Pellet vs. muud küttelahendused

[Kjen]

Erik kirjeldas huvitavat varianti salvestava elektrikütte rajamiseks.
See eeldab massiivset betoonpõrandat, mis oleks väga soovitav alt väga korralikult (>100mm penoplasti) ära soojustada.
Kas selline asi ei häiri, et hommikuks on põrandad ja kõik ruumid kole palavad, pea paks ja õhtul vastupidi - tahaks dušši alla minnes midagi selga jätta?

Mina ise olen mitu korda soovitanud salvestavaks elektrikütteks teha elektritenniga (mida juhib ajaprogrammiga taimer) akupaak ja põranda alla ikka klassikaline torudega vesipõrandaküte - temperatuurikõikumised palju ühtlasemad.

KW*h hind tuli pelletist tühiselt kallim ja kokku hoiaks katla-korstna rahad. Torud ja termostaadid ilmselt maksavad küttekaabliga ikka samas suurusjärgus. Samuti sooja vee tootimise lahendus - elektriboiler, on samade maksumustega.

Muuseas, kui keegi elektriküttepaketi tasuvusarvutust tahab teha, siis tuleks arvestada ühe sellise teguriga ka, et kW*h hind on odav, kuutasuna arvestatavad ampritasud on aga suuremad - suvel on olematule tarbimisele vaatamata suurem elektriarve. Odav ja kallis siis võrreldes muude EE pakettidega.

Juhtmega elektriküttega on võrreldes mistahes muu vett kasutava kütteliigiga veel see oht, et kui monopoolne elektrihind järsku lootusetult taevasse läheb , siis tuleks kulude säästmise nimel küttesüsteem asendada 100%, pelleti või kütteõli või kivisöe jne kasutaja aga asendab kas katla või katlaukse (viskab põleti minema ja hakkab katelt täitma näiteks halgudga) või millegi muuga, mille hinda monopolism ei mõjuta.
Muud head faktorid tõi Erik välja v.a selle, et külmumisoht ka süsteemi ei ähvarda (boiler v.a).

[honkomees]

... See et öine elekter vastavas küttepaketis on odav, ei ole ju saladus. ...

ise ei kasuta seda va öist elektrit, aga tuttavad, kes sellele odavale elektrile välja minnes oma kütte elektrile ehitasid, said juba mõned aastad tagasi hinnamuutustest kuuldes väga vihaseks, see erinevus muudeti ju sisuliselt olematuks.

[honkomees]

.... Betoonist on valdavalt kõikide eramute põrandad. ...

No betoonist on vaid kõige uuemate, alates üheksakümnendatest ehitatud majade põrandad (nn buumiaegsed küprokmajad), valdav enamik maju siiski taladel põrandatega, enda elamine aastast 1915, tädipoja oma ehitatud seitsmekümnendatel, kus on betoon?

[margus61]

Sai siin ka mullu maja ja kütet ehitatud. Kui investeeritavat finantsi veidigi vabamalt ja ekspluatatsioon on plaanitud pika perspektiiviga, siis pooldan ka akupaagi varianti ja vesi(põrand)kütet. Jätab palju rohkem arengu- ja ümbermängimisvõimalusi tulevikuks. Miinuseks on veidi väiksem jooksev kasutegur (tsirkulatsioonipumbad) ja ühekordse investeeringu suurus. Aga kui tulevikus lapsed hakkavad mõtlema, et kas see majakolakas maha müüa või rõõmsalt edasi elada, ei vaata nad palju sinna kunagi ammu on ühekordselt investeeritud, vaid hoopis jooksvaid kulusid.

Süsteem projekteeriti nii, et kõik soojatootjad (maasoojuspump, päike, küttekamin elutoas, elektritenn) annavad vedelikkandjal sooja nüüdisaegsesse akupaaki ja sealt saab siis vastavalt vajadusele laiali jagada. Kui elektri hind enam ei meeldi, võin lisada pelleti- või halupuukatla. Aga jah, minu silmad vist ei saa nägema, et see kõik on ennast tasa teeninud.

[ricardo]

Mul lisaks keskküttele ka 2 soojuspumpa, mõni aasta vanad, tavalised. Suurte külmadega mõttetud - kogu aeg kogusid end ja nati töötasid ja elektrit hullu moodi. Soojuspump raip kuivatab jubedalt. Üks trepi kohal ja liimpuidus trepikäsipuu juba logiseb ja ühel postil praod see juba kuivanud. Ka lakk ei ole enam endine. Annab sooja kiirelt ja lihtsalt kui väike miinus või pluss ja mina kasutaks eelkõige hoopis garaazi kütteks või kui maja tavaline karpehitis. Sopilise ja liigendatud maja puhul jääb jänni. Jutt siis tavalistest vanematüübililstest soojuspumpadest.

