Vanad inimesed on lahedad:
Soe Vanamutt
Kuri vanatädi vol 1
Kuri vanatädi vol 2
Kuri vanatädi vol 3
ajee nalja ka VOL2
Moderaator: Moderators
Viva las vegas
http://www.youtube.com/watch?v=cDuHgwU8 ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=cDuHgwU8 ... re=related
Mudane aastast 2005.
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Indreku õhtujuttudest:
* Sain teada, et mu parim sõber magab vahest mu naisega. Võtsime temaga "meestejutu tarvis kaks viina ja leppisime kokku, et tema teeb mulle piiranguteta volituse oma "Zigulile" ja mina ei piira tal minu naise keppimist (mees, 41a)
Tõeline sõber - liigub perest peresse, ajab vorsti keresse
.
* Sain teada, et mu parim sõber magab vahest mu naisega. Võtsime temaga "meestejutu tarvis kaks viina ja leppisime kokku, et tema teeb mulle piiranguteta volituse oma "Zigulile" ja mina ei piira tal minu naise keppimist (mees, 41a)
Tõeline sõber - liigub perest peresse, ajab vorsti keresse
.Uku Velbri +372 56 48 43 78
Isuzu D-Max 2,5 TwinTDi Double Cab LSX AT'16
Isuzu D-Max 3,0 TD Double Cab LSX AT '08. Ex
Isuzu D-Max 3,0 TD Space Cab LS AT'05. Ex
Isuzu D-Max 2,5 TwinTDi Double Cab LSX AT'16
Isuzu D-Max 3,0 TD Double Cab LSX AT '08. Ex
Isuzu D-Max 3,0 TD Space Cab LS AT'05. Ex
-
urmas
- unistus kahest 4-pakist kapoti all
- Postitusi: 1917
- Liitunud: E Jaan 01, 2007 4:04 pm
- Asukoht: Kalamaja, Kilulinn... 5o59185
Poiss kurat, vaata omavanuseidJünger kirjutas:Vanad inimesed on lahedad:
Soe Vanamutt
Kuri vanatädi vol 1
Kuri vanatädi vol 2
Kuri vanatädi vol 3
Või tahad sa sellest rääkida
Snegurochka ex.
Authorities require that a person be gone 48 hours before they`re consodired missing (longer, if they drive a Jeep)
Uued tuuled....IF IT DOES NOT BREAK, IT'S TRIALJIMNY.
Authorities require that a person be gone 48 hours before they`re consodired missing (longer, if they drive a Jeep)
Uued tuuled....IF IT DOES NOT BREAK, IT'S TRIALJIMNY.
No mis teha, omavanused ei anna kätteurmas kirjutas:Poiss kurat, vaata omavanuseidJünger kirjutas:Vanad inimesed on lahedad:
Soe Vanamutt
Kuri vanatädi vol 1
Kuri vanatädi vol 2
Kuri vanatädi vol 3
Või tahad sa sellest rääkida
Mudane aastast 2005.
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Mul tuli meelde, kuidas V6rrimees oma boilerit parandas.
Stiilinäide teise mehe poolt.
http://www.aegmaha.com/?id=3&f=3
Stiilinäide teise mehe poolt.
http://www.aegmaha.com/?id=3&f=3
Mudane aastast 2005.
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
tundmatu autori teos netiavarustest:
Kui sul aeg-ajalt on tõsiselt halb päev ja sa pead seda kellegi peal välja elama,
siis tee seda mõne võõra peal!
Ükskord istusin oma laua taga, kui mulle meenus telefonikõne, mille olin unustanud teha. Ma leidsin numbri ja valisin selle. Meeshääl vastas: "Hallo!" Ma ütlesin viisakalt: "Mina olen Tiit. Kas ma saaksin rääkida Marek Piegusega?!" Vastuseks karjus meeshääl mulle kõrva: "Hangi omale õige number, kurat!" ja lõi telefonitoru hargile. Ma ei suutnud uskuda, et keegi saab olla nii häbematu.
Kui ma valisin Mareki korrektset numbrit, et talle helistada, avastasin, et olin kogemata kaks viimast numbrit segamini ajanud.
