4x4.ee

Nüüd panid vähe mööda noh kui nii tögada.

Nöör on tugevam. Näiteks 3/8" nööri katkemisjõud on 19500lbs aga 3/8 trossil on 14000lbs. Nööri on lihtsalt niipalju kordi rohkem mugavam ja mõnusam käsitleda lisaks sellele on ta ohutum, kuna ei oma katkemisel kineetilist jõudu. Puid kahjustavad mõlemad ühtemoodi. Ja puukaitsevöö peab alati kaasas olema. Lõikepind on ju mõlemal sama 3/8"

Samas hinnavahe on tuntav, seega kui vintsi kasutamist vähe, siis ilmselt ei jää sa ka trossiga kusagil hätta.

antsa911 kirjutas:Kui püstitada nüüd veel 1 küsimus:

Kas vitnsile nöör või tross? Mis mõlema variandi head ja vead on?

Ise kohe talupoja mõistusega ütleks, et nöör ei kahjusta puid ja on venivam, kuid läheb kergesti katki ja sassi ka miks mitte.

Tross on tugevam aga peenem ja samamoodi võib katkeda jäikuse tõttu ja sellega tuleb puukaitsevööd alati kaasas kanda.

Kuigi ise kasutan praegu trossi, siis plaan kindlasti edaspidi nöör muretseda.Nöör kergem ja mugavam käsitleda, väiksem oht oma käsi kah lõhkuda.

Ax kirjutas:

totu kirjutas:Kusjuures tsiklite genekad on üldjuhul harjadeta e. primitiivne püsimagnetiga, kolmefaasiline. Pinge reguleerimine toimub liigpinge "maha"laskmisega. Teoreetiliselt justkui lühis, praktiliselt toimib tänu kolmnurkühenduse keskpunkti isoleeritusele vms. Elektrotehnikud said nüüd vähe naerda mu väljenduste peale. Nende süsteemide võimsused küll suht väikesed ja hinnad seevastu kõrged, eriti regulaator-alaldil. Aga süsteem, kui selline, võiks offroadis ju kasutatav olla. Veel kasutati USSR traktoritel harjadeta generaatoreid, lihtsalt ergutusmähis oli lahendatud paigalseisvana e. staatori küljes ja ja mingi imemoega suudeti magnetväli "ara hakkida". Töötas koos klassikalise pingeregulaatoriga. Nende puuduseks siis ennekõike väike võimsus, suurte mõõtmete kohta ja tootmiskvaliteedist tulenev väike töökindlus.

Neid genekaid nimetati alalisvoolu genekateks. Kui tagurpidi pöörlema panna siis saab -12v. praeguse aja genekad on vahelduvvoolu omad. Lihtsalt on sisse paigaldatud dioodsild mis muudab vahelduvvoolu alaliseks.

Tegelikult rääkisin vaid harjadeta vahelduvvoolugenekatest, alalisvooluga on alati harjad ja lisaks peoga ebameeldivaid lisaomadusi.

Landy kirjutas:Kui vaja, teen nii lattungraua(hi-lift), kui vintsi kasutamise ohutuskoolitust.
Esmalt teoreetiline loeng, pärast praktika (ilma naljata!)
Elementaarse ohutustehnika eiramisel on mõlemad väga ohtlikud asjad ja võivad põhjustada raskeid kehavigastusi nii kasutajale, kui kõrvalseisjatele.