[erik]

Erik kirjeldas huvitavat varianti salvestava elektrikütte rajamiseks.
See eeldab massiivset betoonpõrandat, mis oleks väga soovitav alt väga korralikult (>100mm penoplasti) ära soojustada.
Kas selline asi ei häiri, et hommikuks on põrandad ja kõik ruumid kole palavad, pea paks ja õhtul vastupidi - tahaks dušši alla minnes midagi selga jätta?


Muud head faktorid tõi Erik välja v.a selle, et külmumisoht ka süsteemi ei ähvarda (boiler v.a).

Põranda temperatuur ei jõua hommikuks oluliselt tõusta, kuna betooni maht on suur, samuti ei jõua ruumi temp õhtuks oluliselt langeda, kuna suur kogus betooni ei jõua maha jahtuda. Selle asja nimi "soojusaku"

Mul kodus on -10 kraadise välistemperatuuri juures hommikul toas 24 kraadi ja õhtul 22 kraadi.

Elektri hind tõuseb tulevikus kindlasti, samuti tõusevad kõik kütteliigid. Egas pumbad õhust ja armastuset ringi ei käi. Tõuseb ka puit, pellet, õli. See on ju kõik omavahel seotud. Elektrihind ei saa tõusta kõrgemale, kui ta on näit. Soomes (avatud turg ju) Sinna pole enam pikk maa. Jah ennem elektrihinna tõusu olid mu elektriarved 1500 kr, nüüd 2000 aga see on ikkagi odav.

Soojustus on odav, kütta on kallis. Millegi pärast ei saa sellest aga arhitektid, ehitajad ja majaomanikud hästi aru. Või siis hakkavad vaikselt saama...

[honkomees]

nende suurte külmade kohta veel niipalju, et minu tuttavatel, kes kütavad maaküttega ja soojuspumpadega - ning on paigaldanud korralikud seadmed ja majad ka korralikult soojustatud - ei olnud ka -32c probleemiks. ....

meil tööjuures suvel valminud hoones nii elektriradikad kui ka õhksoojuspumbad- külmadega ei suuda üksi radikad ruume ära kütta, aga õhksoojuspumbad lihtsalt ei tööta, paigaldajate väitel ei hakkagi tööle kui ruumi sisetemperatuur on alla 16 kraadi (samas on tal olemas ka 10 kraadi säästurežiim:roll: ). Suunasime siis puhuri otse pumpadele, mõne aja pärast hakkasid tööle, ööseks võtsime puhuri tagant ära ja hommikuks soojuspumbad jälle surnud.

[erik]

nende suurte külmade kohta veel niipalju, et minu tuttavatel, kes kütavad maaküttega ja soojuspumpadega - ning on paigaldanud korralikud seadmed ja majad ka korralikult soojustatud - ei olnud ka -32c probleemiks. ....

meil tööjuures suvel valminud hoones nii elektriradikad kui ka õhksoojuspumbad- külmadega ei suuda üksi radikad ruume ära kütta, aga õhksoojuspumbad lihtsalt ei tööta, paigaldajate väitel ei hakkagi tööle kui ruumi sisetemperatuur on alla 16 kraadi (samas on tal olemas ka 10 kraadi säästurežiim:roll: ). Suunasime siis puhuri otse pumpadele, mõne aja pärast hakkasid tööle, ööseks võtsime puhuri tagant ära ja hommikuks soojuspumbad jälle surnud.

Valesti projekteeritud ja halvasti ehitatud asju ei ole mõtekas näiteks tuua. Võib ise lolliks jääda.

[honkomees]

nende suurte külmade kohta veel niipalju, et minu tuttavatel, kes kütavad maaküttega ja soojuspumpadega - ning on paigaldanud korralikud seadmed ja majad ka korralikult soojustatud - ei olnud ka -32c probleemiks. ....

meil tööjuures suvel valminud hoones nii elektriradikad kui ka õhksoojuspumbad- külmadega ei suuda üksi radikad ruume ära kütta, aga õhksoojuspumbad lihtsalt ei tööta, paigaldajate väitel ei hakkagi tööle kui ruumi sisetemperatuur on alla 16 kraadi (samas on tal olemas ka 10 kraadi säästurežiim:roll: ). Suunasime siis puhuri otse pumpadele, mõne aja pärast hakkasid tööle, ööseks võtsime puhuri tagant ära ja hommikuks soojuspumbad jälle surnud.

