4x4.ee

CÄÄRFIILD kirjutas:

uputaja kirjutas:Nüüd küsimus TR3/2 kohta. Et võislusautot võib juhtida liidu poolt litsentsi saand iski. Mis müttes, juhilubades enam ei piisa vä

Võistlusautot võib juhtida liikluses ainult
Eesti Autospordi Liidu väljastatud sõitjalitsentsi omav isik

Võistlusauto(eeldab märget tehn passis) puhul ei piisa ainult juhilubadest peab ka olema EAL kehtiv litsents. Vastasel juhul loetakse sind juhtimisõigust mitteomavaks isikuks ja saad sama rauaga nagu tavautoga lubadeta sõidu eest

Ehk siis teisisõnu,see litsents on võistlejakaart või midagi uut ?

CÄÄRFIILD kirjutas:Nüüd peab ümberreastuv juht veenduma ,et antud manööver on ohutu

Seda pidi/peab praegu ka.

kuidas mujal jewroopas selle vahele keeramisega on?

Põhjamaades (kus mõmed korrad köidud) on kombeks, et sinu ees liikuvale ja suunda näitavale masinale võimaldatakse ümber reastumine. Eriti kiirendusrealt saabuja puhul.
Ise olen sama viisakaust ka meie teedel võimaluste piires rakendanud

Meil paraku võidki sa oma suunaga vilkuma jääda, kui trügima ei asu. Lisaks kehtib meil nii või teisiti "suuremal on õigus" süsteem.

muarust tallinnas lastakse hästi vahele, tartus vähem. kuigi viimase paari aasta jooksul on paremaks läinud. kevadel oli juhtum, kus kibestunud vanainimene üritas vahet likvideerida, et ma vahele ei mahuks ja signaalitas.
ma vahel olen mõelnud, et see suunatuled lisavarustuses sündroom võib olla tingitud sellest, et vahele ei lasta. et pigem keera ära ja asi tehtud, kui märku annad, hakatakse takistama.

Landy kirjutas:Põhjamaades (kus mõmed korrad köidud) on kombeks, et sinu ees liikuvale ja suunda näitavale masinale võimaldatakse ümber reastumine. Eriti kiirendusrealt saabuja puhul.
Ise olen sama viisakaust ka meie teedel võimaluste piires rakendanud

Meil paraku võidki sa oma suunaga vilkuma jääda, kui trügima ei asu. Lisaks kehtib meil nii või teisiti "suuremal on õigus" süsteem.

Siin on üks SUUUR aga...
Vaadake märke!, kui Eestis, Saksas ja ka mujal on kiirendusraja lõpus "anna teed" märk, siis Skandinaavias need märgid puuduvad... Kui aeglustusraja lai katkendjoon lõppeb, on veel ca 100m ridade vahel üldse joon puudu ja (Taanis) on ka märk, mis näitab, et read ühinevad, kui võrdsed.
Edasi natuke mõttetööd, võrdsete teede ristumisest, parema käe reeglist jne.

Sarnaselt sellele on eestlastele siiani vist harjumatu, et näiteks Norras on enamus linnades, kõik ristumised samaliigilised, sh ka suurte tänavate puhul. Ikka juhtub, et mõni est number silma jääb, kes Eesti mõistes peatänaval, silmad kinni täiega annab, samas iga ristuv tänavaots on samaliigiline.

Oleks ka Eestis iiklusummikutes ridade ühinemisel reegel, et liigutakse 1+1 skeemis. Skandinaavias pole kontrollinud, aga pidada lausa eeskirjades range soovitus olema.

Mis puutub "skandinaavia viisakusse" muidu reavahetusel, siis helisignaal, tulede vilgutamine, rahvusvahelised käemärgid jne on "kenaks" traditsiooniks ka siin, olenemata sellest, et manööver tehakse lubatud maks kiirusel ja ohutu pikivahega. Viisakusest võis rääkida vast kümmekond aastat tagasi, kui veel enamuse liiklejate emakeeleks oli kohalik keel...

Muljetaks lombi tagant kah:

Californias on valdav enamus ristmikke samaliigilisi (STOP märgid) või siis fooriga reguleeritud. Vähesed ristmikud on sellised, kus suure kallakuga teel on alati eesõigus (st. siis ristuval teel on STOP märk) Osad teed on ka muidugi ka nii suure kalde all, et seal on mõistlik ainult 4x4 ja automaatkastiga liikuda. Rääkimata mõistlikust pidurdusteekonnas ohu korral. Mõned ikka üritavad seal manual kastidega hakkama saada ja suurema liikluse ajal on ikka korralik siduri lebra õhus.