Peale temaga kõne lõpetamist otsustasin uuesti helistada valele numbrile. Kui sama tüüp telefonile vastas, karjusin ma: "Sa oled sitapea!" ja panin toru ära. Ma kirjutasin ta numbri üles ja kirjutasin sinna kõrvale sitapea. Ja kleepisin selle lauaplaadile. Iga paari nädala tagant, kui ma maksin arveid, või mul oli eriti s*** päev, helistasin ma talle ja karjusin: "Sa oled sitapea!"
Kui hakati pakkuma „numbrinäidu” teenust, mõtlesin, et mu teraapiline sitapeale helistamine peab saama lõpu, sest võin vahele jääda. Igaks juhuks otsustasin kontrollida, kas jobu sellest teab. Ma helistasin tema numbrile ja ütlesin: "Tere! Mina olen Toomas Tool Elionist. Helistan, et teada sada, kas te olete juba tuttav meie uue „numbrinäidu” teenusega?" Ta karjus: "EI!" ja lõi telefoni hargile. Ma helistasin talle kiiresti tagasi ja ütlesin: "See on sellepärast, et sa oled sitapea!" ja katkestasin kõne.
Ühel päeval kui olin Selveri juures ja valmistusin parkima, lõikas mingi tüüp musta BMW-ga mul tee ära ja parkis end kohale, mida ma kannatlikult oodanud olin. Ma tuututasin signaaliga ja vehkisin kätega - tema lihtsalt näitas mulle keskmist sõrme. Aga tema auto küljeaknal ilutses silt: MÜÜA, koos tema telefoninumbriga. Ma kirjutasin selle üles...
Paar päeva hiljem, kohe peale seda, kui olin esimesele sitapeale helistanud (mul oli ta number kiirvalimise all) ja ta korralikult läbi sõimanud, arvasin, et ma helistan sellele BMW sitapeale ka. Ma küsisin: "Kas teie olete see, kellel on must BMW müüa??" Ta vastas: "Jah, olen küll!" Ma küsisin: "Kas ma saaksin seda ka näha?" Ta ütles: "Jah, ma elan Vanapapli 14, Veskimöldres. See on helebeež majake ja autod on kohe ette pargitud." Siis küsisin: "Mis su nimi on?" Ta ütles: "Mu nimi on Madis Muul." "Millal on hea aeg, sind leida, Madis?" "Ma olen kodus igal õhtul, peale kella 17" "Kuule Madis, kas ma saan sulle midagi öelda?" "Jah?" "Madis, sa oled sitapea!" Siis panin ma toru ära ja salvestasin ka tema numbri kiirvalikusse.
Edaspidi, kui mul oli probleeme, oli mul kaks sitapead, kellele helistada. J
Ühel päeval olin kogu maailma peale tige ja otsisin oma vihale väljundit. Siis tuli mul idee. Helistan esimesele sitapeale. Ta ütles: "Hallo" Ma ütlesin: "Sa oled sitapea!" kuid ei pannud toru ära. Ta küsis: "Oled sa veel seal?" Ma vastasin: "Jah" Ta karjus: "Lõpeta mulle helistamine!" Ma ütlesin: "Eks sunni mind!" Ta küsis: "Kes sa oled?" Ma vastasin: "Mu nimi on Madis Muul" Ta ütles: "Jah?? Kus sa elad?" Ma vastasin: "Sitapea, ma elan Vanapapli 14, Veskimöldres, beežis majakeses. Mul on must bemm maja ette pargitud, et sa teaksid." Ta ütles: "Ma tulen kohe sinna, Madis-poiss. Ja sul on parem juba testament ära teha!" Ma ütlesin: "Jah, ma juba tõsiselt kardan, sitapea!" ja panin toru ära.
Siis helistasin ma teisele sitapeale. Ta ütles: "Hallo?" Ma ütlesin: "Hallo, sitapea!"
Ta karjus: "Kui ma peaksin teada saama, kes sa oled..." Ma ütlesin: "Mis siis saab?"
Ta ütles: "Ma kütan su perse kuumaks!" Ma vastasin: "Sul on see võimalus, sitapea!
Ma tulen kohe sinu juurde!" Siis panin ma toru ära ja helistasin politseisse.
