4x4.ee

totu kirjutas:Hardoxit kannatab tavalise traadiga praadida, ehk on paremgi, kui pehmem õmblus järgi venib ja jätab keevitatava osa pingevabamaks. Eelmisel autol olid meil sama lahendusega õõtsad ja samast materjalist (4mm hardox tavalise traadiga keevitatud) ja nendega ei olnud ühtegi probleemi, peale ohjeldamatu pasakogumise. Korra kimatas sponsor rattaga puusse ja järgi andsdid kõik asjad, peale õõtsade.
http://www.upload.ee/image/2067980/20120211_038.jpg

Minu õõtsad tulevad õhemast materjalist.

jaan mmc kirjutas:Totu pildi ja näite järgi otsustades võiks Siverbeasti raami esiosa keevitada 90 ja 45 kraadiseid torusid täis, nagu kraana mast, sest selle esiõõtsad saavad silmajärgi otsustads oluliselt pikemad ja raami kinnituskohtadele mõjuvad jõud suuremad.

Ferm tekib, aga sellega on veel natuke aega.

Tegelikult jäi ka raam terveks. Täiesti piisab õõtsakinnituste omavahelisest sidumisest (risttorud), CrMo toru on nii kõva küll, et mingit sõrestikku vaja ei ole. Mida suurem on esimeste ja tagumiste õõtsapukside vaheline kaugus, seda tugevam ehitis, peaaegu sama kaalu juures. Torudest õõtsadel osutusid "nõrgaks lüliks" torud, vahetult nurga kõrval aga ei midagi dramaatilist.

erik kirjutas:

tt75 kirjutas:kas sul on selle hardoxi keevitamiseks mingi spets traat ,elektrood või lased tig-iga kinni,hardoxist tehakse vist ka kallurite kaste ja koppasid(teehöövli terasid karastatud kujul)?küsin sest varsti endal ka võibolla vaja teha paar hardoxist asja(kuigi ma avastasin endal kodust mingid ulme elektroodid millega võiks ka selle keevitamist proovida,aga küsin igaks juhuks et kas hardoksi jaoks on midagi spetsiaalselt soovituslikku)?

Kõik lehtmetall, mis selle pilli külge tuleb, on kas nomex või hardox. Torud on CrMo. Nende materjalide liitmine eeldab materjali müüjate jutu järgi teist täidistraati igaljuhul. Ma kasutan MiMoCr MiG traati kuna see on natuke universaalsem kui ainult CrMo1 traat. Millega peaks torusid keevitama, Hardoxit peaks praadima jälle NiMo või muu sarnasega. No ma siis spetselektroodist küsisin ja sellise rulli tellisin. Tegin ka katsetusi, CrMo ja hardox läheb katki keevituse kõrvalt, e. Tegelikult pole ilmselt suurt vahet millega praadida. Probleemiks materjali üle karastumine ja hapraks muutumine. TiG iga tehtud õmblus on sitkem, kuna soojus levib metallis kaugemale ja ühtlasemalt, aga ma ei viitsi kõiki õmblusi sellega teha, muidu saaks see auto valmis siis, kui mul enam selle vastu huvi pole.

Järsku saab parem kui ikka tigiga lasta?
Võin ajaviiteks aidata kui head õpetus sõnad peale loed.
Ma ei tea kas mahub meil lõõmutus ahju muidu saaks pärast pingeid ka natuke vähemaks võtta kui teaks kui palju vaja lasta!

Ma youtubest natukene vaatasin seda hardoxi keevitamist,seal kahte paksu plaati omavahel kokku keevitades neid gaasiga eelsoojendati ,ja ennem keevitamist mõõdeti pinna temperatuuri(oli arusaamist mööda 135 kraadi).

Midagi vahepeal on ikka liikunud ka:

Valmib tulesein, igavene nikkerdamine on ikka selle päris tuuleklaasiga uue kere sidumine, aga vähemalt teistmoodi, mitte sile latakas esiklaas.





Venitame mingit plekki, see krdi 1mm nomex on ikka karm.