Alguses oli imelik ja harjumatu aga lõpuks hakkasin pihta saama. Mõte on selles, et ükspuha kus sa liigud pead alati arvestama teistega ja see sunnib ettevaatlikuks isegi peateel rohelise tulega ristmikku ületades. Lõpuks hakkadki igal peale- või mahasõiduteel kaaskodanikke jälgima ja rohkem ka teed andma. Eestis rohkem nagu sõidetakse klapid peas ja nähakse oma nina ette. Selline reegel on ka, et kiirendusrajalt tulijale tuleb võimaldada piisav ruum ümberreastumiseks... ükspuha, kas siis kiirendad, aeglustad või vahetad rida aga pead võimaldama teisele juhile peatumata sõidu. Kui kiirteel on ummik ja kõik autod nagunii seisavad hunnkus, siis kehtib sama reegel mis ristmikul - kordamööda (üle ühe saab vahele) Eestis on jällegi paratamatult nii, et ühele annad teed siis teised tõmbavad lihtsalt nahaalselt ette, kartuses et järgmine enam teed ei anna. Kokkuvõttes ma ütleks, et eesti liikluskultuuriga on midagi väga-väga mäda aga ma ei saa aru kas see on selline liiklusseaduse tõttu või lihtsalt eestlased ongi sellised. Seda peaks ka veel mainima, et eestis on eramajade vahel liiklemine sujuvam, parema käe reegli puhul ei pea ju täiesti seisma jääma. Ma pean nt oma külast välja sõites juba mingi 5 korda full Stopi tegema, seda ka keset inimtühja ööd nt. Loomulikult paljud lasevad 100% peatumata vaikselt läbi ja ise ka vahel aga no tegelt tahaks ju eeskirju jälgida.
Suurematel fooridega teedel on ristmikul liiklemine siin oluliselt sujuvam, ummikud on tavaliselt sellised kus tegelikult kõik liiguvad 5-10mph, mitte ei pidurda ja kiirenda vaheldumisi nagu eestis. Lisaks on teed ka oluliselt laiemad ja see võimaldab ka sujuvamalt liikuda.

Ka praegused liikluseeskirjad kehtivad EESTI VABARIIGI teedel.
LE.punkt 1.

koppees kirjutas:Ka praegused liikluseeskirjad kehtivad EESTI VABARIIGI teedel.
LE.punkt 1.

jah, LE kehtib teedel, liiklusseadus kõikjal aga uus seadus ainlt teedel. Samas, see uudis oli eile juba meedias piisavalt läbi nämmutatud et mitukümmend punkti tuleb ahvikiirusel ära muuta.

Veel üks huvitav nüanss:
http://www.ark.ee/atp/index.php?id=54862

Lammutustõendi alusel sõidukeid enam järgmisest aastast ei registreerita

Alates tuleva aasta 1. jaanuarist ei registreerita enam mootorsõidukit või selle haagist, kui viimane on hävimise tõttu või nõuetekohase lammutustõendi alusel registrist kustutatud. Muudatus tuleneb sõidukite registreerimist reguleerivatest sätetest uues Liiklusseaduses.

Muudatus puudutab nii Eestis kui ka Euroopa Liidus nõuetekohaselt lammutuskohas lammutatud või hävinenud sõidukite uuesti teeliiklussesse lubamist kui ka Ameerika Ühendriikides hävinuks loetud sõidukite teeliiklusesse lubamist. Viimase puhul loetakse sõidukid hävinuks või nõuetekohaselt lammutatuks, kui sõidukile on Ameerika Ühendriikides väljastatud „Certificate of Destruction“ nimeline dokument.

Eelkõige on selliste sõidukite probleemiks nende tehniliselt mittekorrektne taastamine. Enamjaolt taastatakse sõidukid sellises ulatuses, et nende silmaga nähtavad detailid vastavad kehtestatud nõuetele, kuid sõidukitele tootja poolt paigaldatud ohutuselemendid (turvapadjad, turvavööde eelpingutid, elektroonilised abiseadmed, avarii korral kere deformeerumist juhtivad puhvrid) jäävad tähelepanuta.

Sellised sõidukid ei kaitse enam sõitjaid võimaliku järgmise liiklusõnnetuse puhul ettenähtud viisil. Lisaks on ohtlik sõiduki oluliste sõlmede (näiteks rooli- ja piduriseadmed) mittekorrektne remonttööde teostamine. See on ohtlik nii teistele liiklejatele ja sõitjatele endile, kuna selle tulemusena võib sõiduki käitumine muutuda ohuolukordades tundmatuseni.

„Liiklusohutuse seisukohast meenuvad hävinenud sõiduki taastamisega esmalt sellised liiklusõnnetused, kus reisijatel praktiliselt puudus võimalus õnnetusest vigastusteta pääseda. Näiteks õnnetus, mille tagajärjel sõiduk sõna otseses mõttes murdus keskelt pooleks ning hukkusid kõik neli reisijat,“ toob tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra näite mittekorrektselt taastatud sõidukiga juhtunud liiklusõnnetuse tagajärgedest.

