4x4.ee

Kui rihm välja veab, annab geneks ka vee all voolu (ei räägi mereveest). Vesi iseenesest ei tee talle midagi, laagrid/ harjad hävivad lihtsalt lühema ajaga. Safariautol ei ole geneka asendamise või lisageneka vajadust ja lisaaku on rohkem enese rahustamiseks- tavaliselt on ühe akuga võimalik ennast kuivale tõmmata ja mootor uuesti ellu äratada. Kui ei õnnestu, koju ikka ei vintsi. Lisaaku salongis AINULT hermeetilises kastis ja tuulutusega õue. Aku teeb väga mõistliku paugu, kui teeb. Ja vahel teeb, tõsi enamasti oma lollusest.

Teema on juba küllaltki laiali valgunud, kuid mul on ka tekkinud üks küsimus, mis huvi pakub esialgsest teemaversioonist. Kas vints ette või taha, kuna ise ostsin 4x4 kalal käimiseks eelkõige. Kui ikka satun suure jama sisse, kas siis ikka on mõtet edasi trügida(ei tea ju mis seal ees veel ootab), ise olen ka mõelnud- peaks vastavalt oma vajadustele vist taha paigaldama.
Aga andke nõu, kel kogemusi ja tarkusi selle koha pealt rohkem.

Mul on kogemust erinevate autodega pärapõrgus kalal käimisel. Suurem asi kinni jääja ei ole aga kui olen jäänud siis on alati olnud mõistlikum liikuda tagasi ja see viimane jupp jala minna. Ise otsustasin et ei hakka selle vintsiga üldse jäntima ja jään Hi-Lifti peale lootma, ei mäleta kordagi kui oleks rohkem kui paar meetrit tõmmata vaja olnud.

Pane julgelt vints ninasse. Kui vaja saad selle abil ennast ju ringi kah pöörata. Kulub kaablit vähem ja omal kah mugavam edasi on sul ju sõltuvalt auto margist 4 või 5 käiku +aeglusti, tagasi 1+aeglusti. Ega oma rööpas tagasi vintsida lihtsam pole. seal kus tagurpidikäigul vintsid seal ederpidi ehk sõidaksid juba. Kui siiski tekkib juhus,et otstarbekam tagasi tõmmata(ees sügav jõgi või kõrge kallas), kasuta Hi-Lifti ja ongi ok.

Mismoodi genekas salongis toimib? ST et mis teda ringi ajab?

marauder kirjutas:Mismoodi genekas salongis toimib? ST et mis teda ringi ajab?

Näiteks hoorattalt, käigukastist, või esimeselt damperilt võetud kardaan ülekanne...

Nojahm hirmus keeruline, pole vast seda jamamist vääärt ka?

Eelpool on juttu olnud genekatest ja laadimisest. Meil selline süsteem peal!
2 WV 90A genekat, üks laeb autot teine vintsi akut. Akusid on samuti kaks mõlemale süsteemile üks, peaks olema 100A käivitus vool 950. Armatuuris on kolm pluss lülitit 2 neist on auto ja vintsi oma, kolmadaga saab mõlemad süsteemid ühendada. Metsas kaasas on tagavara harjaplokk, kui gene ei lae siis uus külge. Kui viga suurem siis kolmas pluss lüliti sisse ja edasi, siis laeb üks gene kahte süsteemi. Siiani pole vooluga kitsaks läinud. NB:meil on katkestud autol pluss .

erik kirjutas:Jah aga selline genekas on drive by wire juhtimisega, e. ilma ajuta see ei käi (ümberehitamine on muidugi võimalik).Teine asi on see, et tegelikult see gene vett ei pea, jahutussärk on vaid vesiübrisega, harjad tahavad ventileerimist ikka saada ning nii kuum tükk, nagu täisvõimsusel töötav gene tõmbaks vett endale ükskord ikka sisse, läbi igasuguse simmerlingi ja välja see enam kindlasti ei pääseks.

Mingi variant oleks gene tuppa tuua, siis oleks ka laadimine päris pikka aega olemas, vähemalt ühel lätlasel "Zebra" on nii lahendatud...

Erik, sellel genekal mida ma käes hoidsin, ei olnud harju
Mootoriks oli BMW 535 V8, aastast 2002.