Suur osa tuleseinast on nüüd valmis ja kinni



Näitan kaugelt ka käändmiku pilti, see pole veel valmis. Miks pilt siin foorumis valet pidi on, seda ma ei tea ja Kotkas mind sellega ei aita ka.



Aga probleeme on järjest rohkem, kui ikka vints oma projekteeritud asukohta ära ei mahu, tuleb ikka masendus vahepeal peale küll.
Katsun nüüd 4 lingi varraste mittetradistioonilise asukohaga asja sättida, vaatame, kui õudne välja kukub.

Hädaldaks veel veidi- silma järgi tundub, et sarniirid on üsna ühekaugusel? Ideaalis peaks sarniire läbiv sirge lõikuma protektori keskkohaga? Ja kas ülemist sarniiri kõrgemale ei kannatanud tuua, saaks õõtsadelt jõud väiksemaks? No ja klaasiraami oleks võinud viimasena külge keeta, need asjad muudavad iga uue keevitusega kuju ja eriti veel selliste taliga sobitamistega.

totu kirjutas:Hädaldaks veel veidi- silma järgi tundub, et sarniirid on üsna ühekaugusel? Ideaalis peaks sarniire läbiv sirge lõikuma protektori keskkohaga? Ja kas ülemist sarniiri kõrgemale ei kannatanud tuua, saaks õõtsadelt jõud väiksemaks? No ja klaasiraami oleks võinud viimasena külge keeta, need asjad muudavad iga uue keevitusega kuju ja eriti veel selliste taliga sobitamistega.

Sarniirid ei ole ühel kaugusel, mõtteline sirge on u. Rehvi keskosast poole peal, aga portaal ja velje offset paneb oma mõõdud ette. Geomeetria saab teoorias kindlasti parem, kui talasillaga.

Klaasiraam, koos katusega tuleb ikka esimesena puuriga siduda, muidu ei saagi seda kunagi sinna õieti ette. Vana klaasiräbal on oma augus sees, hea kontrollida, et servad ja kuju õige püsib. Suured jupid ikka kõigepealt paika ja ülejäänud nende ümber. Aga alati võib vastupidi teha ja oma vigadest õppida.

Vahepeal väiksed arengud:

Ufo sai paika. Seoses sellega kalkuleerisin, kui suur on ikka piduripedaalist peasilindrisse minev jõud. Arvasin, et 100 kg oma ühe jalaga ikka pressin, pedaalist tuleb viiekordne võimendus. Siis see 10" ufo annab u. 350 kg juurde. Kokku 800 midagi kilo, päris hirmsad numbrid, mingisse pisikesse metallpulka, mis peasilindri kolbi liigutab...


Pedaalid said ka omale kohale, tegin piduripedaali 2cm pikemaks ja tõstsin peasilindri hooba pedaalil ülespoole, et 4,2 kordsest võimendusest 5 kordne saaks. Ega ma veel ei tea, kas see ka vajalik on, aga arvestades, et uute pidrisadulate kolvid on palju peenemad, kui vanal autol, siis väike murekoht nagu oleks. Kui pedaal ikka liiga kangeks osutub, saab panna veel peenema läbimõõduga peasilindri, ja - või topeltmembraaniga ufo. Aga vaatame, pole vist mõtet hulluks ka ennast mõelda.



Peakaarest ja ristist tegin suruõhu paagi, nii oli varem ka ja see oli hea asi.



Visalt ja vaikselt hakkab kere kinni saama.

Mina pilte ei näe.

Nifa21 kirjutas:Mina pilte ei näe.

Vaatsin kahest arvutist ja kenasti näha.

Landy kirjutas:

Nifa21 kirjutas:Mina pilte ei näe.

Vaatsin kahest arvutist ja kenasti näha.

Jooge vähem
Ühest näeb kenasti

Kas peakaare külge minev õhustuts täidab ka kontrollava ülesannet?

Palju "paagi " mahtuvus on?

LR90 kirjutas:Palju "paagi " mahtuvus on?

Äkki mingi 8 liitrit.