4x4.ee

AsTroSS kirjutas:MA arvan,et sinu Volvo Penta näites olev mootor oli vabalt hingav, föönidega mootorite puhul on erinevusi päris palju.

Olles natuke mänginud diiselmootoritega võin öelda,et meremootori jupid kestavad rohkem piinamist kui auto omad .... ..... vähemalt Cumminsi puhul...

Oli jah vabalt hingav.
See kestvus nagu ütlesin ei ole reegel kuigijah tihti see nii on küll kuid minujaoks see kestvus ei mängi sellist rolli kui tehases eluea arvutamisel. Jah, praegugi sõidavad 1950a või vanemad disla kalapaadid ringi ja töötavad küll, minul kui see kolb 5a näiteks vastu peab siis juba piisav, kauem niikuinii ühe paadiga ei sõida .

Mihkel89 kirjutas:Minuteada peaks Lodjal peal olema mingi R6 diisel. Vähemalt viimati oli kui ma mingi aasta tagasi sellega sõitmas käisin. Kuigi jah Lodi on palju suurem laev kui sul. Aga võid Lodja seltsiga ühendust võtta ja uurida mis mootor sinna peale pandud on.

R6 ei mahu sinna arvan

Kusjuures Penta 61;630;730;1030 jms. fööniga merediislid on peaaegu identsed veoautomootoritega, erinevad vahel veepumbad, kollektorid ja muu pudi-padi. Täna peaks Volvo-Penta nime all tulema suuresti Deutzi diislid. Viimaselt olemas ka õli-õhk jahutusega kerged R4d, need aga suurusjärku 50 kW.

totu kirjutas:Kusjuures Penta 61;630;730;1030 jms. fööniga merediislid on peaaegu identsed veoautomootoritega, erinevad vahel veepumbad, kollektorid ja muu pudi-padi. Täna peaks Volvo-Penta nime all tulema suuresti Deutzi diislid. Viimaselt olemas ka õli-õhk jahutusega kerged R4d, need aga suurusjärku 50 kW.

Oskad sa öelda milliste veoautode mootoritega need samad on?

Deutz'ist vaata küll suure kaarega mööda..... , need on parajad preverssure hunnikud ja jupid on sigakallid.

Parem juba kasuta T-40 või T-25 mootoreid , neid on näiteks pandud lappajatele

Karu, võta parem see FoMoCo rivipaugutaja välja, lahka detailideks, TEE KORDA ja oled elu lõpuni rahul. Tee see mootor nii, nagu tehakse maismaa võistlusmootoreid ja kogu lugu. Käib ringi ja hingab kergelt, ei vibra sest on grammi pealt kaalutud, vint on sabas tasakaalus ja perfektseks optimeeritud ning kulu kaob kui nõiaväel.

Kui Sa arvad, et suvaline õlipõletaja glissivat paati edasi viib, siis Sa eksid räigelt. Sisemootoril ei pääse Sa ka ülekande vahetusest ehk ka jalg tuleb välja vahetada. Jne. See EI OLE lappajale mootori panemine. Kuidagi suure surmaga ehitad sinna mõne kiirekäigulise marineeritud VAGi või Opel/Isuzu puhuriga diisli 50+K eest, saad sõita "sinisega" ja hoiad iga miili peale "kokku" 5 krooni. Kas ikka on mõtet?

Kui sa paned mootri max.2500 rpm peal tööle, jääb paadi kiirus olematuks, isegi kui kasutad suurimat saadaoleva sammuga vinti. Arvuta ise ära. Reduktori ülekanne on paadil ca 1/2, ok. konkreetselt sinu oma ei tea, aga kui ta sellest erineb, siis minimaalselt. Olemasolev sõukruvi on sul ilmselt, oletame 19 sammuga. See tähendab, et teoreetiliselt,arvestamata läbilibisemist liigutab ta paati edasi 19 tolli ühe vindivõlli pöördega. Kui mootor teeb 2500 rpm, siis vindivõll teeb 1250 rpm.(ülekanne 1/2). Edasi on 3. klassi matemaatika, et arvutada teoreetiline kiirus. 19 tollise sammuga-36 km/h. Kui panna 28 tollise sammuga vint, vaevalt muidugi mootor seda üldse ringi jõuab ajada, oleks kiirus 53 km/h.

karu kirjutas:

totu kirjutas:Kusjuures Penta 61;630;730;1030 jms. fööniga merediislid on peaaegu identsed veoautomootoritega, erinevad vahel veepumbad, kollektorid ja muu pudi-padi. Täna peaks Volvo-Penta nime all tulema suuresti Deutzi diislid. Viimaselt olemas ka õli-õhk jahutusega kerged R4d, need aga suurusjärku 50 kW.

Oskad sa öelda milliste veoautode mootoritega need samad on?

