4x4.ee

Tänud! Nüüd sain teada!
/poperetšnaja štanga zadnei podveski/, mis siis omal ajal tõlgiti maakeelde, kui /tagasilla põikstabilisaatori varras/ ja mis nüüdseks on /panhard'iks/ osutunud...

Tekib küsimus, et kui me tol kaugel ja pikal vene ajal ei kasutanud tõlkimata venekeelset terminoloogiat, siis kas ja miks peaksime nüüd oma riigis, kus pealegi kehtib miski keeleseadus, hakkama kasutama tõlkimata ja tõlkimatut inglise (vm) keelset terminoloogiat?

Nüüd võite jälle minuga tõreleda, et see postitus, antud algse teemaga, sugugi kokku ei lähe...

samodelkin kirjutas: Tekib küsimus, et kui me tol kaugel ja pikal vene ajal ei kasutanud tõlkimata venekeelset terminoloogiat, siis kas ja miks peaksime nüüd oma riigis, kus pealegi kehtib miski keeleseadus, hakkama kasutama tõlkimata ja tõlkimatut inglise (vm) keelset terminoloogiat?

Sellel on lihtne põhjendus. Maailm on teatavasti paljurahvuseline paik. Iga riik võib oma keeleseadust ja tõlkeid teha nii nagu ise soovib,aga - peab olema mingisugune algallikas, mis võtta põhjaks ja millest tõlkeid tegema hakata. Kui mingis keeles on terminoloogia ebapiisav või kaheti mõistetav, võetakse kasutusele üheselt selge kokkuleppelises keeles allikas. Ajalooliselt on tehnikas selleks kujunenud inglise keel. Täpselt samuti, nagu tohtritel ja proviisoritel käivad tõbede, kehaosade ja ravimite nimetused ladina keeles. Muidu oleks vist võimatu.

Nagu ka eelnevast kolmeleheküljelisest vaidlusest selgus, on selline süsteem vajalik, muidu oleks vaidlust terminoloogia üle veel kümneks leheküljeks jagunud. Nüüd aga on asjal konkreetne nimi olemas, mis siis, et väljamaakeelne.

Ja veel üks takkajärgi täpsustus:

samodelkin kirjutas:...Endal pole 30a staaži jooksul olnud õnne omada ühtki autot, millel sellised külgkalde stabilisaatorid küljes oleksid. Seetõttu julgen ka mina kahelda nende otstarbekuses. Kui ka ilma saab.
Siiski võib arvata, et sellise auto vedrustus on projekteeritud nii pehme, et sellega manööverdamine kurvides võib üsna ebamugavaks osutuda.

Minu meelest olid see sina, kes sõitis ringi kena kapsaussirohelise vanema Trooperiga. Mine piilu selle esisilda, seal on stabikas kohe kindlasti olemas. Kui keegi teda just küljest ära pole keeranud, aga seda hästi ei usu, vana trooperi stabikas on ka õõtsa pikiliikumist vähendav element.

Kuulge, lõpetaks nüüd selle panhardi kallal jahumise ära, kui teemaalgataja küsimus oli ju selgelt stabikavarda kohta. Ja seda stabikat sinna tagasillale pole vaja, ära selle üle enam pead vaeva. Ma võtsin enda autol selle ära 3 aastat tagasi ja tunda andis võibolla 2 päeva linnas ristmikel kohalt võtuga 90kraadiseid pööramisi tehes. 2 päeva möödudes ei tundnud enam midagi. Ilmselt on tast kasu ka kiirustel 150 ja peale, aga ma ühe korra olen 160-ga pikka käänulist otsa sõitnud ja siis ei saanud küll midagi aru.

