maakera neelab

[fagott]

Ei saa nad jossidega muidugi kätte neid koppasid.Sõjaväelastel on nn. tjagatš, mis tõmbab 75 tonni,see aga käib nii,et 25 tonnise tõmbejõuga vints tõmbab läbi 3 ploki.Kuna me aga kõik teame,et vintsi tõmbetugevus võiks olla kahekordne mass, siis Vaevalt need vennikesed nii palju trossi osta tahavad.Aga noh, tore kui viitsivad mässata, kust sa ikka nalja saad,kui ise ei tee

[fagott]

Teoreetiliselt,kui nüüd joss lükkab 20 tonni,siis 80 tonnise kopa sikutamiseks oleks vaja 8 tk. ,seal aga 6, seega paar tükki puudu

[grand-cherokee]

arvesta sellega et veel on asjad kergemad, kuigi selle nullib vist ära see et esku on sette sisse vajunud

[Landy]

Trossidele kulutati 80 000 krroni.
Buldooserite tööpäeva maksumus on kokku umbes 30 000. Tõotab tulla vägagi tasuv projekt

Tõsine "Eesti nokia" on jällegi teoksil.
Äkki on tegu lihtsalt tavinimeste tillist tõmbamisega ja filmitakse järgekordset GIN longero reklaami sarjast "Palju häid mõtteid"

[tiitv]

Landy, raudselt loodetakse ebaõnnestunud kinnisvaraarendust vanaraua müügiga päästa

[anttix]

Vees on asjad kergemad täpselt nende veeväljasurve võrra.
Terase tihedus on ca. 8000 kg/m3 1 m3 vee kaal ca 1000kg ehk siis
terase kaal väheneb umbes 1/8. 80t asemel peavad vennad sikutama 70t.
Ning nagu vintsiomanikud teavad, siis tasub see korrutada vähemalt 1.5-ga

Tõsi, matemaatiliselt oleneb keha vedamisel mööda mingit pinda vajalik jõud eelkõige keha massist ja hõõrdetegurist. Mäletate füüsikat: F = u * N kus üldjuhul N = mg. Kuna me aga tõmbetugevusi mõõdame tonnides, siis võime arvestada, et vajalik tõmbejõud = u * kaal. Erinevad allikad annavad terase hõõrdeteguriks terasel 0,7 ja paekivi hõõrdeteguriks paekivil 0,75. Teras paekivil hõõrdetegurit ei leidnud, aga oletagem korraks, et tänu veele, mis toimib mõnes mõttes "õlina" on see ehk 0,6. Seega teoorias peaks horisontaalsihis lohistamiseks piisama ca 50t tõmbejõust.
Praktikas aga asi nii lihtne ei ole, kuna ühel hetkel peab ekskavaator hakkama liikuma ülesmäge, seega lisandub veel üks jõuvektor, mis tuleb ületada. Teiseks kogub ta enda ette kuhja, mis suurendab hõõrdetegurit ning kolmandaks see, et Joss suudab enda ees lükata 20t mulda ei tähenda, et ta suudaks tõmmata 20t tugevuse jõuga, kuna ka mulda lükates aitab teda 1-st väiksem hõõrdetegur. Sõiduautoga saab ka vabalt 1,5t haagist vedada, aga riputa see 1,5t köie otsa ja proovi seda autoga üles vinnata ja kohe on hambad.