LR90 kirjutas:

erik kirjutas:Jah aga selline genekas on drive by wire juhtimisega, e. ilma ajuta see ei käi (ümberehitamine on muidugi võimalik).Teine asi on see, et tegelikult see gene vett ei pea, jahutussärk on vaid vesiübrisega, harjad tahavad ventileerimist ikka saada ning nii kuum tükk, nagu täisvõimsusel töötav gene tõmbaks vett endale ükskord ikka sisse, läbi igasuguse simmerlingi ja välja see enam kindlasti ei pääseks.

Mingi variant oleks gene tuppa tuua, siis oleks ka laadimine päris pikka aega olemas, vähemalt ühel lätlasel "Zebra" on nii lahendatud...

Erik, sellel genekal mida ma käes hoidsin, ei olnud harju
Mootoriks oli BMW 535 V8, aastast 2002.

Eks maailm areneb ka ilma, et ma ennast kõikide asjadega jõuaks kurssi viia
Aga, kui genel harju pole, pole võimalik ka teda ilma ajuta tööle panna, onju.

peace

Kusjuures tsiklite genekad on üldjuhul harjadeta e. primitiivne püsimagnetiga, kolmefaasiline. Pinge reguleerimine toimub liigpinge "maha"laskmisega. Teoreetiliselt justkui lühis, praktiliselt toimib tänu kolmnurkühenduse keskpunkti isoleeritusele vms. Elektrotehnikud said nüüd vähe naerda mu väljenduste peale. Nende süsteemide võimsused küll suht väikesed ja hinnad seevastu kõrged, eriti regulaator-alaldil. Aga süsteem, kui selline, võiks offroadis ju kasutatav olla. Veel kasutati USSR traktoritel harjadeta generaatoreid, lihtsalt ergutusmähis oli lahendatud paigalseisvana e. staatori küljes ja ja mingi imemoega suudeti magnetväli "ara hakkida". Töötas koos klassikalise pingeregulaatoriga. Nende puuduseks siis ennekõike väike võimsus, suurte mõõtmete kohta ja tootmiskvaliteedist tulenev väike töökindlus.

erik kirjutas:Korraliku akuga vintsib ikka päris pikalt ja kui enam ei jaksa, saab ju alati ploki vahele panna. Korralikuks akuks kvalifitseerub juba 75Ah aku, millel suur käivitusvool, aga pole paha, kui on suurem. Mingite lisaakudega pole vaja jännata aga kui oluline on ehitamine ja aretamine siis lisa aku ja lisa generaatri või alati panna. Meie võistlusautol on igaks juhuks 125 Ah aku ja kaks 80 A generaatorit, kuigi võiks hakkama saada ka vähemaga. Generaatori veekindalks tegemine on pmst võimatu, nii et vee all laadimisest peab näpud puhtaks pühkima.

PS Vints töötab vee all väga hästi...

Lisaks veel juurde, et enamik võistlusautosid (TR1,vaba) saavad hakkama ühe aku ja generaatoriga.

totu kirjutas:Kusjuures tsiklite genekad on üldjuhul harjadeta e. primitiivne püsimagnetiga, kolmefaasiline. Pinge reguleerimine toimub liigpinge "maha"laskmisega. Teoreetiliselt justkui lühis, praktiliselt toimib tänu kolmnurkühenduse keskpunkti isoleeritusele vms. Elektrotehnikud said nüüd vähe naerda mu väljenduste peale. Nende süsteemide võimsused küll suht väikesed ja hinnad seevastu kõrged, eriti regulaator-alaldil. Aga süsteem, kui selline, võiks offroadis ju kasutatav olla. Veel kasutati USSR traktoritel harjadeta generaatoreid, lihtsalt ergutusmähis oli lahendatud paigalseisvana e. staatori küljes ja ja mingi imemoega suudeti magnetväli "ara hakkida". Töötas koos klassikalise pingeregulaatoriga. Nende puuduseks siis ennekõike väike võimsus, suurte mõõtmete kohta ja tootmiskvaliteedist tulenev väike töökindlus.

Neid genekaid nimetati alalisvoolu genekateks. Kui tagurpidi pöörlema panna siis saab -12v. praeguse aja genekad on vahelduvvoolu omad. Lihtsalt on sisse paigaldatud dioodsild mis muudab vahelduvvoolu alaliseks.

Kui püstitada nüüd veel 1 küsimus:

Kas vitnsile nöör või tross? Mis mõlema variandi head ja vead on?

Ise kohe talupoja mõistusega ütleks, et nöör ei kahjusta puid ja on venivam, kuid läheb kergesti katki ja sassi ka miks mitte.

Tross on tugevam aga peenem ja samamoodi võib katkeda jäikuse tõttu ja sellega tuleb puukaitsevööd alati kaasas kanda.