turbast välja ei tiri, teisest küljest...

Liiati on ülekande 1:260 -se vintsi puhul trumli diameeter poole väiksem. Samas on tegemist fors. reziimis 6...7 hp andvast starterilaadsest väikese lamellide arvuga mootorikesest oluliselt paremini tehtud ajamiga, mille nimivõimsus on 1500W.Tihe ja lai kollektor kaks rida harju peal. Starerilaadne on peavoolumootor, see aga haruvoolu mootor.
Pole teda aga väändemomendi osas tõesti testinud.
Tänan vastukaja eest.

Kas mitte võimsusenäitaja ei ole siiski A ja O? Pane neid harjasid kuidas tahad sinna rootori vastu käima. Nõus, et ühel juhul on ehk kontaktpind parem ja mootor ka tõesti suudab oma 1.5KW täita.