4x4.ee

tarmo kirjutas:Päris äge set tegelt Ootame põnevusega katsetusi mudas

Aga kui sul pooltelgi/püsikaid varsti juurde läheb vaja, siis mul 2 komplekti riiulis ootamas

Kardan et pooltelgi läheb 27/24, L-530

Kuna saladuseloor sai rebitud, viskan valimatult kõik ilmarahvale vaatamiseks. http://pilt.delfi.ee/album/204209/ üleval kogu fotodokumenteeritud ajalugu projektist. Täpselt nädal on jäänud stardini, kus ilmselt tahaks olla. KAHTLANE.

Ma küll mingi espetsialist ei ole, aga autoehitus tundub teil päris käpas olevat. Raam on küll vinge saanud.

Äge! Eriti hästi on lahendatud alumine õõts.
Aga.. kuhu kohta juhi jalad lähevad ? Ega mitte ometi sinna "pilusse" ?
Või tuleb käsijuhtimine?
Kas saan õigesti aru, et mootorit hooldatakse nagu suurt- kabiin üles ?

helar kirjutas:Äge! Eriti hästi on lahendatud alumine õõts.
Aga.. kuhu kohta juhi jalad lähevad ? Ega mitte ometi sinna "pilusse" ?
Või tuleb käsijuhtimine?
Kas saan õigesti aru, et mootorit hooldatakse nagu suurt- kabiin üles ?

Minu jalgadega on veel OK, kõrval on veel hullem aga teoreetiliselt mahume ära. Juhi jalgealune põhi läheb homme tootmisse. Kabiin käib üles rohkem käigukasti jms. hooldamiseks, alt ju ligi ei pääse. Mootoriga on keerulisem, all kabiiniga saab õlid- rihmad vahetatud, kabiini alt ei ole juurdepääs kiita aga eks suurema jama korral tuleb kabiin maha tõsta. Aga tegelikult, lennukit õhus ei remondita

õõtsa lahendus meenutab atvd.
loodan et jõuate rajale

Loodan ka et jõuab rajale see aparaat!

Nonii, nädalane autoehitusmaraton lõppes negatiivaselt, e. ei jõudnud Kõuekõminaks. Eks nüüd tuleb veidi rahulikumalt võtta ja üritada asi valmis teha. Vaja lõpuni vormistada mootorikate, komplekteerida kabiin, ühendada elekter ja piduritorud, teha "veokast" ja mingit vähemtähtsat pudi- padi veel.

Üle pika aja siis asjade käigust. See teema võiks küll olla alajaotuses "Kujutame ette et oleme autoehitajad ja kuulutame kogu maailmale kui lollid, laisad ja saamatud oleme". Erinevad võistlused aina lähenevad ja mööduvad, meie istume oma urus ja üritame sellele üllitisele mingisuguseidki sõiduomadusi tekitada. Peale Kõuekõminat sai üle nädala nina nokitud (sõna otseses mõttes) ja tegelikult sai üsna kobe nina. Ühtlasi sai selgeks, miks lätlaste "agraartehnika" nii kole välja näeb- puhas praktiline mõtlemine. Ajutiste juhtmetega sai mootorile tuli alla tehtud ja ei käigi nii hästi, e. karpad tahavad tõsist sekkumist. Homme pidi tulema keegi "lapitark" vaatama, kas annab midagi ära teha. Rool töötas aga mitte kaua. Sülitas vooliku otsiku küljest lahti, juurdlus nätas et ise loll ja nõuandjad teavad asjast veel vähem, e. ÄRGE KASUTAGE TERMOPLAST VOOLIKUL KUMMIVOOLIKU HÜLSSE!!! See asi lahenemas aga hülsid tulevad maarjamaale nädalase viibega, mis ühtlasi välistab lätlaste külastamise nädalavahetusel. Positiivne on et sõiduka roolipump on täiesti piisava tootlikusega (kõrgendatud tühikäigul servast serva alla sekundi) ja rõhust ehk piisab ka (betooni peal pööravad neli pooltühja ratast täiesti pädevalt), vajadusel saab reduktsioonklapile vedrutuuningu teha. Peaks olema 12cm3 pöörde kohta, ca 100bar ja tootlikus piiratud ca. 9l/min, mis sai toore jõuga üle puuritud. Eeliseks enamlevinud hammasrataspumba ees on pöördetaluvus, ehituslik max. 7000 rpm ja peale. Nina nokkimise kaasnähtusena sai ka turvapuur valmis, peaks olema kõvem kui vana, loodan et ei pea katset kordama. Üks asi viib teiseni ja sellesama nina kujundamisega selgus et vana kapotialune juhtmestik on end ammendanud, mis omakorda toob kaasa hulga lisatöötunde (A2 sai täis joonistatud) aga lootus (jõuda Suvesõidule) sureb viimasena.

