4x4.ee

Rahu, mulle helistati ja teatati, et mind selle vintsiga Kukepeale võistkema ei lubata. Nii, et katsetused jäävad ära.

ROHELISTE võit HURAAA!!!!

Edaspidiseks. ASMV-l katsun ülejäänud TR-3 sõitjatega kokkuleppele jõuda ehk nad lubavd HMM-i siiski selle vintsiga rajale kui ei, siis sõidan väljaspool arvestust.

2010.

Ettepanek TR-3 reeglite muudatuseks

Kehtiv

6.12 Vints ja lisavarustus

Auto peab olema varustatud vähemalt ühe vintsiga ( mitte käsivintsiga ), mille tõmbejõud ületab vähemalt 1,4 kordselt auto massi. Lubatud on igasugust tüüpi vintside kasutamine, eeldusel , et vints on seeriaviisiliselt toodetud. Isevalmistatud vintsimisseadmed on keelatud.
Vintsitrossil peab olema trossi leevendi.


UUS

Auto peab olema varustatud vähemalt ühe vintsiga ( mitte käsivintsiga ), mille tõmbejõud ületab vähemalt 1,4 kordselt auto massi. Lubatud on igasugust tüüpi vintside kasutamine, eeldusel , et vintsi kõik ülekanded on kinnsed ( va. meh vintsi kardaan vintsi ja PTO vahel) ja vints on varustatud piduriga mille pidurdusjõud ületab 1,4 korda auto massi.

Minu arust võiks see kehtida ka vabas ja TR-2 aga see on juba nende klasside esindajate arutada.


TR-1 peaks jääma samaks. Võibolla peaks lisama, et vintsi seadeid ei tohi muuta. See on probleemiks just hüdrovintside puhul.


Ilus oleks sellisede muudatused teha, kuigi jägmiseks aastaks on probleeme tekitanud mootoriadapter juba seeriatoodang ja seda võib legaalselt ka kehtivate reeglite järgi kasutada.

Ma ei oska seda kuskilt leida.....ma lihtsalt tean seda, sest olen nõuka aegse programmi järgi kraanajuhiks õppinud

Just. See puudutab tõstemehanisme ja praegu peaks see suisa 7x olema , vähemalt certexis nii väideti.

Olen täiesti nõus!
Ma lihtsalt tahtsin tähelepanu juhtida sellele, et see ise tehtud reduktor kahele mootorile ei kujuta kõrval seisjatele mingit erilist lisa ohtu.

Kui palju TeeÄrride reeglid näit. FIA või mingite muude rahvusvahelistega seotud on ?
Kas on lähinaabritega palju erinevusi ?

Et asi üldse kuhugi poole areneks, peavad nii Eestis kui ka Balti karikas kehtima täpselt ühesugused reeglid.Baltis lubatud 2 vintsimootorit,nelikroolimine jne....
Meil peaks asi olema samamoodi.

Movistar kirjutas:Et asi üldse kuhugi poole areneks, peavad nii Eestis kui ka Balti karikas kehtima täpselt ühesugused reeglid.Baltis lubatud 2 vintsimootorit,nelikroolimine jne....
Meil peaks asi olema samamoodi.

Minu arust on ainuke vahe Balti ja meie vahel see, et see mis pole keelatud on lubatud. E. Baltis ei ole nelikroolimine eraldi keelatud, sellest lähtuvalt on ühel meeskonnal selline süsteem peal. Teisi pole näinud.
Vintside kohta vist üldse igasugune punkt puudub, kuna erinevaid aretisi on baltis küllaga nähtud, küll lausa iseehitatuid, kahemootorilisi jne...
Ma oleks ka seda meelt, et TR3 meil samadele reeglitele vastaks, kas see ka muudatusi autodes kaasa tooks, vaevalt sest nagu Lätlaste ja Leedukate autod näitavad, on nad meie omadega üsna sarnased, eriti just tehnilisest küljest. Vä. mõni üksik erand. Esikohtadele kipuvad ikka standartsete lahendustega masinad jõudma.

Teh.tingimustest…Lubatud on igasugust tüüpi vintside kasutamine, eeldusel , et vints on seeriaviisiliselt toodetud…
Kuidas siis foorumlased asja mõistavad – kas eelpool väljapakutud toodete puhul on tegu seeriaviisiliselt toodetud vintsidega või ei ?
http://gigglepin4x4-shop.co.uk/epages/e ... ducts/GP82
ja
http://www.flaminfabrications.com.au/De ... CH_ADAPTER

Gena:

ehtne näide oli eelmise aasta klapperjaht kus mind kes ROHELINE ei tahetud lasta rajale seoses sellega , et tagurpidi käigu tuli streikis ja vanadele kaladel polnud olemaski või isegi ei kontrollitud seda kas mõni tuli taga üldse toimib . REEGLID ON SIISKI KÕIGILE

Jah, on masinaid, mis on alati korras ja on masinaid, mida on hetk tagasi vaadatud/uuritud ja on masinaid, mis alati korras pole

Tore,et kritiseerid aga ole hea ja ütle, millisel masinal puudus tagurpidi käigu tuli? Minu laagrikaaslased Arto ja Gunnar remontisid oma tagatulesid pea hommikuni tookord
Isegi Inseneril on hakanud tekkima viimasel ajal korras valgustid autole , Luik paigaldas kenad suured suunatuled jne jne, mis rohelistest me siin soiume ...
Jaajaa, Habe sai SMS-ile 31 rehvidega jah ... 2 pilsneri eest, samas osad pidid 33 rehvi viilima 32 numbritele vastavaks

Selle vintsi teema kohta niipalju, et see vaja alakomitees paika vaielda ja kui vaja, siis ka vastavad muudatused reglementi kirjutada. Seniks seal kirjas nii, nagu on.

