Kuule äkki aitab sellest Viini jurast,kui oled korra sellise jutuga politsei käest pääsenud(mis on vähe usutav),siis tule kirjuta sellest uuesti.marauder kirjutas:Ei ole BS. Kuna Viini konventsioon käib ka sinu antud lingi Eesti seadusest üle ju. Seega tohib.raimo kirjutas:
Härra Marauder, see eelnõu mida sa tsiteerisid ei ole uus.
Tegemist on 2005-a aasta aprillis koostatud eelnõuga mida aga vastu ei võetud. Seega sinu jutt on BS.
Kas pimedal ajal tohib kasutada udutulesid?
Moderaator: Moderators
Pakun autoremondi teenust Haapsalus.
Näita palun see Eesti Vabariigis kehtiv Seadus, mis seda kinnitab. See, et kunagi mõned riigid asjades kokku leppisid, ei tähenda automaatselt, et antud lepe kohalikest seadustest ülevalpool seisab.marauder kirjutas:Ei ole BS. Kuna Viini konventsioon käib ka sinu antud lingi Eesti seadusest üle ju. Seega tohib.raimo kirjutas:
Härra Marauder, see eelnõu mida sa tsiteerisid ei ole uus.
Tegemist on 2005-a aasta aprillis koostatud eelnõuga mida aga vastu ei võetud. Seega sinu jutt on BS.
Kohtulahend sobib ka muidugi, kui on selline võtta.
Muidu on ikkagi BS
See Euroopa Liidus kehtivad seadused vs liikmesmaa enda seadused on muidugi teema ning kui asi kohtusse läheb, siis illmselt on ka lootus õigeks jääda.
Samas ei ole see kaugeltki ainult Eesti pseudoprobleem - see, et udutuledega ei tohi sõita ei ole minu hinnangul probleem. Proovige näiteks Soome minnes praami pealt udutuledega maha sõita. Vaadake kaugele jõuate.
Samas ei ole see kaugeltki ainult Eesti pseudoprobleem - see, et udutuledega ei tohi sõita ei ole minu hinnangul probleem. Proovige näiteks Soome minnes praami pealt udutuledega maha sõita. Vaadake kaugele jõuate.
Veel parem oleks minna Saksamaale ja lülitada igaks juhuks tagumine udutuli ka Autobahnil sisse ning lasta siis 120 km/h.ddig kirjutas:See Euroopa Liidus kehtivad seadused vs liikmesmaa enda seadused on muidugi teema ning kui asi kohtusse läheb, siis illmselt on ka lootus õigeks jääda.
Samas ei ole see kaugeltki ainult Eesti pseudoprobleem - see, et udutuledega ei tohi sõita ei ole minu hinnangul probleem. Proovige näiteks Soome minnes praami pealt udutuledega maha sõita. Vaadake kaugele jõuate.
Kas oled seda lugenud ? Tead ehk isegi aastat, mil see vastu võeti ?marauder kirjutas:Ei ole BS. Kuna Viini konventsioon käib ka sinu antud lingi Eesti seadusest üle ju. Seega tohib.raimo kirjutas:
Härra Marauder, see eelnõu mida sa tsiteerisid ei ole uus.
Tegemist on 2005-a aasta aprillis koostatud eelnõuga mida aga vastu ei võetud. Seega sinu jutt on BS.
Mina olen ja ka seda va udutulede asja vaadanud. Ühinenud riikidele on antud otsustusõigus päris laial alal. Piirata ja lubada.
PriitV on vastane igale õigusnormile ja püüab sealt endale sobivat tõlgendust leida. Hea oleks omada ka vastavat haridust või õigusalase tegevuse kogemust.
Minu mõtted on juba kajastatud mõnes teises kohas, mille kohta luban endale kopeerimist , seal juttu ka Viinist on :
Kuna olen oma arvamuse väljendanud eelmises teemas, et udukad on "edevate meeste" üksteise leidmiseks, siis siinkohal toon ära oma mõne aja tagused seisukohad teisest foorumist :
Et natuke seadusandja mõttest aru saada tuleb vaadata udutule ehitust ja mõtet ning siis mõelda, millal ta oma ülesannet täidab ja mis on normi eesmärk.