Kuidas muidu 4roolimise sünkroonsus on ära lahendatud, st, et esi ja tagasild ikka alati otse jooksevad

PARUN kirjutas:Kuidas muidu 4roolimise sünkroonsus on ära lahendatud, st, et esi ja tagasild ikka alati otse jooksevad

Elektriga lülitatav solenoid(tegelikult jagaja) lülitab tagasilla jadasse esisillaga. Kui toidet ei ole, juhib hüdro ainult esisilda ja tagumised liinid on suletud. Kui peaks vaja olema, saab jagaja asendamisega tekitada ka kolmanda reziimi, nn. koer, esialgu on koer saadaval ainult tagasilla nihkesse jätmisega.

Tere!


Mind kohe huvitab, mis põhjusel te üleüldse termoplasti kasutate seal hüdrosüsteemis ja kes soovitas teil kasutada hüdrovoolikute (kummi) korduvkasutavaid otsikuid ja hülsse termoplasti juures.
Mina isiklikult ei näe eriti üldse pöhjust korduvkasutatavaid otsikuid seal kasutada. Esiteks on need kallimad, kobakamad, jnejne, sama kehtib termoplasti hinna kohta.. Teiseks on ilmselt süsteem kehvalt tehtud kui iga suvaline oksake voolikut kipub löhkuma. Painderaadiused tavavoolikutel on tegelt suht samad.


Lugupidamisega, Janis.

saarik kirjutas:Tere!


Mind kohe huvitab, mis põhjusel te üleüldse termoplasti kasutate seal hüdrosüsteemis ja kes soovitas teil kasutada hüdrovoolikute (kummi) korduvkasutavaid otsikuid ja hülsse termoplasti juures.
Mina isiklikult ei näe eriti üldse pöhjust korduvkasutatavaid otsikuid seal kasutada. Esiteks on need kallimad, kobakamad, jnejne, sama kehtib termoplasti hinna kohta.. Teiseks on ilmselt süsteem kehvalt tehtud kui iga suvaline oksake voolikut kipub löhkuma. Painderaadiused tavavoolikutel on tegelt suht samad.


Lugupidamisega, Janis.

On asju millest ei taha rääkida ja üks nendest on see hülsside valik aga miks termoplast ja korduvotsikud? Kerge (sellise süsteemi korral võit üle 10 kg) ja lihtsalt lõigatav, koos korduvkasutatavate otsikutega on mingi jama korral metsas süsteemi lihtne (kiire) taastada. Pakun et oksake ei tee sellele süsteemile küll midagi, ega kännuke või kivike, ikka lollus on see mis asju lõhub (see projekt ei ole veel meetritki sõitnud). Ainuke reaalne oht voolikutele peitub veovõllides, kui sisemise liigendi peaks pilbasteks lööma, saavad ilmselt voolikud ka pihta. Teine ohukoht on roolivardaga (üle poole meetri maast) kändu sõita, siis võib silindri varre ära väänata. Voolikud on veetud läbi raamitalade ja ainus võimalus neid vahetada on teha seda ilma otsikuta, analoogne on seis ka tulemüüri läbiviikudega. Kui need oleks lahendanud pressotsikutega, oleks asi veel kallim ja raskem tulnud.

Head põhjendused tegelikult. Kaal on küll kövasti termoplasti kasuks. Ja kui veel lisada raskendatud voolikute paigutamine, siis juba sellest piisab.
Miks ma küsisin on paljuski see, et pea alati on pöhjust taoliste ehituste puhul vöimalikult standardlahenduste juurde jääda.

Lugupidamisega, Janis.

Sai siis näptud karpasid (igasuguste asjade vormistamisest on kõrini ja tuli tahtmine vahepeal pauku teha). Lubatud "lapitark" jäi küll tulemata aga mingi tõde hakkab selguma. Sünkroonimine andis tulemesuseks juba päris kenad haugatused aga seda vaid mõõdukatel pööretel. Üles käib kenasti, kui õhuvõttu veidi ummistada- seega segu lahja. Esialgu plaanis nõelasid tõsta aga ilmselt peab peadüüse puurima hakkama. Asja teeb veidi keeruliseks kogu kooslus, nt. sünkroniseerimiseks on kohustuslik abivahend peegel ja 3./4. jäidki puutumata.