P.S. Innovatiivsus minu meelest siiski teretulnud ja peaks edasi viima ning seda tuleks toetada.

UUS

Auto peab olema varustatud vähemalt ühe vintsiga ( mitte käsivintsiga ), mille tõmbejõud ületab vähemalt 1,4 kordselt auto massi. Lubatud on igasugust tüüpi vintside kasutamine, eeldusel , et vintsi kõik ülekanded on kinnsed ( va. meh vintsi kardaan vintsi ja PTO vahel) ja vints on varustatud piduriga mille pidurdusjõud ületab 1,4 korda auto massi.

Lõppu peaks vist lisama (va. tiguülekandega vints e. meh. vints), tiguülekanne pole pidur.

Sidorov kirjutas:Tiguülekanne on väga hea pidur erinevalt planetaarülekandest.

Tean, jutt oli teh. tingimustes. Tiguülekanne pole pidur, vaid üks jõu ülekandmise liikidest.

Et oleks selge, siis Eero mõtles ilmselt seda lauset nii:
"Lubatud on igasugust tüüpi vintside kasutamine, eeldusel , et vintsi kõik ülekanded on kinnsed ( va. meh vintsi kardaan vintsi ja PTO vahel) ja vints on varustatud piduriga mille pidurdusjõud ületab 1,4 korda auto massi (va. tiguülekandega vints e. meh. vints)"

tarmo kirjutas:Et oleks selge, siis Eero mõtles ilmselt seda lauset nii:
"Lubatud on igasugust tüüpi vintside kasutamine, eeldusel , et vintsi kõik ülekanded on kinnsed ( va. meh vintsi kardaan vintsi ja PTO vahel) ja vints on varustatud piduriga mille pidurdusjõud ületab 1,4 korda auto massi (va. tiguülekandega vints e. meh. vints)"

"e. meh. vints" oli tegelikult mõeldud näitena, minu väljendamise viga ja lisamine teh. tingimustesse pole oluline.
Ehk siis:
Lubatud on igasugust tüüpi vintside kasutamine, eeldusel , et vintsi kõik ülekanded on kinnsed ( va. meh vintsi kardaan vintsi ja PTO vahel) ja vints on varustatud piduriga mille pidurdusjõud ületab 1,4 korda auto massi (va. tiguülekandega vints).

Miks peaks tigülekandega vints olema va.
Masinaehitusest on teada et suvalist tiguülekannet ei saa kasutada kui pidur. Selleks et tiguülekanne toimiks kui pidur peab, olenevalt hammasrataste materjalist, olema kindel hamba kaldenurk.
Väga lihtne on teha originaal korpusesse uus hammaspaar millega tõsta kiirust(suurendades kaldenurka või niitide arvu) samas ei ole vints enam isepidurduv.
Vintsi korpus on väga tähtis osa ise tehtuna(laest leitud lahendus) või võimsust tõstes tavaliselt puruneb. Näide: ComeUp 9000 6HP mootoriga kui vintsi alusplaat järgi annab on otsakaaned kohe katki, manuaalis min alusplaadi paksus 6mm aga sellisel varjandi oleks min 8mm aga kindlam oleks 10mm.

Seega peaks siis kõiki kasutatavaid vintse enne võistlust testima. (Spetsiaalselt selleks ettevalmistatud meetodil mida tegelikuses ei ole)

Mida teha seadustega mida ei saa kontrollida(ei kontrollita sest ei ole isegi metoodikat)?

Milemarker hüdrovintsidel ei olegi eraldi pidurit. Piduriks on seal hüdromootor mis, teoreetiliselt kui mõlemad ventiilid on kinni, ei tohiks pöörlema hakata.

Hulga mõtteid sai kirja, edu ehitamisel ei ole midagi lihtsamat kui masinaehitus

Selle testimise ja kõige muu jutuga jõuame välja jälle sellesse kohta, et vints on auto juures kõigest üks marginaalne osa. Samal ajal on seal veel palju muid (ja olulisemaid) sõlmesid. Näiteks sillakinnitused, roolimehhanism, mootori ja kastide kinnitused, elektrisüsteem jne jne.
Antud juhul on vintsi ehitus ja päritolu väga täpselt reglementeeritud, kuid ülejäänud detailid, mis moodustavad tegelikult lõviosa, ei huvita eriti kedagi. Muidugi välja arvatud juhul, kui on tehtud lauspornot ja see kaugele paista on.
Üldised ohutusnõuded on ju siiski kõigi sõlmede kohta kirja pandud ja toimivad hästi.

Seega pole minu meelest ka see vints mingi imevigur, mis vajaks erikohtlemist, kui samal ajal muu on nii kui nii ise leiutatud.