Ütlesin, et elan Vanapapli 14, Veskimöldres ja et ma olen teel koju,
et tappa oma elukaaslasest pedesõber.
Siis helistasin ma Kanal 2 Reporterisse, et kohe läheb lahti mölluks lahti aadressil Vanapapli 14. Vennad lubasid kärmelt kaameratega kohale kimada. Seejärel läksin oma autosse ja sõitsin Veskimöldre poole.
Ma jõudsin sinna täpselt õigel ajal, et näha kuidas kaks sitapead just kohale jõudnud politseiauto ees teineteist tümitasid. Ning loomulikult ei puudunud ka telemehed oma kaameratega…
Kohe tundsin ennast PALJU paremini. Viha taltsutamine toimib tõepoolest, tuleb ta lihtsalt enda seest välja lasta!
Kui sul aeg-ajalt on tõsiselt halb päev ja sa pead seda kellegi peal välja elama,
siis tee seda mõne võõra peal!
Ükskord istusin oma laua taga, kui mulle meenus telefonikõne, mille olin unustanud teha. Ma leidsin numbri ja valisin selle. Meeshääl vastas: "Hallo!" Ma ütlesin viisakalt: "Mina olen Tiit. Kas ma saaksin rääkida Marek Piegusega?!" Vastuseks karjus meeshääl mulle kõrva: "Hangi omale õige number, kurat!" ja lõi telefonitoru hargile. Ma ei suutnud uskuda, et keegi saab olla nii häbematu.
Kui ma valisin Mareki korrektset numbrit, et talle helistada, avastasin, et olin kogemata kaks viimast numbrit segamini ajanud.
Peale temaga kõne lõpetamist otsustasin uuesti helistada valele numbrile. Kui sama tüüp telefonile vastas, karjusin ma: "Sa oled sitapea!" ja panin toru ära. Ma kirjutasin ta numbri üles ja kirjutasin sinna kõrvale sitapea. Ja kleepisin selle lauaplaadile. Iga paari nädala tagant, kui ma maksin arveid, või mul oli eriti s*** päev, helistasin ma talle ja karjusin: "Sa oled sitapea!"
Kui hakati pakkuma „numbrinäidu” teenust, mõtlesin, et mu teraapiline sitapeale helistamine peab saama lõpu, sest võin vahele jääda. Igaks juhuks otsustasin kontrollida, kas jobu sellest teab. Ma helistasin tema numbrile ja ütlesin: "Tere! Mina olen Toomas Tool Elionist. Helistan, et teada sada, kas te olete juba tuttav meie uue „numbrinäidu” teenusega?" Ta karjus: "EI!" ja lõi telefoni hargile. Ma helistasin talle kiiresti tagasi ja ütlesin: "See on sellepärast, et sa oled sitapea!" ja katkestasin kõne.
Ühel päeval kui olin Selveri juures ja valmistusin parkima, lõikas mingi tüüp musta BMW-ga mul tee ära ja parkis end kohale, mida ma kannatlikult oodanud olin. Ma tuututasin signaaliga ja vehkisin kätega - tema lihtsalt näitas mulle keskmist sõrme. Aga tema auto küljeaknal ilutses silt: MÜÜA, koos tema telefoninumbriga. Ma kirjutasin selle üles...
Paar päeva hiljem, kohe peale seda, kui olin esimesele sitapeale helistanud (mul oli ta number kiirvalimise all) ja ta korralikult läbi sõimanud, arvasin, et ma helistan sellele BMW sitapeale ka. Ma küsisin: "Kas teie olete see, kellel on must BMW müüa??" Ta vastas: "Jah, olen küll!" Ma küsisin: "Kas ma saaksin seda ka näha?" Ta ütles: "Jah, ma elan Vanapapli 14, Veskimöldres. See on helebeež majake ja autod on kohe ette pargitud." Siis küsisin: "Mis su nimi on?" Ta ütles: "Mu nimi on Madis Muul." "Millal on hea aeg, sind leida, Madis?" "Ma olen kodus igal õhtul, peale kella 17" "Kuule Madis, kas ma saan sulle midagi öelda?" "Jah?" "Madis, sa oled sitapea!" Siis panin ma toru ära ja salvestasin ka tema numbri kiirvalikusse.
