4x4.ee

Laplander 6X6 on odavam kui vene masinad? See oleks ju täielik üllatus. Huvi pärast vaatan ringi, palju sellise eest küsitakse.

al kirjutas:

mazinist kirjutas:Ma ei mõista inimeste allergiat veokaga lumelükkamise suhtes. Maanteel ju sellised ometi liiguvad, järelikult päris kuu pealt kukkunud selline idee ei saa olla. Alternatiiv on traktor. Kusjuures KORRALIK traktor koos tõstva kopaga jne, mitte mingi vana mängusahaga belarus. Mida sihuke korralik traktor maksab ja mida ta teeb 9 kuud aastas, kui lund lükata pole tarvis -- võrdluses maastikuveokaga, mis leiab endale tegevust ka suvel ning maksab tublisti vähem?

Maanteel lükkavad lund kaasaegsed 6x(4)2 veokid, mille maastikusuutlikus on pehmelt öeldes null. st. mistahes põhjatul pinnal liigub selline veok ainult vertikaalsihis. Miks siis kasutatakse: sest natukenegi kõvemal pinnasel suudab kiirustel 60+ trassid puhtana hoida.
Miks siis 6x6 ei sobi:
veelkord: pöörderaadius. uuemal Lääne tehnikal keeravad ka abisillad kui vaja, pöörderaadius on pea poole väiksem, ise olen raskema tehnikaga kokku puutunud väga kaua ja usu, seal kus Ural ringi keerab, võib 8m shassiiga 6x2 veokiga kaheksaid joonistada.

Vabandan ka sillalukkude eksitava info pärast. siiski üle paarikümne aasta möödas. Mäletan, et Urali lukud käisid kangist põrandal, aga et ainult sildadevaheline oli, jäi hämarusse. Esisild käis lülitist tõesti 131-l, aga kuidas Uralil oli, löö või maha, ei mäleta, jaotuskast oli kangist, aga ainult aeglusti, aga esisild ei olnud ju 100% sees?

Ma olen ka vene kroonus kõigi nende 6x6 ja 4x4 autodega kokku puutunud.Neil polnud mitte ühelgi silla lukku, peale gaz66 .Tavaliselt ikka kabiinis 2kangi ,ühest käis esisild sisse ja teisest aeglusti .Zil131oli natuke teisiti.Vahekast oli selline,millel oligi juba sildadevahe plokeeritud .Kõiki asju täpselt ei mäleta ,aga zil 157 tagumise silla kardaanid kippusid koos põrsaga ära kaduma, tänu keskmise silla peal asetseva põrsa viletsale konstruktsioonile.Aga Ural 4320 oli mitmeid mootoreid nii Kamaze ,kui ka peale Kamazi tehase põlemist 1993 aastal Jaroslavi tehase 6-seid ja 8-seid Maz-i mootoreid.Ural 375 vahekast moderniseeritud kujul pandi 4320 peale.Praeguste vene autode sillalukkudest ei tea eriti midagi .Leedus toodetud 4x2ja 6x4 kallurid on varustatud küll sillalukkudega aga need pole vene ega valgevene sillad.Vene ajast tean ainult ühte sillalukuga autot ja see oli sadulveok 4x2 Skoda ,vast vanemad mehed mäletavad.Ja ka see pole vene auto.

IFA W-50 -l tagasild lukuga.

LR90 kirjutas:IFA W-50 -l tagasild lukuga.

Jah ,täpselt ,ka neid vuras siin vene ajal üsna palju ringi, oli endise GDR toodang.

Ifal käib ka esisild lukku.Mõlemad lukud on salongist õhuga lülitatavad.
Aga urali raha eest osta 66 le ette liblik sahk mida saab V kujuliseks keerata.Kasti paar paneeli ja ratastele ketid.
Plaan ,et tahad raske autoga ühe korraga tee lahti lükata ei toimi kui hanged kõrgeks kerkivad. Parem hakka lükkama kohe talve alguses teed nii laialt kui kannatab võimalusel ka tee peenrad puhtaks. Siis on lootust et kevadeks on veel niipalju ruumi lumele et ise teele mahud.Point on selles ,et ka ural ei jaksa lund kõrgele hange otsa lükata kui sa just maanteesahaga 80 km t ei lajata.