Kuna auto on upgrade saamas siis googeldasin ja uurisin vintsimse kohta. Kõik õpetused toonitavad, et oluline on panna vintsimise ajal trossi peale raskem kalts või midagi sellist, et kui midagi järgi annab, siis see leevendaks trossi tagasi lendamist. Samuti soovitatakse trossist eemale minna.
Näiteks siin on üks päris hea juhend, kui keegi peaks huvi tundma: http://www.warn.com/corporate/images/90 ... 885-A2.pdf
Samas, niipalju (vähe) kui mina teid vintsimas olen näinud, ei ole kunagi kasutatud mingit kaltsu vintsi trossi peal. Aidatakse kaasa trossi tõmmates jne.
Korra olen ka näinud, kui tross konksu juurest katkes ja jäi sinnasamma lebama nagu surnud madu.
Praktikale tuginedes, kus on tegelik tõde? Kas on olnud juhuseid, kui keegi on katkenud liini tõttu tõsisemalt viga saanud. On vigastuse oht pigem teoreetiline või ... ?

Üks teine asi ka, millele kohta pole veel selget arusaama. Kui on vaja vintsida kedagi teist ja mingil põhjusel ei saa olla autos pidureid vajutamas. Kui on tegu automaatkastiga, siis kuidas fikseerida auto paigale? See on selge, et võiks ankurdada ennast mõne teise objekti külge või kasutada rataste all tõkiseid. Käsipidur peal küll aga kas auto tohib olla parkingu peal või tuleb kindlasti panna vaba peale? Kui jätta parkingu peale ja auto saab liikuma, kas see tähendaks käigukasti purunemist või on see konstruktsioon seal kastis piisavalt tugev sellise töö jaoks?

Jäta kast parem neutraali peale. Oleneb kui kinni teine on, aga mingi hetk annab kast ikkagi järgi.

CaveMan kirjutas: Kuna auto on upgrade saamas siis googeldasin ja uurisin vintsimse kohta. Kõik õpetused toonitavad, et oluline on panna vintsimise ajal trossi peale raskem kalts või midagi sellist, et kui midagi järgi annab, siis see leevendaks trossi tagasi lendamist. Samuti soovitatakse trossist eemale minna....

...Korra olen ka näinud, kui tross konksu juurest katkes ja jäi sinnasamma lebama nagu surnud madu.
Praktikale tuginedes, kus on tegelik tõde? Kas on olnud juhuseid, kui keegi on katkenud liini tõttu tõsisemalt viga saanud. On vigastuse oht pigem teoreetiline või ... ?
...

Õnneks on üks punt mehi sellised asjad juba järele proovinud: http://mythbustersresults.com/episode62
Nad üritasid küll sea lihakeha pooleks lõigata, mis ei õnnestunud, aga mäletamist mööda, ei jäänud purunenud tross küll maha vedelema, vaid andis päris valusa laksu. Kõik sõltub asjaoludest.
Lapsepõlvest on ere mälestus sellest, kuis 150m trossiliiniga veeti välja kabiini katuseni sisse vajunud lint traktorit. Trossi rebendes, oli trossi sihis ka 5m laiune siht võsast puhas, päris pikalt. Hetk enne oli üks jonnakas mammi just üle trossi roninud.

Vintsimisel ainult käsipidurile (2-le rattale?) lootma jääda on jumetu.
Iseküsimus, et el. vintsi puhul on soojalt soovitatav mootor käima jäta, et hiljem mitte ise abi vajada.
Kui raskem tõmme, siis ei pea ka 4 pidurdatud ratast. Variandid mida ise oleme kasutanud: palk rataste ette, esiotsapidi puu tüve taha, köis stange konksu külge, teine ots auto alt läbi ja puu külge kinni. miks just nii? Et mitte keret pikemaks venitada, nagu kuuldavasti mõnel korral juhtunud.