Valesti projekteeritud ja halvasti ehitatud asju ei ole mõtekas näiteks tuua. Võib ise lolliks jääda.

noh, projektidele eelnevalt ekspertiisid tellitud jne, ehitusel üsna korralik omanikujärelvalve (koostöö juba mitmel objektil) ka peal, kes pedantselt kontrollis ehitaja töö vastavust nõuetele, suhtlesime siis koos paigaldajafirmaga pumpade maaletoojaga, sealt see vastus tuligi, et pole mõtet mingitele säästurežiimidele loota, tootja võib küll lubada, aga see toimib reaalselt ainult plusskraadide juures. Kuna ruum on nö garaaž, suure lükanduksega ja külmade masinate sisseajamine jahutab ruumi hetkega maha, siis on pumbad surnud ja radikad, mis projekti kohaselt on lisakütteks, üksi ei suuda 16 kraadini üles kütta. Nende üle kolmekümneste külmadega firmasse helistades kostsid nad, et pooled Tartu pumbad on otsad andnud.
Samas teises ruumis mul kõikse odavam õhksoojuspump (ilma kaitsmete ja talvevarustuseta) töötab...

[tanel]

Lisaks paar oma mõtet siia (mitte et ma ekspert oleks, niisama eramajapidamises tehtud tähelepanekute põhjal):
Mis maasoojuspumpasid puudutab, siis ma pole rahulolust läikivamaid lõustu näinud kui nende omanikel. Venita kuidas tahad, elektriarvet üle 2000 krooni ei saa mehed. Ühel seltsimehel on majal pool külge klaasist nagu akvaarium, soojapidavus ilmselt pole tippklassist - pole probleemi.
Maasoojuse meestel pidi selline trikk olema kuulu järgi, et esimene talv pärast hoovi üles sonkimist ei ole pinnas päris tihedaks tagasi vajunud ja siis pidi efektiivsus madalam olema... Ainus jama selle kõigega on, et igale poole seda mättasse ei topi, kõrghaljastus jne. (Vot siin on nüüd koht, kus põllupealsete pilpakülade taadid saavad oma miinuseid plussideks pöörata..) Süvasoojuspumpasid ei lubata aga igale poole paigaldada ja kindlasti on see puurimine jne oluliselt kallim.

Õhksoojuspumbad on endalgi ülemisel korrusel. Tegelikult oli vaja konditsioneere, sai võetud siis juba universaalsemad (päike kütab korralikul suvel kivikatuse nii tuliseks, et võimatu on magada isegi lahtiste akendega... samas soojusisolatsioon VÄGA hull ei ole nagu, purikaid talvel räästas pole...?)
Vibra - kui kuulad, siis on olemas (vaatamata välise agregaadi kummipuksidele on jorin majas sees täheldatav). Toas olev jurakas teeb sama palju lärmi kui soojapuhur (aktiivses faasis, kui kütab soojemaks, mitte ei hoia saavutatud temperatuuri). Magada saab vabalt.

Küttelahenduse juures peaks minu arust silmas pidama kolme asja (suvalises järjekorras): autonoomsus, liikuvate osade puudumine (või täpsemini, minimeerida hooldustarvet, rikete riske ja kogu süsteemi komplitseeritust) ja küttematerjali hind. Alati tasub mõelda, mis saab siis kui Narva jaamades (või, sinu õhuliinil maal tormiga, samaaegselt kümnete tuhandete teiste majapidamistega) sitt ventikasse lendab? Kas sa sured lihtsalt ära? Kas süsteem tuleb tühjaks lasta? Jne.

Eramus seega väga mõnusaid variante mitmeid:
- vene ahi keset maja...
- maasoojuspump (maal elades oleks jube hea mõte (diisel)genekat ka omada...)
- klassikaline halukatel autotsirkulatsiooniga...

Pellet on (minu jaoks, vabandan ja ei proovi kedagi siin solvata) üks tüberamaid lahendusi - liikuvate osadega mehhanism, tarvitab elektrit ja sõltud spetsiifilise kütte tarnijast. Lisaks topid neid pelleteid kolusse regulaarselt nagunii, ei ole ju paaritonnist punkrit katla küljes?

