point on ikka sama, ennem ringteele sõitmist, pead hoo maha võtma ja veenduma, et keegi ei sõida seal. See, et kaks rada on mahaminemiseks tehtud, ei oma hetkel erilist kaalu. Keila poolt tulles ringteele asudes ja sealt edasi Jüri poole minnes peab hoo ikka väga maha võtma.totu kirjutas:Ring tehti ümmarguseks, varem oli munakujuline ja Iru poolses otsas läks päris äkiliseks. Read joonistai ringi, kaks rida mahapööramistele, ringtee suundades. Halb on, et ringile sõidud tehti üsna järsuks ja nii mõnigi on libedaga "otse läinud".Rixix kirjutas:Aga kuhu me railbalticuga saame...??? Leedu-Poola piirini ja see on kõik. Kindlasti on see Euroopa, aga kas see on peamine sihtmärk?totu kirjutas:Elektriraudtee. misiganes kujul, oleks pidanud juba ammu olema ja mitte mugavuse (mugav on lennata) aga loodusehoiu pärast. Kui rekkad rongile panna ja elektriga euroopasse vedada, jääb meie maalapikesel palju fosiilset jama põletamata ja on rohkem, mida hingata. Ja selles kontekstis ei peaks meie "disnilandid" lähisajandil oma potensiaalset läbilaskevõimet saavutama. Selle vorsti teine ots on loomulikult selle "puhta" elektri päritolu ja palju selle voolu keetmine saastab. Igal juhul on seal mõnevõrra rohkem potensiaali naftapõletamiselt elektritoitele üleminekul kui sotsiaaltöötajate toppimisel akuga seljakotti (kusjuures üllatavalt meeldivalt liiguvad need kotid, saaks veel asja soojaks ja päeva sõidtud ka, ühe laadimisega) ja raskevedude elektifitseerimine vähendaks akude tootmisest/utiliseerimisest tulenevat saastet ja mitte vähe.
Mentaliteedist, et teeme nii vähe kui võimalik- teatud mõttes on see loogiline. Võtame viimase aja liiklusõlmed, valdavalt on neid küll kena vaadata aga kui palju tuhandeid autosid peab iga päev sõitma lisakolomeetri (või pool või paar), tegema lisapidurdusi ja - kiirendusi. Iga selline liigutus saab põhjenduse alles peale seda kui sellega hoitakse ära ummikud, sinnamaani on see reaalajas mõttetu õhusaaste ja resursside raiskamine (mitte kulutamine). Kasvõi ringid, iga pidurdamine, kiirendamine ja suunamuutus on "raha tuulde ja õhk mustaks". Kas tõesti on kiirust mõõtvad foorid ja "roheline laine" (lubatud kiirusel sõitvad autod lastakse sujuvalt läbi, kiiruseületajad peatatakse punase tulege, toimivad lahendused olemas) kallim kui mahukad pinnasetööd ringide tootmisel või ohtlikum? Üsna erand on Jüri sõlm, sealt kumab läbi olulist mõttetegevust.
Jüri sõlm... seal on häid lahendusi, aga peamine ring, kas seal suudeti ka midagi head korda saata? Ring jäi ikka samasuguseks.
Eriti meeldib mulle see sillalune tee ja minuarust võiksid kõik "neljarealised" sellised olla- hädapärast ei ole vaja suuavööndite vahele maltsakasvandust, sama töö teeb ära korralik betoonpiire, terastrossidega aga on palju odavam (teetammi üldlaiuse arvelt võiks 20% ikka säästa, e. iga viie km. kohta saaks ehitada kuuenda juurde).
Teema kisub küll teemaksust mööda aga suures plaanis saaks teedele palju vähem kulutades, liikluskvaliteeti parandada, kasvõi taani- ja saksa "vanakooli" ristmikud (need diagonaalsildadega)- teed pöörde ära ja ei pea kiirust alla 100 laskma. OK, viimane vast veidi kohatu võrdlus aga kõrvalteed on võimalik magistraaliga siduda ilma ohjeldamatu ringitamiseta ja tiirutamiseta ja iga täiendav kilomeeter ristmiku läbimisel on vaja, lisaks kütusepõletamisele, ka valmis ehitada. Kes viitsib, proovige läbida Maardu liiklussõlme, erinevates suundades. Muljetavaldav? Tõstke käsi, kellele tundub mõistuspärane.
Ahh... las see automaks olla, see tuleb niikuinii