4x4.ee

Olen ma ainuke kellele kogu see pelleti värk kallis tundub?

MikkM kirjutas:Olen ma ainuke kellele kogu see pelleti värk kallis tundub?

Üks vähestest ma arvan.
Mulle põhjendati näiteks maaküttest loobumist järgnevalt: paned maakütte, garantii 2a, kui peale 2a juhtub selle aparatuuriga midagi, siis on 100000 vastu taevast. Ja seega ka tasuvus on ca 100 aastat
Selline põhjendus on pelletimehel.
Ta katsetas ka vilja põletamist, aga see laideti väga maha, kuna vili on happeline ja süsteem ei kesta kaua...

Po18 kirjutas:Eelkõneleja õli küte ei ole eriti loodus sõbralik.Puudega ja pelletiga ikka kütmine nagu vähe rohkem loodusesõbralik.

Eelkõige ikke rahakoti vaenlane. Aga mina ostsin elamise novembris ja keskütte süsteemi sain töökorda alles detsembri viimasel nädalal ja majas oli juba õliküttekatel ostes. Tekkis kohe plaan välja vahetada, aga lihtsalt puid või sütt katlasse pilduma hakata oleks ka tsaariaega tagasiminek, hakkasin ka kaaluma pelletivarianti algusest peale, aga ei tahtnud see talv veel tegeleda ümberehitsuega - vaadates millised külmad kiiresti peale tulid, siis õige otsus.

igiliikur kirjutas:

MikkM kirjutas:Olen ma ainuke kellele kogu see pelleti värk kallis tundub?

Üks vähestest ma arvan.
Mulle põhjendati näiteks maaküttest loobumist järgnevalt: paned maakütte, garantii 2a, kui peale 2a juhtub selle aparatuuriga midagi, siis on 100000 vastu taevast. Ja seega ka tasuvus on ca 100 aastat
Selline põhjendus on pelletimehel.
Ta katsetas ka vilja põletamist, aga see laideti väga maha, kuna vili on happeline ja süsteem ei kesta kaua...

No on ikka need pelleti mehed. Esiteks on ka palju soojuspumpasid 5a. garantiiga ja teiseks ei kujuta ette, kuidas saab juhtuda soojuspumbasüsteemiga a´100000.- maksev kahju. 200m2 maja puhul peaks see tänasel päeval tähendama, et sul hävib nii soojuspump kui ka selle juurde kuuluvad sõlmed üheaegselt ! See saab ilmselt juhtuda vaid maja põlenguga - kas pelletisüsteem peaks põlengule vastu? Kui pidada silmas mingi suvalise soojuspumba komponendi purunemist (isegi kompressori purunemise korral) ,ei tohiks remondikulud ületada 25000.- krooni. Kuid tegelikkus (vähemalt minu 12a. SP süsteemidega kokkupuute kogemusel) kinnitab ,et kui miski ka puruneb (ja seda võib juhtuda,kuigi mitte sageli) ,toimub see peatselt peale käivitust, ehk siis garantiiajal. Ja kuigi ma isiklikult midagi pelletisüsteemide poolt ega vastu ei oma, ei ole ka selle süsteemi soetamismaksumus odavamate killast.

Ma ei ole mingi spetsialist maakütte alal, aga teatud asjade "läbi minekuga" pidi kaasnema 100k häving. Ise ma ei hakka lähemalt uurima maakütet, kuna ka algne investeering on tunduvalt suurem kui pelleti küttel. Hetkel lähtun maja projekteerimisel pelletist ehk siis ka puugaasiküttest.

Ma ei jaga maaküttest mitte muhvigi, aga niipalju tean, et osadel naabritel kel see süsteem on istusid suurte külmadega varbad suus. Täna lapib üks naabritest lõhki külmunud radika torusid Teisel naabril oli külmade aegu toa temp. 14 kraadi. Vähe või mis? Ja elektriarvet ei julge vaadatagi.
Mina tatsasin samal ajal maika väel mööda maja. Säh sulle pelletit
Täpsustuseks - nii minul kui naabritel on majad valminud 2003a. ja ehituslikult on nad kõik analoogid.