Udutuli on spetsiifiline valgusallikas, mis on ette nähtud olema võimalikult maapinna lähedal, sest seal on udu nõrgem , et udutule poolt tekitatud peenike üheks kriipsuks suunatud valgusvihk tungib sellest läbi ilma valguskardinat tekitamata. Tee valgustamine toimub sõidukile suht lähedal.
Kuna udutuli ei oma hetkelist ega automaatset reguleerimise võimalust, siis tühja sõidukiga reguleeritud tule korral valgustab ta koormatud sõiduki korral mitte teepinda vaid valgusvihk suundub alt üles ja tekitab niiviisi ohu vastutulijate ja oma laia vihu tõttu ka küljelt lähenejate pimestamiseks. Udu puhul sumbub valgusvihk enne teisteni jõudmist kõrgemal asuva udu paksuse tõttu. Ka teekonaruste tõttu kiikuva auto udutuled viskavad oma vihu teistele näkku. Liiga alla suunatud udukad tekitavad märjal teepinnal peegelduse ja jällegi üles suunduv valgus segab teisi.
Seda siis hämaras ja pimedas pimestamise kohta.
Päeval on teine asi ja siin põhimõtteliselt võiks udukad koos lähituledega põleda olgugi, et mõtet sellel pole. Kuid ilma lähi- või päevatuledeta ei täida nad päeval kasutavate tulede otstarvet.
Päevasel ajal peavad sõiduki tuled põlema, et oleks tagatud sõiduki nähtavaks tegemine meie halllis kliimas teistele liiklejatele ja seeläbi suureneks liiklusohutus. Üks põhjendus on ka see, et kui päeval tulede kasutamine oleks vabatahtlik, siis hämaruse saabudes leiduks palju " kokkuhoidjaid", kes viimase võimaluseni tulesid sisse ei lülitaks ja seeläbi oleksid märkamatud teiste, tuledega liikuvate sõidukite seas. Ja sellised udukate kasutajad segaksid hämaras jällegi eeltoodud põhjustel.
Kuna ülalpool leidsime, et udutulede vihk on peenike, siis päeval seda pole nii hea märgata kui lähitulede oma. Eriti luupudukate oma. Päeval omab tähtsust valgusava suurus, mitte sealt väljuva valguse tugevus.
Koos kaugtuledega ( mis pole ka lubatud ) pole üldse mõtet udukaid kasutada. Üks põhjus oli toodud ühes eelmises postis, nimelt tähelepanu tõmbamine lähedal asuvale heledale laigule ja seega silmade väsimine pideva kaugele vaatamise sundimise korral. Teiseks on asi mõttetu: arvutage välja, kui kaugele udukas näitab, kui suur on auto kiirus ja siis mõelge, kas te suudate reageerida ohule, mida märkate udukate poolt eredalt valgustatud alas ja siis veel midagi ette võtta. Vaevalt.
Seega võttes asja rahulikult saame aru, et ainus põhjus tulede väärkasutamisel on teadmiste puudulikkus. Normi sõnastus on natuke segane, kuid püüdke mõttest ja vajadusest aru saada.
Pilku püüab ka korralik pestud auto. Ja pideva tähelepanu vajaduse korral tuleb paluda arstil ravi muuta.
Õigusaktide puhul tuleb vaadata ka peale grammatilise tõlgenduse süstemaatilist. Tähendab see seda, et tähtsust omab ka see, kuhu on norm paigutatud. Mainitud artikli esimesed kaks punkti on nimistu tuledest, mis sõidukil peavad sõidu ajal põlema. Seal pole kirjas udutulesid, mille kasutamine on reguleeritud natuke allpool. Väga piirav on selles lausendis sõna "ainult", lause teine pool lubab nendel tingimustel kasutada udutulesid ilma lähituledeta ( lähituli tekitab valguskardina ), see erand on kirjas, sest esimene punkt nõuab lähitule kasutamist. Siseriiklik õigusakt ei ole laiendanud udutulede kasutamist, sest meie maal puuduvad selleks otsesed vajadused ja erilised tingimused ( ootamatu tihe udu, mägiteed jms ).
Lõpuks tuleb veel mängu normi ajalooline tõlgendus. Vaadake, mis aastal on vastu võetud kõne all olev akt ja millised olid tuled, teed ja liiklustihedus sel ajal. Seega akti mõtteni jõuame peale mitmekordset lugemist ja siis sellest arusaamist.
