Nonii meie juba, (kes kodus, kes saunas ja kes sünnipäeval). Karm sahvari oli tegelikult vägagi õige nimetus sellele üritusele. Kuskil kella 13 paiku saime metsa ja seiklus võis alata

Algus tundus paljutõotav, kuna auto töötas justkui enamvähem ja arvestades seda, et esilukku pole polnud ka liikumisel väga viga. Seda, siis kuni esimesime siis veeauguni

. Jäime seal muidugi kinni ja, kui vintsima asusime siis meie mitte just kõige pädevam metsas manuaalkastiga sõidumees(mina

) suutis auto välja suretada, ja peale seda, tee või tina auto enam käivituda ei kavatsenud. Mis siis ikka, aku pealt auto kuivale vintsitud asusime riket otsima, jagaja kaan maha....vesi sees. Mis siis ikka mõtlesime, et ajame rehvipumpamise kompressorile tule torruse ja susistame õhuga kuivaks, aga tutkit vasja, kompressor otsustas seekord, et tema koostööd ei tee, siinjuures tänud Jüngrile, kes oma sillaluku lülituse torustikust meile õhku andis

. Hakkasime siis vaatam, kuidas kurat vesi jagajasse sai, põhjus lihtne tuulutuse voolik oli vastu mootorit läinud ja auk sisse sulanud. Jagaja kuiv ja kokku pandud proovime uuesti........kurat auto ikka ei käivitu. Edasi viga otsima lõpuks avastasime, et viga oli ühes kaitsmes, mis tundus kirjelduse järgi olevat mootori aju kaitse "Engine Control". Siis pill õnneks otsustas käivituda. Kusjuures kogu selle remondi aja peale ei olnud osa seltskonnast, kes oli meist eespool üle 50-60 meetri eemalduda jõudnud

Tuld edasi

. Järgmine auk......vints külge ja edasi....tõmbab, tõmbab ja järsku.......ragin ja enam ei tõmba, kiire kontroll ......vintsil ilmselt reduktori osa puruks

Kuna teised kaugel polnud, siis silkasin kodanik Kodutu juurde ja palusin, et ehk ta viitsib ennast, kuidagi ümber nikerdada ja mul vintsimehe teeotsapeale tagasi visata, kuhu mul proua talle vastu tuli ja nad purku uut vintsi tooma sõitsid(jumal tänatud Rando, et sa olemas oled

) Siis sai miski tund/kaks passitud ja oodatud.......ülejäänud seltskond pressis samal ajal edasi.......julgeks väita, et miski paari tunniga liiguti nii umbes 100-150 meetrit edasi

. Kui me endale uue vintsi ninale saime siis oli otsus täiesti kindel, ots ringi ja tagasi, kuna asendus vints on 6000lbsine ja edasi ainult vintsi najal võimalik liikuda on pole mõtet ennast lolliks ke..ida läbi ploki jebimisega. Saime siis otsa ringi ja paar kolm vintsimist ja väljas olimegi, vihale ajas ainult see, et perse sai kurat märjaks ühes veeaugus oodates, millal vints meid sealt välja tõmbab

. Üldiselt võib öelda, et see trass alla 35 rattale kohe mitte ei sobi

(vat seda ma muidugi kahjuks ei tea, milline Jüngri arvamus on, kes vist sõitis esimese autona) Mina olin kodus kella 19 paiku ja miski hetk helistasin Kodutule ja uurisin, kuidas neil edeneb.......kell oli siis 20.01 vastuseks sain üllatavalt rõõmsa vastuse...korralik k..p....lõpp igatahes veel ei paista. 37 bogger pidi enamvähem liikuma(mõned vintsimised), aga mida väiksem ratas, siis pidid käed jalad usinalt tööd täis olema

Tol hetkel kadus igasugune kurvastus, et vints saba pani, kuna tegelikult oli selleks ajaks juba päris soliidne koll ees, eriti vintsimeestel

ja nagu aru sain, siis oli edasine osa trassist tunduvalt hullem. Loodan siiralt, et nüüdseks on ka ülejäänud seltskond metsast välja saanud ja kodu poole teel. Järgmine kord siis ehk saab katsetada uut vintsi, milleks VIST saab 9HP mootoriga Draakon ja loodetavasti saab ka selliste trasside jaoks ka vähe pädevama rehvi. Aga üldiselt oli tore päev

.
Priit