Alates tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakkava uue Liiklusseaduse nõuete väljatöötamisel oli üks oluline eesmärk tõhustada liiklusohutust. Ühe võimalusena kasutati selleks vajalike kogemuste ülevõtmist ja nende rakendamist hea liiklusohutusega riikidest. Seetõttu on uue Liiklusseadusega rakendatud mitmeid meetmeid, mis vähendavad ohtlike ja tehniliselt mittekorras sõidukite osalemist liikluses.

CÄÄRFIILD - palun tsiteeri ja kirjuta oma laused kuidagi nii, et oleks võimalik neid eristada. Muidu on alailma üks puder ja kapsad.

Ja sisu mõttes - no ei ole vaja igat sõna lahti seletada ju seaduses. Iga intelligentne inimene võiks aru saada, et kiiver ei riputata mitte perse otsa, vaid käib ikka pähe jne.
Kui sedasi pilli lõhki ajada, siis jõuaks selleni, et iga (üldtuntud) sõna, mis seaduses esineb, tuleb ka seal samas lahti seletada?!?

CÄÄRFIILD kirjutas: (1) Liikleja peab olema viisakas ...
Viisakus- mis see on seaduse mõistes?????

Elementaarne viisakus, mida on mõistlik teiselt inimeselt oodata. Kui oled poolest kerest autoaknast väljas ja vehid keskmise sõrmega, siis see enam ei ole viisakas, ka seaduse mõttes mitte.

CÄÄRFIILD kirjutas: (2) Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ... Kuidas tavaliikleja seda pikivahet hoiab, meetrites saaks veel aru, hindab silma järgi aga sekundites.....

Esimene auto sõidab kilomeetripostist mööda, loed "1, mississipi, 2 mississipi, 3 mississipi" (vms), ja siis sõidad sina kilomeetripostist mööda. Kui lugeda ei jõudnud, olid lähemal. Pole ju eriti keeruline?
Meetrites hindaks ju samamoodi umbkaudu, enamus inimesi pigem veel rohkem mööda tegelikkusest.

CÄÄRFIILD kirjutas: (1) Teel jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.
...
Kaandma ohutusvesti ja kinnnirihmatud jalgrattakiivrit, kas käes ,peas, seljas?????????

Peas, sest kiiver on mõeldud kandmiseks peas. Oleks suht idiootne seadusesse kirjutada elementaarseid asju, et kiiver peab olema peas, vasak kõrv peab jääma kiivri vasakule küljele ja parem paremale ning kiivri kumer osa peab olema ülespoole ning nõgus allapoole vastu pealage.

CÄÄRFIILD kirjutas: (4) Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub:
Piisavalt väike kiirus??????? Või ikka sõitma kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida?

Kui võimaldab vältida, siis on piisavalt väike ju?

tarmo kirjutas:CÄÄRFIILD - palun tsiteeri ja kirjuta oma laused kuidagi nii, et oleks võimalik neid eristada. Muidu on alailma üks puder ja kapsad.

Ja sisu mõttes - no ei ole vaja igat sõna lahti seletada ju seaduses. Iga intelligentne inimene võiks aru saada, et kiiver ei riputata mitte perse otsa, vaid käib ikka pähe jne.
Kui sedasi pilli lõhki ajada, siis jõuaks selleni, et iga (üldtuntud) sõna, mis seaduses esineb, tuleb ka seal samas lahti seletada?!?

Vot just nimelt on vaja igat sõna nämmutada. Inteligentne inimene saab aru ,et kiiver käib pähe aga vot kui asi kohtusse läheb siis teeb advokaat kohe selgeks selle ,et pole sugugi kindel kuhu see kiiver just käima peab.
Muide sul on tuline õigus, iga sõna tuleb seaduses muuta võimalikult üheselt mõistetavaks. Paraku aga teevad seadusi juristid ja küll juba nemad hoolitsevad ,et leib nende laualt ei kaoks.

uppund kana kirjutas:...aga vot kui asi kohtusse läheb siis teeb advokaat kohe selgeks selle ,et pole sugugi kindel kuhu see kiiver just käima peab.

teretulemast meerikamaale
"ära pane kassi mikrolaioneahju"

Siia lisaks kohe näite elust enensest.
Tuttav sai trahvi kulunud rehvide eest. Protokoli kirjutati siis ,et juht juhts sõidukit mille rhvid olid kulunud. Muidugi kõndis mees otseteed kohtusse ja tegi kohtunikule selgeks ,et kõik rehvid on kulunud kui nendega rehvitöökjast välja on sõidetud. Kohtunik hakkas ka naerma ja mõistis mehe pikemalt mõtlemata õigeks.