Edaspidi, kui mul oli probleeme, oli mul kaks sitapead, kellele helistada. J
Ühel päeval olin kogu maailma peale tige ja otsisin oma vihale väljundit. Siis tuli mul idee. Helistan esimesele sitapeale. Ta ütles: "Hallo" Ma ütlesin: "Sa oled sitapea!" kuid ei pannud toru ära. Ta küsis: "Oled sa veel seal?" Ma vastasin: "Jah" Ta karjus: "Lõpeta mulle helistamine!" Ma ütlesin: "Eks sunni mind!" Ta küsis: "Kes sa oled?" Ma vastasin: "Mu nimi on Madis Muul" Ta ütles: "Jah?? Kus sa elad?" Ma vastasin: "Sitapea, ma elan Vanapapli 14, Veskimöldres, beežis majakeses. Mul on must bemm maja ette pargitud, et sa teaksid." Ta ütles: "Ma tulen kohe sinna, Madis-poiss. Ja sul on parem juba testament ära teha!" Ma ütlesin: "Jah, ma juba tõsiselt kardan, sitapea!" ja panin toru ära.
Siis helistasin ma teisele sitapeale. Ta ütles: "Hallo?" Ma ütlesin: "Hallo, sitapea!"
Ta karjus: "Kui ma peaksin teada saama, kes sa oled..." Ma ütlesin: "Mis siis saab?"
Ta ütles: "Ma kütan su perse kuumaks!" Ma vastasin: "Sul on see võimalus, sitapea!
Ma tulen kohe sinu juurde!" Siis panin ma toru ära ja helistasin politseisse.
Ütlesin, et elan Vanapapli 14, Veskimöldres ja et ma olen teel koju,
et tappa oma elukaaslasest pedesõber.
Siis helistasin ma Kanal 2 Reporterisse, et kohe läheb lahti mölluks lahti aadressil Vanapapli 14. Vennad lubasid kärmelt kaameratega kohale kimada. Seejärel läksin oma autosse ja sõitsin Veskimöldre poole.
Ma jõudsin sinna täpselt õigel ajal, et näha kuidas kaks sitapead just kohale jõudnud politseiauto ees teineteist tümitasid. Ning loomulikult ei puudunud ka telemehed oma kaameratega…
Kohe tundsin ennast PALJU paremini. Viha taltsutamine toimib tõepoolest, tuleb ta lihtsalt enda seest välja lasta!
Kuidas Saksamaalt mersut tuua
...Oli ilus päikesepaisteline aprillikuuhommik. Kell oli saamas 8, hommikune uduloor oli kastmas maapinda. Olin Jõudnud Müncenisse, ilusasse saksa linna, mis oli just hakanud kihama elust, kuna hommikune tipptund oli kätte jõudnud. Jälgides tähelepanelikult linna kaarti ning ikka ja ikka vaadates tänavate silte ning korduvalt netikuulutusena väljaprinditud paberitükki jõudsin lõpuks soovitud sihtpunkti. Autoaeda, milles olin interneti vahendusel endale sobiva sõiduki välja valinud: mercedes-benz, mis muud. Aga, ega tegu olnud siiski lihtsalt mercedesega. Pagasnikuserval ilutsemas kiri: "AMG" ning "S 55" on ikka omaette teema tegelikult. Vaatasin autot, ning päiksehelk kapotilt pimestas mind ja see lummav heli, mis kostus neist neljast poleeritud-kroomitud sumbutitorust...Võrratu, lihtsalt oivaline. Kõik oli ideaalne, proportsioonis, harmooniline- kuidas saab üks auto olla nii mõnus ? Tegime proovisõitu. Plats oli küll pisut väiksevõitu, kuid sellest oli piisav. Meeletu kiirendus, meeletu jõud, meeletu hääl ! Samas, seda ma ju ka ootasingi, see oligi ju unistus ? Lühemat kasvu tõmmu saksa autokaupmees, riietatud odavamapoolsesse kaunis kortsulisse ülikonda täitis paberid, ulatas võtme, ning sülearvutist kandsin soovitud arvele vastava summa. Peab ütlema, et see investeering on iga senti väärt. Istusin autosse, jätsin hüvasti nende "ärikatega" ning veeresin sujuvalt minema. Kuhu mul kiiret ? Käisin veel kohalikus peenes restoranis keha kinnitamas, parkides auto akna alla ja seda iga suutäie järel silmanurgast piiludes. Mul polnudki õiget söögi-isu. Olin autost sedavõrd vaimustuses, et pidin sellega ikku uuesti ja uuesti sõitma, et rahuldada oma meeletut sõltuvust mida see auto oli tekitanud.