Maasoojuspumba järel on odavuselt järgmine vist halgudega kütmine, aga see sisaldab kõvasti käsitsitööd. Kui see sobib või käsitled seda pekiviilimisena ja see võimlemine stressi ei põhjusta, väga hea. Kui aga juba MUGAVUST taga ajada, siis tõesti, elektrist ei pääse niikuinii (õli, gaas, pelletid on lihtsalt lisamuutuja ja muudab komplitseeritumaks kogu asja, osad neist veel suurte hinnakõikumistega ja strateegiliseks survevahendiks kuna kohapeal ei toodeta). Kuidas nüüd täpselt elektriga timmida, kas teha Eriku kirjeldatud lahendus, kasutada (olemasolevaid) akupaake, tenne ja radikaid seintel, panustada õhksoojuspumpadele (kapriissemad kindlasti ja tahavad rohkem hoolt) või hoopis neid variante kombineerida - vajadusel saab toa kiiresti mõnusaks - on delo tehniki ja rahakoti küsimus.

Maja soojustamine on ka loomulikult väga oluline, aga ümber teha on alati kallim kui üks kord korralikult teha - kui oled juba sisse kolinud kuhugi, mõtle ja arvuta. Soojustamine üksi võib minna (ja ilmselt ka läheb) kordi kallimaks kui ntx maaküttesüsteem tervikuna - mõistlik on ka iga investeeringu tasuvusaega vaadata...

Endal on halupuukatel koos riidaladumise ja tuha jne rõõmudega. Pumpadega küll paraku. SHTF stsenaariumit aitab üle elada kamin ja ahi, vähemalt alumisel korrusel jääb ellu.

P.S: vaadake muuhulgas oma aknad üle, kui küttesse investima hakkate. Pakettaken vs. see niinimetatud soome aken (? kahepoolne) - võid sinna paketti neid kihte toppida 2 või 3 või 7, see EI hoia nii hästi sooja ikka...

P.P.S: minu jutt käib väikeste majade kohta. Suurte objektide kütmisest (farmid jne) ei oska midagi arvata või kaasa rääkida. Olen kuulnud vaid huvitavatest lahendustest, kus traktoriga terveid põhupalle katlasse torgatakse ja sedasi köetakse...

[no fear]

Eks alati tuleb vaadata ka sellises suunas, et milline küttesüsteem on üleüldse võimalik?
Mul on suht kesklinnas 34-l aastal ehitatud majas üks korter. Nelja korteriga majas on olemas ühine aed ning juba olemasolevad ahjud, korstnad. Korteris kasulik pind vist 85 ruudu juures. Enne oli 2 ahju ning pliit. Vana maja värk. Palju aknaid, soppe ning uksi. Tüüpiline.
Kuna oli võimalus keldrikorrusele üke tuba juurde teha ja ühendada olemasoleva korteriga siis jäi probleemiks selle kütmine.
Põranda pind on üle meetri sügavamal kõnnitee pinnast ning maakivivundament oli paksusega 600mm see aga lõppes poole ruumi peal tegelt ära ning et tuba sügavamaks saada, tuli põrandat madalamale viia. Seega sai vundamendile ümber valatud ning põrand samuti uuesti. 100mm peno ning veetorustik sisse betooni. Küttekoldeks lasin ehitada ahju, millele vasktorudest pudel sisse ning teisel pool seina on 2 tonnine mahupaak.
Pärast sõber ütles, aga kui oleksid vaid elektriga kütnud? Arvestamata neid investeeringuid...
ahi-15kilo, mahupaak 2kilo, torustik 6kilo, torutööd 10kilo, pumbad ventiilid...ca 8kilo.
No ja selle keldri toa põrand on hea-soe. Aga kuna see ahi kütab ka rohkem siis sai panna veel radikad tubadess. 5kilo pluss torustik jm vidinad...ca 1000 krooni juurde.
Ja olukord on selline, et saan kütta ilma vooluta, st eleker võib ära olla siis ahjust tsirkuleerib ise mahupaagi ja ahju vahel. Ahjus peaks tuli olema umbes 3 tundi, siis saaksin ka kõik radikad järgi lasta. Aga kütan sellise tavalise ahju tempos ning sealt jääb soojust üle ka veel ülemiste tubade jaoks.
Elektri peale puhtalt ennast rajada??? Ei julge-tegelt ka. Vaadates, mis hüppe tegi detsembris elektri hind Nordpoolil, milleks oli 4,5 EEK kW eest??? Tegelt on see kohutav.
Radikad see pärast, et saan rahulikult ka mõne päeva ahju kütmata eemal olla kodust et ei peaks rabelema vaid ahju ümber. Mäsu on küll aga kui puu suht soodsalt kätte tuleb siis leian, et halg on ikka kõige soodsam küte.
On olemas ka paar aastat õhksoojuspump. Kasutame kevadeti ja sügiseti, kui ilmad on liiga vahelduva temperatuuriga.
Soov veel soetada õhk-vesi, et kütta soojemate ilmadega mahupaaki ja seega saaks vajadusel maja kütta ning seda keldrituba. Selle hind aga ilma paagita jääb 75 kilo kanti.

need siis minu tagasihoidlikud arvustused kütte koha pealt.
Ja vaatasin seda laetavat ahju, mis eespool pildil oli ning netist leidsin selle ahju kohta ikka päris kasulikku infot.