Kogu see eelnev selgitab seda miks neil õnnestus ekskavaatorit 200m kaldale lähemale sikutada. Praegu istub see kuulu järgi täpselt seal, kus järve põhi tõusma hakkab.
Ma kahjuks ei mäleta milline oli selle tõusva põhjaosa täpne koostis, kuna seal on õhuke 5cm sette kiht peal ja ma ei hakanud seda üles surkima, aga ma arvan, et see on kas paekivipuru (a-la killustik) või samuti paekiviplaat mis loomulikult ei ole ühtlase sileda nurga all vaid vähemalt osaliselt trepina

sukeldumine.ee foorumis teadis Kerdionu pajatada, et täna nad seal erilist edu ei saavutanud ja reedel on Maremarki omadel plaan minna põhja filmima, et keskkonnateenistusel oleks mille pealt tekitatud kahjusid hinnata. Igal juhul hakkab mulle üha rohkem tunduma, et siin kehtib see tore vanasõna, et loll saab kirikus ka peksa.
Tahaks loota, et see vana masin jäetakse pärast selle nädala "vägitegusid" lõpuks ometi rahule (vask on sealt juba ammu ära viidud). Kui nii läheb, tegid vennad tegelikult sukeldujatele teene, sest sukeldumisvarustusega 300m pinnal ujumine on päris parajalt tüütu tegevus, samas on nii pisikese maa läbimiseks paadi kaasa vedamine ka natuke naljakas

[Kondimurdja]

Aga miks nad ei võiks tõmmata ekskavaatorit külili ja siis jälle ja siis jälle.
Kas see on mõttetu

[lance]

Mina ei taipa, et miks ei võiks nad seda välja sikutada ja midaiganes sellega teha?Alati on inimestel huvi oma nina teiste asjadesse toppida ja seda veel pilkaval moel.Kui on vaja siis järelikult on vaja ja asi ants,ei saa lasta end häirida teiste jutust,et nüüd pole kuhugi sukelduda.
Kui seda välja ei saadagi ja aastate möödudes sealt järsku 10`te liitrite kaupa õli hakkab välja immitsema siis kindlasti uus halamine,et miks seda välja ei sikutatud õigel ajal.
Eks aeg annab arutust nagu ütleb vanasõna.

PS ei ole asjaga seotud ega saa ka mingit kasu sealt.

[Patermaa]

Ma vaimusilmas näen kuidas projektiga tegelevad kodanikud seda viimast mõtet loevad ja nende peakohal süttib ekskavaatori suurune pirn.

[anttix]

Ma kahtlen võimaluses ekskavaatorit nagu külmkappi mööda põhja "kantida". See aparaat ei näe eriti kuubiku moodi välja
Kabiini nurgast ei kannataks tõmmata, seal suht õhuke plekk. Suurem osa raskusest on ikka allpool: roomikud jms.

Kui on vaja siis järelikult on vaja ja asi ants,ei saa lasta end häirida teiste jutust,et nüüd pole kuhugi sukelduda.

Vaata, kui asju tehtaks mõistlikel kaalutlustel siis veel, aga kui tegemist on ikka lauslollusega, mis pealegi veel kantud puhtast rahaahnusest .....
Mina pean seda tegevust küll üsna lähedaseks lihtlabasele metallivargusele. Sama marru ajavad mind sellid, kes käivad laevavrakkidelt salaja juppe ära kruvimas. Eriti kurioosne on asja juures muidugi see, et vendadel on selleks lausa keskkonnateenistuse luba. Laevavrakid on enamjaolt muinsuskaitse all, huvitav miks neid ei või välja sikutada ja vanarauaks müüa? Aijaa õige, vrakkide kaitse alla võtmisi taotleb meremuuseum aga ekskavaatorid pole nende haldusala ja eraldi ekskavaatorimuuseumi eestis ei ole. Deem .....

Eks me elame ja näeme jah kui paksud nende seltsimeeste rahakotid on, et kauaks jätkub kannatust seda üritust finantseerida ja trosse peenestada. Keskkonnaministeeriumi tegelased muidugi praalisid uudistes, et selliseks laamendamiseks pole nad küll luba andnud, aga peale "murelikult pealt vaatamise" nad ka midagi teha ei kavatse.
Kui uskuda seda juttu, et trosse on 80k eest peenestatud ja teist sama palju läheb ilmselt veel, sest raskem osa alles tuleb + tuukrite töötunnid + masinate töötunnid + kalda korrastamine, siis tõotab tõesti tasuv projekt tulla, arvestades 80t vanametalli hinnaks ca. 280k

Tundub olevat trossimüüjate vandenõu "vaestelt külameestelt" viimaste säästude kätte saamiseks

[Movistar]

Sellise hinna saavad nad ainult siis kui traktor on lõigatud gabariitmõõtu (500x1500).Aga selle peale kulub gaasi veel ühe soti eest.