Pärastlõunane aeg.
Kõht oli täis, ning sõit kodumaale võis alata. Muidugi ma teadsin, et läbi Poola on ohtlik minna, ning otsustasingi sõita läbi Taani ja Rootsi, tutvuda ka põgusalt sealsete maade kultuuride ja vaatamisväärsustega, mitte, et ma ei oleks seal varem käinud, vaid lihtsalt ! Koos oma uue neljarattalise sõbraga, pigem kaunitari või arsamaga, olin nõus kasvõi põhjapoolussele minema. Kuid. Õhtuks olin jõudnud Taanile lähemale, veel 100 kilomeetrit oli lahutamas Taani piirist kui hakkasid juhtuma iseäranis huvitavad juhtumised. Sõidan rahulikult bahnil juba pikemat aega, tempo oli ca 160 km/h, muusika mängis ja...kõik oli nagu ilus. Vahest piilusin ka peeglisse, kus tavaliselt valitses tühjus, kuid viimastel kordadel justkui keegi sabas sõidab. Põrnitsesin peeglit eriti hoolega ja jõudsin järeldusele, et auto minu taga on miskit marki audi, kuid mis mark see on, ei osanud kindlaks teha. Musta värvi, ning tumedate klaasidega. Sõitsin rahulikult edasi, ning umbes 10 km pärast möödus see audi minust. Heitsin pilgu audi sisemusse, kuid sealt ei paistnud miskit. "Noh, jah," mõtlesin. Ilmselt ei viitsi sabas sõita. Nüüd sain ka selgust mis margiga tegu oli, kuna pagassi serval oli kiri "s8". Aga kummalisel kombel ei sõitnud audi eest minema, vaid jäi stabiilselt ca 100 meetrise vahega ette sõitma. Mööduseid veel mõned kilomeetrid, kui peeglisse ilmus uus auto, samuti tumedamat värvi...Nüüd hakkas pilt kokku jooksma ! Maanteeröövlid ! Ja niipea, kui see mõte mul pähe kärgatas, oli minu kõrvale ka kolmas auto tekkinud, mille ma ka kohe ära tundsin, kuna olin sama marki autot omanud juba aastaid, w126 kerega s-klassi mersu. Ees-sõitja oli vahet kerge pidurdamisega vähendanud, ning leidsin ennast täielikult "kastis" olevat, Üheltpoolt, tõsi, piiras siiski teepiire. Vaatasin vasakule, ning mersu elektriaken vajus sujuvalt alla. Aknast ilmus miskine tume kuju, musta maski kanev härra, kes mind revolvri taolise esemaga sihtis. "No see ei saa ju ometi tõsi olla !" mõtlesin. Tegin rooliga äkilise liigutuse vasakule, millega ehmatasin mersujuhi ära, kes keeras instiktiivselt vasakule. Avanes võimalus kastist pääseda. Käigukasti kickdown, 500 hobust tõusid tagajalgadele ning silmapilkselt olin möödunud kõigist "piirajaist" Fantastiline tunne. Kiirusel 250 km/h toimus edasine tegevus. Sappa olid jäänud siiski 2 sõidukit, s8 ning veel mingi auto, mille marki ma ära ei suutnud tuvastada. Sõit kestis sedasi mõnikümend kilomeetrit, siis otsustasin, et ei saa niimoodi enam kauem, bensukulu näitas samuti 30 sajale, siis: käsipidur peale, auto esiotsast sai hetkega taguots, ning kiirusel 250 km/h tagurpidi sõites lasin alla küljeakna, võtsin kindalaekast oma vana jahilkäigu pump-püssi, nin tulistasin sellest sabarakke. Audile tabasi otse iluvõresse, mispeale sellel kapott üles lendas ning mootor plahvatas. Audi keeras vastu teepiiret ja süttis momentaalselt, kaks põlevat musta tömpi jooksid autost välja ning viskusid teele, kiirus rauges. olin juba seisma jäänud, teine õnnetu tagaajaja sai haavliportsu otse rehvidesse, mille tagajärjel juhitavuse kaotas ning vastasuunavööndisse kaldus ja palgiveokaga