4x4.ee

.

Tulemus pildile ei jäänud aga tümast välja me selle traktori tõmbasime.

Neile, kes arvavad, et võimsam mootor teeks õnnelikumaks

Ei saa viimasest postitusest aru..

Movistar kirjutas:Ei saa viimasest postitusest aru..

Ilmselt kui vaadata võlli jämedust ja seda et nuudi kõrvale on pandud joonlaud sirgjoonelisuse võrdluseks ,siis võiks järeldada et olemasolevad hobujõud on sooritanud võllile väikese deformatsiooni! (see minu arusaam ,aga las Karl ise kommenteerib)

Mis puudutab seda masinat,siis on "näha" et mehed võtavad asja tõsiselt ja viimasest klapperist mil ma seda masinat veokate klassis nägin siis on hoomatav tehniline edasiminek,aga eks esimesed võistlused näitavad kuidas see masin kestab.Sa võiks vabalt ET2 -s sellele läti peletisele konkurentsi pakkuda

Nuut võib ka kõveraks minna ratta järsul pidurdamisel mitte gaasitamisel. Karjääris turnides mingi lollakas laskumise nõks. Vaata kui pikk on jõuõlg ratta välis D to poolassi tsenter. "suruõhu muttrikeeraja" effekt.

Ma panustan ennem sellele teooriale. ei tahaks nigut hästi uskuda, et volvo võllid alumiinium kahvlist on tehtud. 66 sõidavad oma muldvalu võllide ja veidi kangemate mootoritega, nt. Aivo, Vaiko jne.

Viga veovõlli kõveruses jah. Avastasin seetõttu, et sillalukk ei lülitanud enam. Nuut oli poolteljel kinni.
Iseenesest pidurdamise jutul on iva. Samas on tegu tagumise teljega. Laskudes saaks esimene suuremat koormust aga see selleks, lolle juhuseid võib olla. Mis mootori jõusse puutub siis mootori jõud üksi autot ei liiguta ega lõhu. Oma osa on ka ülekandel. Samas on Rootsi kunnil manuaal kast ja seal võib ülekanne isegi sarnane olla. Gaz vahekas suhteliselt kiire automaat kasti otsas ei pruugi anda sellist väänet sildadesse. Lisaks on chevyl turbiini stall speed suhteliselt jõu tipu lähedal.
Sai järgmine pooldelg sisse, omastarust kogu jõuga masinat lõhutud. Tundub et jäi terveks. Mingi päev pesen puhtaks ja katsun sõlmed üle.

See on jama, et võll lihtsalt läks kõveraks ja nii ongi. Minu arust on siin ainult kaks varianti:
Kas ol.ol võll on täiesti sitt või sitasti fabritseeritud, või on see sild nende rataste jaoks ka liiga nõrk.

Ratta ja võlli mõõte võrreldes tundub, et see viimane oletus on õige. Kiiruga tuletatud seose järgi võiks igale ratta tollile vastata 1mm võlli läbimõõtu. See peaks kõike kannatama. Siin veel rida muutujaid (materjal, auto kaal jne.). Ja rohkem mootorit ei lõhu rohkem, võll annab järgi, kui suur osa auto massist langeb ühele rattale ja haardumine on hea. Rohkem kilovatte laseb ratta kiiruse üleval hoida, mis omakorda vähendab võimalust, et rehvi klots mõne kavala juurika taha kinni jääks. Väikese mootori, staatiline, piinamine mõjub ajamile hävitavamalt ja kõige halvem on on suur pöörlev mass ja vähe võimsust. Hüdrotafo peaks, teoreetiliselt, löögid maha võtma aga praktikas vist suurt vahet ei ole. Lisaks tapab ajamit pöörde jooksul muutuv joonkiirus, mis tuleneb vale geomeetriaga kardaaniristidest, see on asi, mille peale ei osanud ise pikalt tulla.

totu kirjutas:Rohkem kilovatte laseb ratta kiiruse üleval hoida, mis omakorda vähendab võimalust, et rehvi klots mõne kavala juurika taha kinni jääks. Väikese mootori, staatiline, piinamine mõjub ajamile hävitavamalt ja kõige halvem on on suur pöörlev mass ja vähe võimsust.

Siia olukord, kus 200kw mootoriga auto sõidab poole gaasiga ehk poolel võimsusel ehk 100kw tõusul.
Teine olukord kus 100kw võimsusega sama auto samal tõusul aga täis gaasil ehk 100kw.

Minu arust on tulemus sama, niiet lahjem mootor ei saa kuidagi kahjulikum olla. Olen pigem nõus arvamusega, et tegu on kehva materjaliga.

Praegu arvan, et viga võib ka selles olla, et kui kompressorit ei olnud, kasutasin suure rõhuga täidetud paaki, millest reduktoriga tegin 6bar survet ja suunasin selle lukkudesse. Samas võis tekkida olukord kus surve sai otsa ja ehk ei lülitanud lukku õigeaegselt vaid keset tõusu ja rattaid kiirelt ringi vudides.

.

Kas su kardaanipidur (käsipidur)on jalgpiduriga ühendatud?

heeringas kirjutas:Kas su kardaanipidur (käsipidur)on jalgpiduriga ühendatud?

Selle ajani kui pooltelg järele andis toimisid vaid esipidurid, ehk tagumised rattad pidurdasid läbi ülekannete küll.

Kui nii peale vaadates ja visuaalselt hinnates siis pidurdusjõud ja seda enam taguratastel on ikka väga väike võrreldes tõsul madala käiguga gaas põhjas põrkama lasta. Ega ma meelega ei lasknud aga mõned korrad ikka juhtus. Kogu raskus taguratastel ja pole välistatud, et hetkeks ka ühel rattal. Ma ei saa autole ju hiigelveoki sildu alla panna. Variant on õppida hindama olukordi ja mitte lõhkuda või laskma teha kõvem telg.

Asjale on veidi mõeldud. Poolteljel on nuut kõver ikkagi veo mitte pidurdamise suunal. Tagurpidi olen vaid tasapisi ukerdanud. Veel on tähelepanek selline, et lukk oli nuudil kinni täpselt sellises asendis, kus ta oli haakimisele väga lähedal. Põhimõtteliselt juba lukustamise hetkel ja liigutades liikus nuudil paar mm lukustamise suunas.

Siit järeldus, et ilmselt on tegu oma lollusega ja rõhku oli piisavalt vähe, et enne olukorda ei lülitanud lukku sisse. Arvatavasti on lültus toimunud hetkel millal üks ratas on tühja vudinud ja lukuga on teine ratas kaasa haaratud.