Huvitav…. mitmed mu lähedasemad inimesed ja sõbrad teatasid uue auto numbrit (610 SHG) nähes millegi pärast, et esimene asi mis neile selle peale pähe kargas oli….Shaggy!
Nüüdseks on siis Hilux 5000km kellale saanud, kõik soovitud lisavarustus on paika ning toimima saadud ja oma esimesed tõsisemad tööülesanded on Shaggy kah edukalt sooritanud. Boombastic, ma ütleks!
Lasin igaks juhuks autole teha ka selle nn soovitusliku neitsihoolduse mille tegematajätmine garantiid ei kahjusta, aga mis midagi halba ka ei tee kui esmaste kulumisjääkidega vedelikud uute vastu saab vahetatud. Puht juhuslikult otsustasin enne Amservi hooldusse minekut proovida kui kaugelt või lähedalt parkimisandurid häält tegema hakkavad ja kui suure viivitusega nad toimivad. Ilmnes, et need ei töötagi…. Andsin siis viimasel hetkel sellest hädast ka teada ja hoolduse käigus tehti asi pikema jututa korda. Ilmnes, et kuskil taga otsas oli üks pistik lahti tulnud. Arvata võib, et küllap kellelgi kasti kaubakinnitussiinide paigalduse ajal midagi kuskile taha takerdus ja selle kõigus sellised asjad tihti juhtuvadki. Igatahes on kõik korras ja loomulikult ei küsitud selle eest ka raha.
- Paldiski
- 1.jpg (191.18 KiB) Vaadatud 1040 korda
Teisipäeva hommik. Hoolduseks oli autol juba üle 2000 km sõidetud ja teisipäevahommikusel tagasiteel Tallinnast Saaremaale oligi mitmes mõttes õige hetk konks käruseks teha. Paldiskis TIKI tehasest haakisin sappa järjekordse BP3500-DRB multirulli: kahe sillaga haagis mille oma mass koos tellitud lisavarustusega on kuskil 900 – 1000 kg vahel. Paldiskist Virtsu poole suundusin mööda vana Haapsalu maanteed. Tühjade paadihaagistega sõites on tüüpiliseks häirivaks faktoriks see, et haagis hakkab raamist nõtkuma ja autot raputama. Kehva tee korral võib see hüpitamine nii tugev olla et kabiinis ei saa isegi normaalselt rääkida. Kuna tegemist on haagisest tuleneva nähtusega, siis mul selles osas mingeid ootusi ei olnud. Vana Haapsalu maantee on nüüdseks ilusti siledaks triigitud eurotee ja seal oli kulgemine sujuv. Kuijõelt Ristini viib aga tõeline vanakooli tee. Kruusakate on küll tänaseks pigi selga saanud, aga õõtsumist ja põrkamist on seal korraliku nostalgia jagu. Ja seal tundus küll, et Hilux on märkamistväärt rahulikum kui seda samal teel Isuzu D-Max samasuguse haagisega oli. Siin võib olla tegemist sellega, et Hiluxi vedrustust (vähemalt Invincible puhul Youtube põhjal) on nüüdseks sätitud mugavamaks ja just ilma koormata või väikse koormaga optimeerituna. Adaptiivne püsikiirushoidik sai oma tööga tühja haagise puhul ilusti hakkama ja keskmine kütusekulu oli tagantjärgi äpist vaadates sellel tripil 10,7 l/100km.
Vahepeal saatsime Hollandi poole veoka platvormil teele kaks tuliuut kiirpäästepaati ja paar päeva kulus haagise tuunimiseks ja kergeks ümberehituseks, et saada see lepingu nõuetele vastavaks. Siis läks kolmas samasugune paat haagisele ja laupäeva hilisõhtul läks siis esimest korda uue Hiluxiga pikemaks sõiduks ja suuremaks haagiseveoks. Ees ootas umbes 500km öist sõitu ja esmakogemust uue autoga. Plaan oli Saaremaalt viimase praamiga mandrile minna, öösel 1-2 vahel Iklas süüa ja hommikul hiljemalt 7:30 Liepaja sadamas Stena Line rekkapraamile check-in teha. Konksu otsas oli 1000kg haagist + 2000kg paati, aerodünaamilises mõttes oli koorem nii öelda keskmine: ei halb ega hea. Paadil oli küll kate peal, aga see on alt piisavalt tühi ja võtab kiire sõidu peal igasuguseid kentsakaid kujusid. Kuna sellise sõidu kogemusi on mul juba mitmekümne aasta jagu, siis koorma vale tasakaal jms jama ei ole üldse teema. Kuigi koorma tegijad on praeguseks juba teised inimesed ja ma ise tavaliselt enam seda ei tee, on meil omad reeglid ja üks neist on haakeseadmele mõjuv mass. Selle püüame kogemuslikult sättida 100kg ….150kg kanti. Kui vaja siis mõõdame ka kraanakaalu ja delfriga selle ka konkreetselt üle, et teel olles ja teeolude muutudes ei oleks ega tuleks üllatusi.
- Laupäev enne starti
- 2.jpg (150 KiB) Vaadatud 1040 korda
Laupäeva õhtu. Tegin haakimise veel viimases päevavalges. Sõidu algus oli plaanipärane 22:10 ja selleks ajaks oli õues juba pime. Sain lõpuks ometi ka tuled järgi proovida! Ja tuledes pettuma ei pidanud. Väga head! Pisut häirib lähitulede puhul väga järsk valgustatud ja valgustamata ala piir mis võiks olla grammikese pikemalt ees. Kaugtuled on suurepärased ja ka udutuled on head. Puudust tundsin automaatsest kaugtulede vahetusest. See võiks olla ja seejuures väljalülitatavana. LED tuledega haagise peale auto pirtsutama ei hakanud ning kõik töötas nii nagu peab nii autol kui ka haagisel. Salongi sisekliima on hea, sõidumüra vaikne ja raadio/antenn töötab väga hästi. Helikvaliteet on ka hea.
- Liepaja Stena
- 3.jpg (108.73 KiB) Vaadatud 1040 korda
Pühapäeva varahommik. Öisel sõidul tegime kokku kolm peatust: tankisime paagi silmini täis Alexela Võiste tanklas, sõime kõhud täis Ikla Bistroos ja tankisime uuesti paagi silmini täis Salduse Nestes. Iste on hea, selg ja tagumik ei väsinud. Ise olin ka kuni sõidu lõpuni ilusti erk – ilmselt tänud vähemale mürale väsitab sõit ise ka vähem kui eelmise veduriga. RAM, Tundra või F150 oleksid muidugi velgi mugavamad ja vaiksemad, aga nendega hakkavad (kogemuslikult) vastu tulema hoopis muud uued ja huvitavad mõõtmetest lähtuvad ebamugavused. Igatahes olime plaanipärasel ajal ilusti Lieapaja sadamas, tegime check-in’i ära ja saime seekord ka suht ruttu Stena Livia pardale. Kiirused reisi ajal olid umbes 88….92 km/h, kütusekulu selle etapi keskmisena 16,5 l/100km
Järgneb....
. Pärnus foori taga tagumise auto juht juhtis tähelepanu.