kohtus. Kõlas suur pauk ning tulekera pimestas minu niigi päikseprillide taha varjatud tumepruune silmi. Miski kõlksatas mu auto kapotile. Astusin autost välja, ja nägin kapotil metallist läikivat asja. "750". "Selge" jälle üks bemar manalateele läinud. Istusin tagasi autosse, jälgisin ümbritsevat kaost. Bemari ja veoauto kokkupõrkest oli kasvanud ahel-avarii, ning sajad autod sööstsid üha rohkem ja rohkem suitsuga kattuvasse segadusepuntrasse. Ühtäkki jõudis silmapiirile ka see vanem mersu, kes min ennist kelmikalt oli relvaga ähvardanud. Ta lähenes. Astusin autost uuesti välja peites pumba osavalt mantlirevääri alla. Kaabuservast nägin, mercedese madalduvat esiosa ja kõrvu kostus blokeeruvate rataste spesiiviline kriuksuv heli. Uksed avanesid ja kaks tsurkat voolasid autost uste varju. Läbi suitsuhõngulis atmosfääri laskusin kergelt küljele ning tireli pealt haarasin mantlivarjust pumba ja tulistasin kaks lasku mersu suunas. Jäin lamama. Vaatasin mersu poole, ning nägin asfaldijoonel kahte inimkeha pikali. Mersu uksed meenutasid sõelapõhju. Tõusin üles, ning suundusin oma autosse. Mind valdas pahameel, sest see kuradi märk mis kapolilt kukkus, oli tekkitanud sinna väikse täkke. "Kurat küll, kas enam kuskil ei saa rahu ?!" mõtlesin, ning suitsevate kummide saatel jätkasin oma teed...
Rootsis tuli ka üks mees tuld küsima suitsule teeäärses kohvikus, kellele ma lihtsalt korraliku keretäie andsin.
...Oli ilus päikesepaisteline aprillikuuhommik. Kell oli saamas 8, hommikune uduloor oli kastmas maapinda. Olin Jõudnud Müncenisse, ilusasse saksa linna, mis oli just hakanud kihama elust, kuna hommikune tipptund oli kätte jõudnud. Jälgides tähelepanelikult linna kaarti ning ikka ja ikka vaadates tänavate silte ning korduvalt netikuulutusena väljaprinditud paberitükki jõudsin lõpuks soovitud sihtpunkti. Autoaeda, milles olin interneti vahendusel endale sobiva sõiduki välja valinud: mercedes-benz, mis muud. Aga, ega tegu olnud siiski lihtsalt mercedesega. Pagasnikuserval ilutsemas kiri: "AMG" ning "S 55" on ikka omaette teema tegelikult. Vaatasin autot, ning päiksehelk kapotilt pimestas mind ja see lummav heli, mis kostus neist neljast poleeritud-kroomitud sumbutitorust...Võrratu, lihtsalt oivaline. Kõik oli ideaalne, proportsioonis, harmooniline- kuidas saab üks auto olla nii mõnus ? Tegime proovisõitu. Plats oli küll pisut väiksevõitu, kuid sellest oli piisav. Meeletu kiirendus, meeletu jõud, meeletu hääl ! Samas, seda ma ju ka ootasingi, see oligi ju unistus ? Lühemat kasvu tõmmu saksa autokaupmees, riietatud odavamapoolsesse kaunis kortsulisse ülikonda täitis paberid, ulatas võtme, ning sülearvutist kandsin soovitud arvele vastava summa. Peab ütlema, et see investeering on iga senti väärt. Istusin autosse, jätsin hüvasti nende "ärikatega" ning veeresin sujuvalt minema. Kuhu mul kiiret ? Käisin veel kohalikus peenes restoranis keha kinnitamas, parkides auto akna alla ja seda iga suutäie järel silmanurgast piiludes. Mul polnudki õiget söögi-isu. Olin autost sedavõrd vaimustuses, et pidin sellega ikku uuesti ja uuesti sõitma, et rahuldada oma meeletut sõltuvust mida see auto oli tekitanud.