[lance]

Võib ka mittekabariitsena viia,lõikad sellisteks tükkideks mida kraana suudab peale upitada siis on hind 3800.- tonn +käibemaks+suurtele kogustele on suurem hind.
Movistari postitusele lisaks,et gaasi ei kulu palju,hapnikku kulub.

[lance]

Tegelikult võiks selle traktori ümber jahumise ära lõpetada ja panen lepituseks ühe klipi traktorist mida maapind veel neelanud ei ole, aga selle juhile mõeldes....
http://youtube.com/watch?v=DZtraEmbLDQ&feature=related

[ricardo]

Samas tüübid kusagil ju väitsid, et neil kõik load olemas ja karjääri omanikuga kõik kokku lepitud. Minu mõistus ütleb, et kui eraomand ja karjäär ka veel, no siis võib ju kokku leppida keskkonnateenisusega ja karjääri üldse veest tühjaks lasta(no teooria) ja keegi ei saa kobiseda, et me ei saa enam raha kokku kühveldada sukeldumiskursuste korraldamisega - vaevalt et kursuste korraldamiseks on kusagilt lube võetud ja makstakse karjääri omanikule renti või midagi. Ma muidugi eeldan et eraomand - nii on vähemalt mulje jäänud. Sellisel juhul ei saa aru mida saaks teha keskkonnateenistus või kuidas saaksid pidurdada sukeldujad metalli äravedu.
Raudselt tuleb selline teema, et kui paari aasta pärast peaks keegi ennast vigastama vastu seda koppa vee all või kuhugi kinni jääma, siis antakse omanik kohtusse ja nõutakse mill või paar kahjutasuks ja omanik ilmselt süüdi selles, et pole piirdeid ees ja silte väljas et ära tule ja kopa küljes vee all pole silte et ära roni.
Aga mina pole ka sukelduja ja metalli ka sealt ära vedada ei taha, samas eks ta ole huvitav jah siukses kohas mütata - palju maailmas selliseid sukeldumisvõimalusi ikka on, igal pool puha laevad jah vee all.

[Stupiduser]

Kui on vaja siis järelikult on vaja ja asi ants,ei saa lasta end häirida teiste jutust,et nüüd pole kuhugi sukelduda.

Vaata, kui asju tehtaks mõistlikel kaalutlustel siis veel, aga kui tegemist on ikka lauslollusega, mis pealegi veel kantud puhtast rahaahnusest .....
Mina pean seda tegevust küll üsna lähedaseks lihtlabasele metallivargusele. Sama marru ajavad mind sellid, kes käivad laevavrakkidelt salaja juppe ära kruvimas. Eriti kurioosne on asja juures muidugi see, et vendadel on selleks lausa keskkonnateenistuse luba. Laevavrakid on enamjaolt muinsuskaitse all, huvitav miks neid ei või välja sikutada ja vanarauaks müüa? Aijaa õige, vrakkide kaitse alla võtmisi taotleb meremuuseum aga ekskavaatorid pole nende haldusala ja eraldi ekskavaatorimuuseumi eestis ei ole. Deem .....

Ma ei saa kah kiunust aru.

Ja mida seal filmida on?
Keskonnakahjustused tööstusmaastikul?

Ega see pole mingi avalik supelrand!
See, et kohalikud ja sukeldujad omaalgatuslikult (maavaldaja eest salaja?) seal lobistamas käivad ei anna õigust omanikul oma varaga meeltmööda ringikäimist keelata