Lasin hetkeks fantaasial lennata ja unistasin tulevikust, mil peaks oma käulale vintsi külge pikkima.
Külasepp, nagu ma olen, uurisin ka järgi, kuidas igamees saaks omale vintsimiseks ise ankru teha.
Ise keevitaksin ilusamalt ja teeks veidi toekama aga ideed needki. Põhi on aus
http://www.youtube.com/watch?v=i2F_wHYSIlo

Roostekoll kirjutas:Lasin hetkeks fantaasial lennata ja unistasin tulevikust, mil peaks oma käulale vintsi külge pikkima.
Külasepp, nagu ma olen, uurisin ka järgi, kuidas igamees saaks omale vintsimiseks ise ankru teha.
Ise keevitaksin ilusamalt ja teeks veidi toekama aga ideed needki. Põhi on aus
http://www.youtube.com/watch?v=i2F_wHYSIlo

No sahk on asjalik aga kogemustega vintsihaid ehk seletavad kuidas vintsida talvel järgmistes tingimustes : kruusatee, paar km lõik, eeldame, et pinnas külmunud ja piisav lumi tuisanud, et edasi ei pääse. Lõik on sirge ja kraavid mõlemal pool u 2 m sügavad, kraavides mõni põõsaoksake, mis usaldust sugugi ei ärata.....millega-mille küljest vintsida ?

Olen olnud sellises olukorras sõbra juurest koju sõites, küll mitte 4x4 asjandusega aga ka jeebiga on võimalik seal lõdvalt kinni jääda vastavate olude tekkel ja toimivat mõtet pole vaatamata sellele, et olemas kaks jeepi ja loodetavasti ka ühel varsti vints

Kui ol kahtine (ka märg) tusislumi,siis on ainult labidataöö.

Kui on oma tee, siis võib ju ennetavalt kõige kriitilisemastesse kohtadesse kraavipervele ankrud paigaldada.
Igal autol on oma kriitiline punkt, kus lumes liikumine on veel võimalik, aga äärmiselt ebaotstarbekas.
Iga lume jaoks on omakorda olemas vastav sõduk, mis tuleb toime (ülilai rehv,roomik,mootorsaan).
Näiteks Gaz 66 rehviga on võimalik sulalume korral lume peal sõita.

puhvel kirjutas:No sahk on asjalik aga kogemustega vintsihaid ehk seletavad kuidas vintsida talvel järgmistes tingimustes : kruusatee, paar km lõik, eeldame, et pinnas külmunud ja piisav lumi tuisanud, et edasi ei pääse. Lõik on sirge ja kraavid mõlemal pool u 2 m sügavad, kraavides mõni põõsaoksake, mis usaldust sugugi ei ärata.....millega-mille küljest vintsida ?

Lumeketid?

Igat asja ei pea nö. haamriga parandama ju..

Ketid mõlguvad ka meeles muidugi ja tühjaks lastud rehvid aga nüüd kisub OT-ks vist.

LoJack kirjutas:Hi-Lift kasutus ja ohutustehnika

Link ei tööta nagu paljud vanad lingid. Keegi, kes on vingem IT mees, kui mina ehk oskab värsket linki siia pista.

puhvel kirjutas:

LoJack kirjutas:Hi-Lift kasutus ja ohutustehnika

Link ei tööta nagu paljud vanad lingid. Keegi, kes on vingem IT mees, kui mina ehk oskab värsket linki siia pista.

Töötav link: http://www.youtube.com/watch?v=MrfbR4REV-s

tanel kirjutas:

puhvel kirjutas:No sahk on asjalik aga kogemustega vintsihaid ehk seletavad kuidas vintsida talvel järgmistes tingimustes : kruusatee, paar km lõik, eeldame, et pinnas külmunud ja piisav lumi tuisanud, et edasi ei pääse. Lõik on sirge ja kraavid mõlemal pool u 2 m sügavad, kraavides mõni põõsaoksake, mis usaldust sugugi ei ärata.....millega-mille küljest vintsida ?

Lumeketid?

Igat asja ei pea nö. haamriga parandama ju..

Ketist on asja siis, kui kerge lume all libe põhi, jää või pressitud lumi, ka märg hein.
Kui vaja koorikul püsida, siis on ketist pigem kahju, lõhub ja kukud läbi, pigem vedela rehviga minna.
Kui tuisuvaalu all kare pind, siis pole suurt vahet kas ketiga, või ilma.