Pärastlõunane aeg.
Kõht oli täis, ning sõit kodumaale võis alata. Muidugi ma teadsin, et läbi Poola on ohtlik minna, ning otsustasingi sõita läbi Taani ja Rootsi, tutvuda ka põgusalt sealsete maade kultuuride ja vaatamisväärsustega, mitte, et ma ei oleks seal varem käinud, vaid lihtsalt ! Koos oma uue neljarattalise sõbraga, pigem kaunitari või arsamaga, olin nõus kasvõi põhjapoolussele minema. Kuid. Õhtuks olin jõudnud Taanile lähemale, veel 100 kilomeetrit oli lahutamas Taani piirist kui hakkasid juhtuma iseäranis huvitavad juhtumised. Sõidan rahulikult bahnil juba pikemat aega, tempo oli ca 160 km/h, muusika mängis ja...kõik oli nagu ilus. Vahest piilusin ka peeglisse, kus tavaliselt valitses tühjus, kuid viimastel kordadel justkui keegi sabas sõidab. Põrnitsesin peeglit eriti hoolega ja jõudsin järeldusele, et auto minu taga on miskit marki audi, kuid mis mark see on, ei osanud kindlaks teha. Musta värvi, ning tumedate klaasidega. Sõitsin rahulikult edasi, ning umbes 10 km pärast möödus see audi minust. Heitsin pilgu audi sisemusse, kuid sealt ei paistnud miskit. "Noh, jah," mõtlesin. Ilmselt ei viitsi sabas sõita. Nüüd sain ka selgust mis margiga tegu oli, kuna pagassi serval oli kiri "s8". Aga kummalisel kombel ei sõitnud audi eest minema, vaid jäi stabiilselt ca 100 meetrise vahega ette sõitma. Mööduseid veel mõned kilomeetrid, kui peeglisse ilmus uus auto, samuti tumedamat värvi...Nüüd hakkas pilt kokku jooksma ! Maanteeröövlid ! Ja niipea, kui see mõte mul pähe kärgatas, oli minu kõrvale ka kolmas auto tekkinud, mille ma ka kohe ära tundsin, kuna olin sama marki autot omanud juba aastaid, w126 kerega s-klassi mersu. Ees-sõitja oli vahet kerge pidurdamisega vähendanud, ning leidsin ennast täielikult "kastis" olevat, Üheltpoolt, tõsi, piiras siiski teepiire. Vaatasin vasakule, ning mersu elektriaken vajus sujuvalt alla. Aknast ilmus miskine tume kuju, musta maski kanev härra, kes mind revolvri taolise esemaga sihtis. "No see ei saa ju ometi tõsi olla !" mõtlesin. Tegin rooliga äkilise liigutuse vasakule, millega ehmatasin mersujuhi ära, kes keeras instiktiivselt vasakule. Avanes võimalus kastist pääseda. Käigukasti kickdown, 500 hobust tõusid tagajalgadele ning silmapilkselt olin möödunud kõigist "piirajaist" Fantastiline tunne. Kiirusel 250 km/h toimus edasine tegevus. Sappa olid jäänud siiski 2 sõidukit, s8 ning veel mingi auto, mille marki ma ära ei suutnud tuvastada. Sõit kestis sedasi mõnikümend kilomeetrit, siis otsustasin, et ei saa niimoodi enam kauem, bensukulu näitas samuti 30 sajale, siis: käsipidur peale, auto esiotsast sai hetkega taguots, ning kiirusel 250 km/h tagurpidi sõites lasin alla küljeakna, võtsin kindalaekast oma vana jahilkäigu pump-püssi, nin tulistasin sellest sabarakke. Audile tabasi otse iluvõresse, mispeale sellel kapott üles lendas ning mootor plahvatas. Audi keeras vastu teepiiret ja süttis momentaalselt, kaks põlevat musta tömpi jooksid autost välja ning viskusid teele, kiirus rauges. olin juba seisma jäänud, teine õnnetu tagaajaja sai haavliportsu otse