Siis ka mitte teemasse: oleme aastaid kasutanud suuresti vene keelel baseeruvat terminoloogiat ja kuna "lääne" kaubal ei ole venekeelset tuge, kujuneb eestikeelne terminoloogia alles välja. Paljudel muukeelsetel sõnadel ei ole lihtsalt üheseltmõistetavat, eestikeelset vastet või on neid liiga mitu. Kui asja nimetatakse erinevate tõlgete/tõlgendustega ei ole need terminid. Sealt ka arusaamatused. Kasutades ingliskeelseid termineid on tihti mugavam ja täpsem väljenduda (mitte aga õigem). Olen ka ise kahe käega eestikeelsete nimetuste kasutamise poolt ja tootja- või margipõhiste üldistuste vastu (nt. "kompaktlaadur" ?? Bobcat on vaid üks tootja paljudest aga selle nime järgi teavad kõik, millega tegu) aga selleks peavad kõik seda üheselt mõistma. "Panhard rod" on sama põhimõtte järgi kujunenud termin, paigaldati esimesena Panhardi autodele (vist). Sellel viisil kujunenud "terminite" puuduseks on sisulise sideme puudumine objektiga e. teksti lugedes ei saa tuletada, millega tegu. Kas tead või ei tea, millega tegu. Nt. tagavedrustuse kontekstis, on diagonaalvarras võimalik ära tunda ka eelteadmisteta, panhardiks (lihtsalt sõna) võiks aga nimetada mida iganes. Nii et kannatust, mõne aja pärast saame vaid eestikeelseid nimetusi kasutada.
Tuli loll jutt?
PS. kaks postitust oli vahepeal juurde tekkinud

isakene kirjutas: Mine piilu selle esisilda, seal on stabikas kohe kindlasti olemas. Kui keegi teda just küljest ära pole keeranud, aga seda hästi ei usu, vana trooperi stabikas on ka õõtsa pikiliikumist vähendav element.

Siinkohal peaks mainima, et esialgne jutt keerleb t a g a silla ümber!

/Totu'le/ tänud toetuse eest!

rommi kirjutas:Siia foorumisse võiks teha mingi 4x4 sõnastiku, kus erinevate varraste inglise ja eesti keelsed nimed lõpuks selgeks saaks vaieldud. Pikk teema ja kokkuvõttes selgus ikka, et üks räägib rusikaid rindu tagudes aiast ja teine august selle sees.

Ma olen siia http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=17854 - selliseid asju koondanud.
Olen teinud ka ettepaneku "Sisukate" sellisesse kohta tõstmiseks, et inimesed neid leiaksid - kahjuks tundub, et perekooli stiilis pläma on olulisem kui tehniline informatsioon ja asjalik arutelu.

terekest.Põhimõtteliselt hakkab asjasse vaikselt mingit sorti selgus tulema. Vaidlus toob mõningal juhul igatsugu kogemusi lagedale. No lisaks teemasse veel ühe nn"radius rod". Sellest leitsin teema http://superford.net/clubs/fordexcursio ... /index.php Või kui see lahti ei tule kirjuta Googlesse teemaks "Ford Excursion wandering and tracking problems explained" siin käsitletakse seda tagasilla pöörlemise probleemi oma telje ümber kohalt võttes või pidurdades ja siia on välja mõeldud üsna omapärane lahendus...

erik kirjutas:[Tagumine ja esimene stabilisaatorvarras vähendab kere kaldumist kurvis, e. tõstab sõiduturvalisust ja mugavust, midagi muud ta tavaliselt ei tee.

Minu chero (ymmarguste silmadega, ees soltumatu vedrutus)... taga stabikas on nii peenike, et selle voimalik kasutegur on ysna kysitav... esimesel kasutan eemaldatavaid stabikavarda hoidjaid (idee siis metsas maha linnaks peale, aega 10.15 mintsa)... Olen soītnud ka linnas ilma stabkat yhendamata ja ei saaks rääkida aaretust vahest ( see voib ka tuleneda, et vedrutus ise on piisavalt jäik voi ma pole piisavalt kange paarutaja kurvides.). Samas pole proovinud suuremal kiirusel jarsemat moodasoidu manoovrit teha... ma usun, et selle olukorras annab vahe kindlasti tunda... muidu ytleks, et vedrutus tundub auklikul linnateel isegi pehmem ja sujuvam... Et auto rohkem ujuks ei saaks öelda, selle eest hoolitsevad madala rohuga mudarehvid:) Ja see kuidas maastikul flex abiks on pole siin vist motet seletada.