Ega ei ütle kohe (veoka mootoritest ei te palju), numbriline tähistus kattub tavaliselt (jutt siis Volvo mootoritest) ja kindlasti peab kontrollima kolvi (hülsi sise-) läbimõõdu. Oleme teinud kap. remonte ja siiani kõik jupid saadud veoauto osadega kauplejatelt. Paaril korral on olnud erinevus kolvirõngastes (laius, vist korra ka arv), vahetatud aga kogu kolvi-hülsi jooks, seega ei ole probleemi. Erilist kvaliteedi kartust ka ei ole kuna enamus juppe tuleb niikuinii samast tehasest originaaliga, lihtsalt teised ei tee "B"osi. Samuti erinevad kõrgsurvepumba reguleeringud. Veidi nännimist on aga kokkuhoitud kümned tonnid väärivad seda.

viking kirjutas:Kui sa paned mootri max.2500 rpm peal tööle, jääb paadi kiirus olematuks, isegi kui kasutad suurimat saadaoleva sammuga vinti. Arvuta ise ära. Reduktori ülekanne on paadil ca 1/2, ok. konkreetselt sinu oma ei tea, aga kui ta sellest erineb, siis minimaalselt. Olemasolev sõukruvi on sul ilmselt, oletame 19 sammuga. See tähendab, et teoreetiliselt,arvestamata läbilibisemist liigutab ta paati edasi 19 tolli ühe vindivõlli pöördega. Kui mootor teeb 2500 rpm, siis vindivõll teeb 1250 rpm.(ülekanne 1/2). Edasi on 3. klassi matemaatika, et arvutada teoreetiline kiirus. 19 tollise sammuga-36 km/h. Kui panna 28 tollise sammuga vint, vaevalt muidugi mootor seda üldse ringi jõuab ajada, oleks kiirus 53 km/h.

Kõik õige, rääkisin just ühe paadimootorite asjatundjaga ja nii ongi, et kuna disla saavutab võrreldes bensukaga sarnase jõudluse madalamate pööretaga siis nagu mulle öeldi otsi ainult mootor mis optimaalsete pöörete juures saavutaks sama jõu mis olemas olev besukas oma 4-5k pöörete juures, võta suurema sammuga vint (mis teadjamate arvates selgub ainult katsetades) ja ülejäänu juba ehitamisküsimus. Jah iseasi on see kas sellist dislat üldse leidub, mis see maksta võib, selle vibrad, muud kõrvalnähud jne ehk kas see projekt end ära tasub aga tehiliselt pidi see täiesti tehtav olema.

Ehk muudaksin oma küsimust, andke nõu milline võiks olla mootor mis nö kõige optimaalsemate(ökonoomsus) pöörete juures suudaks ca 100kw võimsust toota. loodan, et formuleerisin õieti oma küsimuse. Ja mõtlen ikkagi kasutatud automootoreid, mereomi mitte soovitada

Aga kõigile aktiivselt vestluses olnutele muidugi tänan, sain oluliselt targemaks jälle

karu kirjutas:Ehk muudaksin oma küsimust, andke nõu milline võiks olla mootor mis nö kõige optimaalsemate(ökonoomsus) pöörete juures suudaks ca 100kw võimsust toota. loodan, et formuleerisin õieti oma küsimuse.

Eei ole väga õieti esitatud - sul on ikka pigem pöördemomenti vaja ja diislil tuleb tavaliselt see nii 2000-2500 RPM
Sul on siis vaja diislit mis toodaks selles vahemikus kusagil 380-470 Nm
Esimese asjana torkab pähe 4BT = miski 400+ Nm stockis, aga kaal = kah 400+ Kg
Isuzu 4BD1T oleks hea varjant aga saadavus meite maal = ?

Ja lõpuks oleks mu arvamus siiski SD33T Nissani pealt - kaal on muidugi ikka probleemiks aga mootori töökindlus ja osade kättesaadavus ja hind on igate pro

Ja ikkagi mõtleks ma ka TD27'me läbi ja uuriks natu põhjalikumalt selle mootori kohta

TD27T3
* 100 PS (73.5 kW; 98.6 bhp) @ 4000 RPM
* 24.8 kgˇm (243 Nˇm; 179 lbˇft) @ 2200 RPM
Nissan Mistral series R20 from 1994-1997 (Terrano II siis meite mõistes)

TD27T4
* 115 PS (84.6 kW; 113.4 bhp) @ 4000 RPM
24.8 kgˇm (243 Nˇm; 179 lbˇft) @ 2200 RPM
Nissan Terrano series D21 from 1994-1995

Raudselt kannatab sealt miski 100 Nm juurde nuputada

totu kirjutas:

karu kirjutas:

totu kirjutas:Kusjuures Penta 61;630;730;1030 jms. fööniga merediislid on peaaegu identsed veoautomootoritega, erinevad vahel veepumbad, kollektorid ja muu pudi-padi. Täna peaks Volvo-Penta nime all tulema suuresti Deutzi diislid. Viimaselt olemas ka õli-õhk jahutusega kerged R4d, need aga suurusjärku 50 kW.

Oskad sa öelda milliste veoautode mootoritega need samad on?