Soojuspump on väga hea, kuni kestab nn. "kehv suusailm", temperatuur üle -12...-15, edasi peab niikuinii millegiga lisaks kütma. Praegu juba on soojuspumba valik päris hea, kui mina ehitasin siis oli valik väike ning hinnad kallid.

me oleme ka plaaninud soojuspumpa osta aga tuttavad on maha teinud, et pidi kõvasti undama. on see tõsi, et õhksoojuspump undab kõvasti?

suzukikq kirjutas:me oleme ka plaaninud soojuspumpa osta aga tuttavad on maha teinud, et pidi kõvasti unndama. on see tõsi, et õhksoojuspump unndab kõvasti?

Kaks päeva tagasi lasin paigaldada õhksoojuspumba,siiani rahul,pump esimesel korrusel,magamistoad teisel.Eesmärk oli eismest korrust kütta,müra teisele korrusele ei jõua,soojus jõuab.Kokkuvõtteks võin öelda,et magamistuppa ei paigaldaks,aga suures toas ei häiri.

To Igiliuikur- ole hea ja uuri need ,,teatud asjad" välja ja hari mind veidi.

ToMadis- olen kohanud ka mitmeid inimesi, kes rookinud pellitisüsteemi välja ,kuna teod jäävat kinni jne. jne. Me eeldame ikka nii pelleti kui maakütte puhul pädevaid seadmeid ja oskuslikku paigaldust- eks? Viimase soojuspumbasüsteemi (valdavalt muude süsteemide kõrval) paigaldasin oma lapsepõlvesõbrale 150m2 majja ja sõbra uudishimu rahuldamiseks ja skepsise hajutamiseks paigaldasime küttesüsteemile (valmistatakse ka kogu soe vesi)eraldi voolumõõtja, tulemuseks dets. küttele kulunud elektrienergia a´700kw. Jaanuari andmeid ei ole veel saanud.

To suzuki.... (jube keeruline) Kas nüüd just nii hullusti, et lausa unndab , aga jah ja lisaks soovitavalt maja teatud eripäraga ja uksed valdavalt avatud - aga eeliseks madal maksumus , enamus juhtudel ka pellitiküttest !

To kõigile- ärge mind nüüd soojuspumpade kummardajaks pidage , paigaldan neid muude süsteemide kõrval suhteliselt vähe.

Arto kirjutas:Soojuspump on väga hea, kuni kestab nn. "kehv suusailm", temperatuur üle -12...-15, edasi peab niikuinii millegiga lisaks kütma. Praegu juba on soojuspumba valik päris hea, kui mina ehitasin siis oli valik väike ning hinnad kallid.

Tänapäevased õhksoojuspumbad mille täitegaas e. külmaaine on CO 2 , toimetavad vabalt kuni -27.Sellise temperatuuri juures lubati COP numbriks kuni 2 .
Seega on see nn.suusailma teema ,vanemate ja freooni baasil töötavate pumpade mure.

Movistar- kogu austuse juures -aga see jutt liigitub samasse ulmesse:

igiliikur kirjutas:Ma ei ole mingi spetsialist maakütte alal, aga teatud asjade "läbi minekuga" pidi kaasnema 100k häving.