Ega ma arvagi, et keegi oma arvamust muudab, seda teeb aeg. Aga arutledes võime jõuda püha tõe juurde ja saavutada "rahvusliku leppe" mõttes, et saades aru milleks miski asi hea on, ei ole vaja enam selle vastu pimesi sõdida.
Puht juriidiliselt on nii, et kuna lause esimest poolt saab tõlgendada mitmeti, siis tuleb seda rakendada kodanikule soodsamas suunas.
Vabandust, kas Sa pakkusid välja üheselt tõlgendatava sõnastuse eesmiste udutuelde kasutamiseks??? Ei pakkunud, sest seda ei saagi teha. Ei ole võimalik reguleerida situatsiooni a'la "tulen kuuvalgel ööl tiheda metsa all asuvalt üldkasutatavalt rööpas-kividega metsateelt, udukad põlevad, et kiirusel 25 km/h tõesti otse auto nina ette näha ja siis astub ligi külakonstaabel, kes arvab hea olevat jälle riigikassat täita ja endale kannuseid teenida". Aga oh imet, 300 meetrit varem oli kena öine uduvine teispool metsa asuval lagendikul ja ka metsavahel on kerged udutriibud... See on reaalne Eesti elu.PSV kirjutas:PriitV on vastane igale õigusnormile ja püüab sealt endale sobivat tõlgendust leida.
Puht juriidiliselt on nii, et kuna lause esimest poolt saab tõlgendada mitmeti, siis tuleb seda rakendada kodanikule soodsamas suunas.
Ja siis jõuad lõpuks ise ka juriidilise tõdemuseni, et kohtus läheb täiesti mõttetuks vaidluseks ja kui udutuli ei ole otseselt kellelegi viga teinud, on inimene õigesti käitunud. Eesti oludes on ideaalset kuuvalget uduvaba ööd üliharva, teed käivad Eestis teadaolevalt tihtipeale "soosaarelt rabasaarele" laugaste vahel ja kasvõi imepisike udu kui loodusnähtus on peaaegu iga öö. K.a. Tartu maanteel. Usun, et 365'st ööst on "udused" vähemalt 300.
Tulede kasutamisel, nende võimsuse ja arvu lubamisel tuleb lähtuda ka kohalikest tingimustest. Nagu Sa ise ka ütled, siis Viini konventsioon annab riigile oma sees asjade ajamiseks suht suured vabadused. Nagu Skandinaavias, kus põhjapõtradele otsasõidu vältimiseks on päris karmid prožed lubatud ja suisa paaritu arv. Põhjas, kus liiklustihedus väike ja autodest kordi rohkem on metsikuid elukaid, sõida. Pealinnas aga mitte, kuigi tulesid ei käse keegi eest ära keerata. Tõesti Eestis ei ole vaja 1000W ette aga samas pole meie öised teeolud ja eesmiste udutulede vajalikkus ka võrreldavad Hispaania või Kreekaga.
Või väidad Sa jätkuvalt, et minu tihti kasutatav maantee Keilast Linnamäeni on selline koht, kus udutulega sõitmise eest tuleks räigelt karistada? Mis sest, et seal peaaegu polegi liiklust aga selle eest on 2 meetri kaugusel kuusepuumüür, põrdad, kitsed, kährikud, rebased, jänesed ja kottpimedad jalgratturid ning aprillist oktoobrini peaaegu iga öö kerge udu. Talvel sõidan seda harva...
Nendele kes pidevalt oma udukaid tee peal kärsatavad ja ütlevad et nii on ohutum, siis äkki õpite oma aega normaalselt planeerima ja võtate pimedas sõites vähe hoogu maha, uskuge, see on hulga turvalisem. Mina sain load 1985 a ja siis meile õpetati, et ohutu kiirus lähituledega sõites on umbes 60 km/h. See on see kiirus mille pealt jõuab auto enne takistust peatada. Järelikult sõites 90-100 ei aita teid need udukad ammugi. Reaalne elu aga ongi see, et pimedas ei võta enamus hoogu maha isegi 80ne peale (ise ka üldiselt mitte). Samas arvestades, et Eesti keskmised vahemaad mida inimesed läbivad töölt koju või vastupidi on 50-100 km oleks ajaline lisakulu 5-10 min, samas oleks sõit tunduvalt turvalisem. Rohkem tervet mõistust ja teineteise mõistmist tee peal.