4x4.ee

nagu arusaan siis see kapilaartermostaat on regullitav!

On küll reguleeritav.
Ise soovitaks termo lülitit mis hakkab tööle 95 juures ja lõpetab 90 juures.
Balti autovaruosades maksis 175 eequ.Ja oli M14x1,5 keermega.
Veiko

Mina kasutan termolülitit 72*/68* radiaatori alumises vannis ja soovitan teistelegi. Kõik toimib nii, nagu peab s.t. vent hakkab ainult siis tööle, kui radika alt otsast ei tule mootori jahutamiseks piisavalt jahedat vett. Põhimõtet (erinevas tehnilises teostuses) proovitud 3-l autol.

Valikut põhjendan järgmiselt. Mootori termostaat on 92* seega on sealkandis ka soovitav töötemperatuur. Mootorit on sellel temperatuuril hoidmiseks vaja üldjuhul jahutada. Jahutamiseks on vaja, et mootori termostaadil oleks võtta töötemperatuurist jahedamat jahutusvedelikku. Seda saab radiaatori alumisest lõdvikust, pakuks sobivaks temperatuuriks ca 70...80 kraadi. Kui radiaatori alumisest otsast tuleb soemat, on vaja vent käima panna ja radiaatorit jahutada. Seega peaks termolüliti elektrivendi käima panema hiljemalt 80* juures alumises vannis.

70* asemel , mis mul on, oleks parem muidugi 75...80* termolüliti, aga neid pole leidnud. Ega 70* lülitiga vent ka palju pikemalt ei käi, ainult lülitub harvemini kuna käies jahutas radika madalamale temperatuurile.

70* lüliti sain (Anto soovitusel) Laki Autost Tridoni kataloogist. Seal kataloogis küll temperatuure kirjas pole, aga seal üks terane vend teadis, et koodi esimesed numbrid näitavad temperatuuri. Muidu vist mingi Volvo 3xx või 4xx oma oli. Umbse pesa (saab vedelikku välja laskmata andurit vahetada) treisin ja keermestasin ise ning jootsin radika alumisse vanni. Relee on ka lülija ja vendi vahel koos indikaatorlambi/lülijaga, millest saab vendi pidevalt sisse lülida, kui termolülija juhtub saba andma.

Muidu kapillaarist jms. kraamist võiks metsaautod eemale hoida töökindluse kaalutlustel.

Kas termolülitite jaoks on ükskõik kas sealt jookseb läbi 12 või 24 volti - või on võimalus, et hakkab miskit ikaldama ?

Vastavalt Oomi seadusele peaks 24v-ga paremini kestma. Klemme läbiva voolu tugevus on väiksem.

Enamused termolülitid on mõeldud releed juhtima nii,et kestavad hästi.VW oli ka selliseid mis olid kaitsme ja ventilaatori vahel.

Veiko

Palun parandage mind, kui mul miski loogikaviga nüüd sisse jooksis - kuid lugedes kõike seda teemat jõudsin enda jaoks sellise visandini.

2 venti, 2 releed, 2 termolülitit, 2 3-positsioonilist lülitit, hunnik juhtmeid ja mõned signaallambid

2 venti - mõlemad temolülititega - lülitid 95-90 - ühe ülemisse lõdvikusse, teise alumisse - ülemise oma hakkab enne tööle ja peaks hoidma asja kontrolli all - ja kui juba alumine temp niikaugele jõuab on asi ilmselgelt nii halb et vajab teist venti.

termostaat miski 85-80

2 3-positsioonilist lülitit - mis võimaldavad mõlemaid vente lülitada siis kas välja - automaatrešiimile või otsetoitega sisse

MahviaDeTyrk kirjutas:
2 venti, 2 releed, 2 termolülitit, 2 3-positsioonilist lülitit, hunnik juhtmeid ja mõned signaallambid



2 3-positsioonilist lülitit - mis võimaldavad mõlemaid vente lülitada siis kas välja - automaatrešiimile või otsetoitega sisse

mina kasutan 1-te 3 positsoonilist lulitit
0- kõik 100% OFF + signaal TULUKE ON
1- termoga vent ON+ lisa vent OFF + tuluke off
2- termo vent ON + lisa vent ON + tuluke off

edit: (et lihtsam aru saada oleks)lisa vendil on eraldi (+) releel, et tootaks ka siis kui termo (+) väljas. kõik muu joonistasin paberile ja sai ka kohe tööle, ilma jalgratast leiutamata.