Jahute siin pelletist, maa ja soojus pumpadest, halgudest jne. Krt ma pole aru saanud ühest asjast, miks keegi ei räägi nende süsteemide tasuvusest võrreldes salvestava elektriküttega. See et öine elekter vastavas küttepaketis on odav, ei ole ju saladus. See, et põrandakütte kaabli jooksevmeeter on odav, on ka selge. Betoonist on valdavalt kõikide eramute põrandad. Hästi toimivaks komplektiks on vaja vaid hästi soojustatud eramut, kaablivõimsust 150 - 160W põranda ruutmeetrile. Kellaga juhitavat kontaktorit elektrikilpi ja mingit natuke targemat termostaati kogu kompotti juhtima. Toimivus on 100% garanteeritud, tööiga on ka vähemalt 50 aastat. Hoolduskulud absoluutselt null. Sellise süsteemi materjalidele kuluv summa on võrreldes alguses nimetatud süsteemide rajamisega täiesti olematu ja paigaldus pole ka mingi raketiteadus. Kasutan ise sellist lahendust oma 150 ruutmeetrise microeramu kütteks ja talvised elektriarved ei ületa 2000 tuhandet krooni, sh. on juba soevesi, garaaži küte,mis toimib puhuriga, hoone valgustus jne.
Minu eramu küttesüsteemi rajamiseks kulus u. 12000 krooni. Tõsi, et mu süsteem ei saa hakkama -20 ja rohkem välistemperatuuriga aga selleks on vaja vaid programm kella näppida, et kasutataks lisaks tunnike hommikust päeva energiat ja probleemi pole. Minu küttekaabli võimsus jäi alla 130W ruutmeetrile. Kui eramut ehitasin oli vaene aeg

PS Kasutegur on ka elektriga kütmisel 100%.

Igasugused katlad ja alternatiivid.... pange kulud kirja:

Korsten, pumpadel pole vajalik
Katel, agrekaat
Torustik, kollektorid
Soojusvahetid, pumbameeste teema
Küttekehad, põrandakütte torustik
Soojavee süsteem
Terve hunnik automaatikat, pumpasid, regulaatoreid, termostaate
Siis, kes suvel katelt ei küta, niiskete ruumide elektripõrandaküte
Paigaldus
Hooldus
Seadmete kasutusiga, ilma remondita, väljavahetamata
Spetsiaalne ruum kogu selle kola paigutamiseks

Siis veel katlameeste omad lõbud:
Tuharookimine, puhastamine, korstna pühkimine jne
Kütteaine ladustamine, ostmine, maha laadimine, hiljem koristamine
Spets eraldi ruum veel kütteainele, tulekindlad uksed - seinad.

Oeh, milleks kõik see, ainult vist siis kui maja sooja ei pea... aga kas poleks lihtsam....

Ja kui veel nendele asjadele numbrid taha panna, eriti veel oma aeg...

nende suurte külmade kohta veel niipalju, et minu tuttavatel, kes kütavad maaküttega ja soojuspumpadega - ning on paigaldanud korralikud seadmed ja majad ka korralikult soojustatud - ei olnud ka -32c probleemiks.
ekh elektriarved tõusid muidugi - aga kellel mitte!? - aga majad olid soojad.
---
ning nõustun täiesti, et teatud tingimustes võib olla hästi läbimõeldud puhas elektriküte ka lahendus. hea, et keegi ka kulu näite välja tõi siin.
---
summa summarum, iga kütteviis on omamoodi mõistlik, kui see on targalt sobitatud hoonesse, mis ka ise sellele vastab.

Eriku mõttekäik täiesti õige. Puuduseks vast ainult see, et prognoositav elektri hind 2013a. on üle kahe krooni ja elektrikaablisse juba vett ei lase , mida siis suvalise süsteemi soojuskandjaks kasutada. Variant on ka vesipõrandaküte ja el. torukatel. Kaasnevad küll mõningased ülekandekaod, aga see suht marginaalne.

Kokkuvõtteks: maasoojuspumba kohta olen klientidele alati öelnud, et kui täna on võimalik see raha investeerida , siis tasub seda teha , aga kindlasti ei tasu seda katta pangalaenuga.
õhk-vesi soojuspump on rikaste eralõbu, sest maksumus pea sama mis maasoojuspumbal aga kõige suurema küttevajaduse juures tema kõige väiksema väljundvõimsusega.

õhk-õhk on hea ja odav lahendus hõivatud inimestele, kes oma aja nimel nõus kompromissiks mõningaste ebamugavustega.

Igiliikuri näite peale 100+ kilo kohta võiks veel lisada , et sõbrad ,ärge nõustuge sellise remondiga kui ei ole just 300+m2 elamu , siis odavam uus pump osta -saab odavamalt ja lisaks veel uue garantii