[trc]

No on ikka need pelleti mehed. Esiteks on ka palju soojuspumpasid 5a. garantiiga ja teiseks ei kujuta ette, kuidas saab juhtuda soojuspumbasüsteemiga a´100000.- maksev kahju. 200m2 maja puhul peaks see tänasel päeval tähendama, et sul hävib nii soojuspump kui ka selle juurde kuuluvad sõlmed üheaegselt ! See saab ilmselt juhtuda vaid maja põlenguga - kas pelletisüsteem peaks põlengule vastu? Kui pidada silmas mingi suvalise soojuspumba komponendi purunemist (isegi kompressori purunemise korral) ,ei tohiks remondikulud ületada 25000.- krooni. Kuid tegelikkus (vähemalt minu 12a. SP süsteemidega kokkupuute kogemusel) kinnitab ,et kui miski ka puruneb (ja seda võib juhtuda,kuigi mitte sageli) ,toimub see peatselt peale käivitust, ehk siis garantiiajal. Ja kuigi ma isiklikult midagi pelletisüsteemide poolt ega vastu ei oma, ei ole ka selle süsteemi soetamismaksumus odavamate killast.

Ma saan aru, et sa Tom ise tegeled maaküttega?
Ma ei oma ei pelletit ega ka mitte maakütet, olen endiselt tsentraali peal, hetkel kalkuleerin erinevate alternatiivide vahel.
Aga üks väga lähedalseisev jahutusseadmetega tegelev tegelane väitis, et just selle 25k maksva kompressori tõttu ei jõua sa kunagi plussi - ennem pead amortiseerunud kompressori vahetuse ette võtma. Ja 25k on kah väga suur raha. Eriti kui sa teda laenuga ei osta.

[Madis]

ToMadis- olen kohanud ka mitmeid inimesi, kes rookinud pellitisüsteemi välja ,kuna teod jäävat kinni jne. jne. Me eeldame ikka nii pelleti kui maakütte puhul pädevaid seadmeid ja oskuslikku paigaldust- eks?

Õige! Pädev paigaldus ja pädevad seadmed=murevaba soe tuba ja aastaringne soe tarbevesi. Ei ole minu süsteem mürisenud ega kinni jooksnud. Käib vaikselt nagu mõte. Et veel muretumalt saaks tekitan kevadel 1,5m3 pelletipunkri. Ei ladusta, ei roogi, ei tassi ja ei n.ssi nagu keegi siin väitis pelletiga kütjaid tegevat:)
Elektriküttest - naabrimees (no hakkab jälle pihta - mõtleb mõni) on el.tarvikute ja instalatsiooni firma omanik. Tema paigaldas oma majja el.kütte. Aga talviti kasutab oma majast ainult kööki ja suurt tuba. Ülejäänud 100m2 on tühi. Ei tea miks
Eks igal moodusel on omad head ja vead. Kui keegi oleks jumal ja ütleks, et see või teine moodus on õigemast veel õigem - küllap siis ka sedamoodi tehtaks.

[igiliikur]

See on vist üks lõputu teema, igaüks kalkuleerib oma moodi. Samas on õige, et iga maja on erinev. Kui kunagi kütte valmis saan ja soojas toas istun, eks siis saab teema üles otsida ja arutleda ja kalkuleerida jne:D

[taxopets]

Mina oma maja näitel juhiks tähelepanu küttesüsteemi rajamise kuludele Mul maja uuemas osas on magamistubades sees el.konvektorid.letihind suva poes u.750 eeku.20 aasta jooksul on neilt ainult tolmu võetud ja ühel kinnitust keevitatud.Kui nüüd osta ükskõik millega köetav keskkütte süsteem ja panna sinna juurde 20 aasta hooldus ja remondikulud siis selle raha eest võib elekter ka kordi kallim olla.Loomulikult on majas ka ahi-pliit,et kulusid all hoida ja mitte sõltuda elektri olemasolust.Ahju vanus on u.35 a.pliit sai 3 aastat tagasi uus tehtud (maksumus 10000 eeku) ja kestab jälle paarkümmend aastat.Ainus millest unistan on korralik Tulikivi ahi ja siis ainult naudi sooja Kui ei viitsi"pekkiviilida"maksan rohkem EE-le kui liigutada vähegi viitsin võtan sae ja lähen metsa