rehvidesse, mille tagajärjel juhitavuse kaotas ning vastasuunavööndisse kaldus ja palgiveokaga kohtus. Kõlas suur pauk ning tulekera pimestas minu niigi päikseprillide taha varjatud tumepruune silmi. Miski kõlksatas mu auto kapotile. Astusin autost välja, ja nägin kapotil metallist läikivat asja. "750". "Selge" jälle üks bemar manalateele läinud. Istusin tagasi autosse, jälgisin ümbritsevat kaost. Bemari ja veoauto kokkupõrkest oli kasvanud ahel-avarii, ning sajad autod sööstsid üha rohkem ja rohkem suitsuga kattuvasse segadusepuntrasse. Ühtäkki jõudis silmapiirile ka see vanem mersu, kes min ennist kelmikalt oli relvaga ähvardanud. Ta lähenes. Astusin autost uuesti välja peites pumba osavalt mantlirevääri alla. Kaabuservast nägin, mercedese madalduvat esiosa ja kõrvu kostus blokeeruvate rataste spesiiviline kriuksuv heli. Uksed avanesid ja kaks tsurkat voolasid autost uste varju. Läbi suitsuhõngulis atmosfääri laskusin kergelt küljele ning tireli pealt haarasin mantlivarjust pumba ja tulistasin kaks lasku mersu suunas. Jäin lamama. Vaatasin mersu poole, ning nägin asfaldijoonel kahte inimkeha pikali. Mersu uksed meenutasid sõelapõhju. Tõusin üles, ning suundusin oma autosse. Mind valdas pahameel, sest see kuradi märk mis kapolilt kukkus, oli tekkitanud sinna väikse täkke. "Kurat küll, kas enam kuskil ei saa rahu ?!" mõtlesin, ning suitsevate kummide saatel jätkasin oma teed...
Rootsis tuli ka üks mees tuld küsima suitsule teeäärses kohvikus, kellele ma lihtsalt korraliku keretäie andsin.
Talasilda ja Tugevat Raami!
Võistlussüütu mudamatkaja alates 2002
Võistlussüütu mudamatkaja alates 2002
muidugi ei anna kätte kui sa nii porine koguaeg oledJünger kirjutas:No mis teha, omavanused ei anna kätteurmas kirjutas:Poiss kurat, vaata omavanuseidJünger kirjutas:Vanad inimesed on lahedad:
Soe Vanamutt
Kuri vanatädi vol 1
Kuri vanatädi vol 2
Kuri vanatädi vol 3
Või tahad sa sellest rääkida
56157755
No mis teha, boiler on katki ja sooja vett pole, ei saa pesta ka jukala kirjutas:muidugi ei anna kätte kui sa nii porine koguaeg oledJünger kirjutas:No mis teha, omavanused ei anna kätteurmas kirjutas: Poiss kurat, vaata omavanuseid
Või tahad sa sellest rääkida
Mudane aastast 2005.
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Peet-R räpp
http://www.aegmaha.com/?id=5993
http://www.aegmaha.com/?id=5993
Mudane aastast 2005.
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
Mercedes G; Samurai; Defender 90, Defender 110, CJ-8
"IF IT CARN'T BE FIXED WITH A HAMMER, IT MUST BE AN ELECTRICAL FAULT"
KINGCAB kirjutas:http://www.youtube.com/watch?v=l-spt7y1 ... re=related
meenutab mõneti kunagi tatikate poolt vanast bemmist meisterdatud pesumasinat, millel tsentrifuugimise ajal leegid angaari lakke lõid
Mitte, et just noriks, aga see oli Ford siiski... (Granaat või Taunus, täpselt ei ole meeles)anneli kirjutas:KINGCAB kirjutas:http://www.youtube.com/watch?v=l-spt7y1 ... re=related
meenutab mõneti kunagi tatikate poolt vanast bemmist meisterdatud pesumasinat, millel tsentrifuugimise ajal leegid angaari lakke lõid