Sai ka kroonus diisel (Kamaz) Uraliga veidi sõidetud. Sain uuena evakuatsioonimasina (keskvints, kraana jne) ja mõni kord aastas sai õppustel käidud+ mõned erijuhtumid. Suhteliselt kõva asi oli ja nii mõndagi sai maa seest välja vintsitud. Negatiivsena on meeles ohjeldamatu kabiinimüra ja eriti jõuetu mootor (tegelikult kordajata käigukast ei lubanud mootori võimalusi ära kasutada, kamsa mootor veab hästi väga väikeses pöörete vahemikus), just maanteel. Bensukaga liikus selline riistapuu märgatavalt paremini ja mugavamalt aga hirmus tihti pidi tankima. Pneumohüdrauliliste piduritega on võimalik harjuda, tuleb hetkeks põhja tallata ja siis vajalikule kõrgusele tagasi lasta, muidu ei jõua rakendumist ära oodata. Lagunemist ei kommenteeri, ei mäleta et oleks remontinud, kogu vaba aur läks lakkumisele, peale õppusi).
PS. "põhitööriistaks" oli MAZ 537, sellel tuli vast remondi- ja sõiduaja suhe 50:50, tõeline peletis. Kusjuures sain NZst, ehk uuena.

Kardan, et kommenteerijatel on õigus, et Uralil hakkaksid üsna varsti rattad lumel kaapima, massist hoolimata. Lukkude puudumine on ilmselt probleem. Täna testisin oma 66-t hangedes ja minu meelest on väga selge, et see masin võlgneb kõik oma automaatlukkudele. Tema läbivus kõigil pinnastel ei väsi mind üllatamast ja seetõttu ma võibolla ootan teistelt Vene masinatelt liiga palju.

totu kirjutas: PS. "põhitööriistaks" oli MAZ 537, sellel tuli vast remondi- ja sõiduaja suhe 50:50, tõeline peletis. Kusjuures sain NZst, ehk uuena.

MAZ 535 ja 537 oli 8x8 ja tanki mootoriga V12 ,automaatkast 3 käiguline ,kuiva karteriga ja igavese väikse mootori resursiga, meil oli divisjonis neid 3 tükki.Lekkisid nagu mahlakased,võtsid kütet meeter liiter. Ühel vahetasime mootori ära tehasest toodud uue vastu,peaaegu kuu aega saime aega venitada. Sai ka proovitud nendega sõita ja üks sai nii ära uputatud, et 2 tanki pidi trossidega ette rakendama et mudast kätte saada.

Ei usu mina, et see Ural nii vlets on. Käisin jõululaupäeval Põlvamaal ühte 28 tonni kaaluvat hakkurit kraavist välja kiskumas. Kuna see oli esimene sõit masinaga, proovisin natuke põllu peal ka. Lumi oli küll kohev ning stangeni, kuid probleemi liikumisega polnud. Omal on plaan panna ka kunagi sahk ette. Ei tea kas just selline millega teed puhastada aga vähemalt selline, mis poolest meetrist kõrgemalt lume ära lükkab. Seda sellepärast, et igasuguses lumes rattad ikka maad puuduksid. Ja kui rattad maas onn siis läheb Ural nagu loom.
www.pritsumees.ee

Aga TATRA,sellel ka sillad lukustuvad.Saadavusega iseküsimus.

mazinist kirjutas:Kardan, et kommenteerijatel on õigus, et Uralil hakkaksid üsna varsti rattad lumel kaapima, massist hoolimata. Lukkude puudumine on ilmselt probleem. Täna testisin oma 66-t hangedes ja minu meelest on väga selge, et see masin võlgneb kõik oma automaatlukkudele. Tema läbivus kõigil pinnastel ei väsi mind üllatamast ja seetõttu ma võibolla ootan teistelt Vene masinatelt liiga palju.

Ma lugesin ka selle teema siin läbi ja ma ei saa päris hästi aru, mida teemaalgataja üritab leida. Endale tuleb ikka selgeks teha, mida soovitud asi peab tegema. Eelmises 6x6 teemas sa ütlesid, et vajad autot ka muudeks töödeks, kui lume lükkamine ja sul on ka midagi, mida pead vedama. Siin taandub su jutt ikkagi lume lükkamisele, maastikusuutlikkusele ja mainid ka, et auto ei pea olema maantekõlbulik . Asjad natuke segamini.