Veel üks ketserlik mõte:
Kui vendid on sarnaste koormusvooludega, võiks neid lahjemas reziimis järjestikku lülitada. Niisiis kolm reziimi: vendid jadas, üks vent korraga, mõlemad korraga. Ja kunagi toimetasin kaheastmelise radikaanduriga (oli vist Audi), millisega saaks kogu operatsiooni suht väikese vaevaga isetoimivaks. Ja eelpoolmainitud kapilaartermostaate on veel enamaastmelisemaid (külastage el. pliitide remondikoda) - viisakad portselanalusel ja heast materjalist kontaktidega asjad, mõneõllelised.

Niisiis hakkasin sobivaid ventikaid välja valima

Ventikate teh andmetes selline tabel - kas keegi suudaks seda mulle nati lahti seletada



Saan aru et Static Pressure H2Oin ja H2Omm on lihtsalt dubleeritud erinevates mõõtühikutes nagu ka Airflow CFM (cubic feet per minute) ja m3/h

Aga... Mida tähendab Static Pressure ? jaet kas tegemist peaks nagu olema võimekate ventidega (andmed on 2X338mm vendi kohta)

MahviaDeTyrk kirjutas:Niisiis hakkasin sobivaid ventikaid välja valima

Ventikate teh andmetes selline tabel - kas keegi suudaks seda mulle nati lahti seletada



Saan aru et Static Pressure H2Oin ja H2Omm on lihtsalt dubleeritud erinevates mõõtühikutes nagu ka Airflow CFM (cubic feet per minute) ja m3/h

Aga... Mida tähendab Static Pressure ? jaet kas tegemist peaks nagu olema võimekate ventidega (andmed on 2X338mm vendi kohta)

tyrk mulle tundub et sa hakkad juuksekarva lõhki ajama teadusega
pane suvalised vendid ja asi korras..

seff kirjutas:tyrk mulle tundub et sa hakkad juuksekarva lõhki ajama teadusega
pane suvalised vendid ja asi korras..

No kui ma valin hunniku suvaliste ventide hulgast - siis ju oleks mõistlik valida neist parim varjant - kui ma ei saa andmetest aru siis on raske valida

Jaet mis ma üldse autost ehitan kui ma selle käigus targemaks ei saa - mul ikka kusagil hingesopis on unistus, et tuleb päev kus panen allkirjaks "Mitte väga loll Patrolipede"

MahviaDeTyrk kirjutas:
No kui ma valin hunniku suvaliste ventide hulgast - siis ju oleks mõistlik valida neist parim varjant - kui ma ei saa andmetest aru siis on raske valida

Jaet mis ma üldse autost ehitan kui ma selle käigus targemaks ei saa - mul ikka kusagil hingesopis on unistus, et tuleb päev kus panen allkirjaks "Mitte väga loll Patrolipede"

Andmete järgi on esimesed suurema õhuvooluga, seega peaks ka olema paremad
Samas kui soovid sellist originaalist veidi võimsamat ja vaikset ventikat, jään vastuse võlgu.
Sinu teadmistejanu vaadates sobiks sulle hoopis rankiks see "Mitte väga loll Patrolipede"

boob kirjutas:Andmete järgi on esimesed suurema õhuvooluga, seega peaks ka olema paremad

Eiei - sa said valesti aru - need kõik on ikka ühe ventikapaari andmed

Asi selles,et kui on õhk hõredam siis ka ventika poolt läbi imetava õhu kogus on väiksem.Kuna meil siin mägesid ei ole siis õhu kogus ei muutu künkast üles alla sõites.
See tabel on aga hea selle poolest,et saad sobiva kaitsme ventilaatorile valida.Näitab ilust vajaliku voolutugevuse ära.

Edu,
Veiko