Ega ei ütle kohe (veoka mootoritest ei te palju), numbriline tähistus kattub tavaliselt (jutt siis Volvo mootoritest) ja kindlasti peab kontrollima kolvi (hülsi sise-) läbimõõdu. Oleme teinud kap. remonte ja siiani kõik jupid saadud veoauto osadega kauplejatelt. Paaril korral on olnud erinevus kolvirõngastes (laius, vist korra ka arv), vahetatud aga kogu kolvi-hülsi jooks, seega ei ole probleemi. Erilist kvaliteedi kartust ka ei ole kuna enamus juppe tuleb niikuinii samast tehasest originaaliga, lihtsalt teised ei tee "B"osi. Samuti erinevad kõrgsurvepumba reguleeringud. Veidi nännimist on aga kokkuhoitud kümned tonnid väärivad seda.

Puhtas sportlikust huvist sai üle laua oleva VolvoPenta esinduse poistega sinu väited uuritud ja tegelik elu on pisut teine ... isegi sama mootori tüübil on mitmeid erinevaid modfikatsioone erinavte juppidega

Ei hakka sellel teemal rohkem sinuga vaidlema ,kuna Volvod mind isiklikult ei huvita ..........



Tegelikult on siis teemas kõige õigemaid vihjeid andnud Priit Veskis,kes soovitas originaal mootor paremini hingama panna -> rohkem rõõma, väiksem kulu ja probleeme vähem

karu kirjutas:Ehk muudaksin oma küsimust, andke nõu milline võiks olla mootor mis nö kõige optimaalsemate(ökonoomsus) pöörete juures suudaks ca 100kw võimsust toota. loodan, et formuleerisin õieti oma küsimuse.

Paadi pikkuse ja põhja kuju,vindi diameetri ja sammu , ülekande, massi ja soovitava kiiruse järgi saab välja arvutada vajaliku mootori võimsuse

Tuleme aga olemasoleva juurde enne "hüpoteetilise diisli valikut" ja see on Sul Cobra-jalg. Nimelt kui Sul on tõesti 2,3 pada ja aasta 1989, siis on Sul seal sabas 21:21 ülekanne üleval ja 13:26 all ehk koguülekanne on 2:1 ehk 2 pajapööret = 1 vindipööre. Täpselt niipalju kordab see jalg ka momenti. Ütleme, et too Pinto-pada teeb seal WOT ja tippvõimsuse lähedal... 130 Nm. Mis Sul siiani reaalne WOT oli, 5000 rpm? See teeb siis 2500 rpm @ 130 Hj @ 260 Nm vindile.
Diislil on momenti palju aga WOT on palju madalam ja ökokiirus veel pisem, seega ei jää Sul vindile enam midagi järele, mis vähegi kiirust teeks. Momenti on küll seamoodi (nagu traktor) aga kiirust pole. Sa võid sinna mistahes ulmesammuga propelleri panna aga edasi ei liigu see paat ikkagi. Saad pukseri: räige tõukejõud, pisike lõppkiirus.

Teoorias peaks Sa välja vahetama mõlemad gear-setid, alla 14:26 (või heavy-duty 12:22) ja üles 21:16 või 21:17, siis karta võib et ka kõik laagrid, ristid, muidugi vindi enda etc... ikka küsimus, et kas tasub ära? Ei tasu, sest vist peaks Sul olema veel ka pisike korpus 1-tollise võlliga ja sinna ei mahu kiire ülekanne sisse. Ostad 13X19 vindi, ei muuda ülekannet, normaalne läbilibisemine 20%, tahad sõita 20 sõlme, peab pada vurisema 3200 rpm. Aga see on ju olematu kiirus! Tahad 25 sõlme, uhab katel juba 4000 rpm laialilendamise piiril. Kuid 130 jõudu on ikkagi vaja.

Võid ise ka mängida: vindi sammust sõltuv jämearvutus. 1mph= 0,87 kn.

Selge, olen kogu info saanud mille järgi ma tulin, tänud kõigile kes aitasid mul maailma selgemini mõista , eks ma siis nüüd istu ja mõtle ja vaata mis edasi.
Paneks siis selle teema lukku.

Karu, Sulle (ja teistelegi) veel üks lugemisvara täpselt selelst teemast: sama paat, 135pära, 120diisel ja 130 bens.

Tegu siis vist hetke maailma pisima ultramoodsa merediisliga just Sinu jõunumbrite kandis. Selge, et diisel on sigaökonoomne aga tema algne hind on ka oluliselt jõhkram. Kruiisikiiruse 17,4 sõlme juures kulud sisemootoritel tunnis 12,5 vs 23,5, WOT 30-sõlme juures juba 22 ja 45 Kas Sina saaks ise suvalist diislit peale pannes ka 50% vaheks, julgen kahelda.
Isegi amid teevad sellise kokkuvõtte: The diesel sips half as much fuel as the gas sterndrive, but, at 20 mph, it will take you 22373 miles to recover the extra initial cost of the diesel engine.