Mis puudutab lume lükkamist, siis vaata enda ümber natuke ringi ja analüüsi seda, mida näed. Analüüsi tehnikat, mida kasutatakse ja mõtle sellele, kus seda kasutatakse.
Toon sulle mõned näited siia: Kolmesillalised kastiga veokad lükkavad maanteed sellepärast, et nad suudavad arendada üldises liiklusvoos suurt kiirust (lükates samal ajal väikest lumekihti, mis tänu kiirusele ja saha erilisele kujule lendab kaugele!!!!!). Samal ajal on nendel veokatel peal kast, kuhu saab panna kas liiva- või soolapuisturi. Lisaks saab neid autosid kasutada muudel aastaaegadel veoautodena. Need kollased SISUd on suuresti pärit Soomest, kus on samuti palju lund, kuid kasutatakse samuti selliseid. Neid autosid sa aga Nõmme, või Pääskula tänavatel ukerdamas ei näe (kindlasti on erandeid). Sealsed tingimused on sobilikumad väiksematele kaheteljelistele veokatele, millel on ees juba ühtlase kõrgusega lumesahk. Kastis jällegi soola- või liivapuistur. Lume kadudes on aga tegemist väikeveokiga.
Nendele väikestele tänavatele ilmuvad ka traktorid (4x4), millel on ees jällegi kõrge hõlmaga sahk või kopp, mis suudab laadida lume autodele kasti või tõsta selle kõrgeks hangeks. See traktor aga suurt teed ei lükka.
Et minu jutule ka reaalsemat pilti saada võta endale üks või kaks õhtut ja vaata Youtubest suurte lumesahkade videosid. Vaatamisel jälgi, kus ja mida milleks kasutatakse. Olen kindel, et märkad ka ise, et enamus tehnikat, mis väikestes tingimustes liigub kasutab rattavalemit 4x4 ja eesolev sahk on vastavalt vajadustele muudetava nurgaga, V-kujuline või sirge. Ise olen huvi pärast vaadanud tehnikat, mida kasutatakse alpides. Rattavalem on 99% 4x4, olgu tegemist spetsiaalse puhuri või Unimogiga. Uuri veel Ameerikas olevaid Oskoshe. Vaata sahkade suurust ja mõtle, miks sulle oleks vaja kolme vedavat silda veoka alla?

Kui sul ei ole kogemust veoautodega sõitmisel, siis võta siinseid inimesi ka natuke kuulda. Nende manööverdusvõime ei ole ainult teiste inimeste ettekujutus. Väikesed külateed ei käi suurte asjadega kokku. Lisan veel selle asja, mida ma ütlesin sulle ka su teises teemas. Kõik asjad on kallimad. Ka lumesahk, mis peab taluma seda jõudu, mis tuleb suurest massist on kallim.
Selle asemel, et osta vähest kasutust näiv asi endale hoovi seisma investeeri raha oma Gazi. Ketid alla, raskus kasti, väike hürdopump peale ja sahk ette. Saad kvaliteetsema asja. Ja kui juba puhuri peale mõelda, siis võta eeskujuks puhurid, mis on ühe rootoriga ja käitatakse jõuväljavõttelt.


Aga eks kokkuvõttes on see ainult minu arvamus .

tead, minu soovitus - proovi ennem mingi väiksema autoga, näiteks Gaz-66, Unimog, jne.

Teine asi ilma vintsita mina need autosid üldse ei vaataks. Sest kui sa kinni jääd, iga suvaline vend sind välja ei tõmba, ja kuskilt 50 km tagant abi tellimine võib mitu tuhat krooni maksma.

Meesmetsast kirjutas:Aga eks kokkuvõttes on see ainult minu arvamus .

ühinen!

keelutsoon kirjutas:

Meesmetsast kirjutas:Aga eks kokkuvõttes on see ainult minu arvamus .

ühinen!

Tõin su küsimuse teisest Bizniz alt
http://forum.4x4.ee/posting.php?mode=quote&p=188143
siia kuna haakub rohkem teemaga
Auto kogukaal 11420 kg
Esisild 3880
Keskmine 3790
Tagumine 3750