Kas pimedal ajal tohib kasutada udutulesid?

[marauder]

Krt.pimedaks olen vist jäänud,mitu korda lugesin seaduse udutulest läbi.Kuskil ei ole kirjutatud et udutuld tohib kasutada päevasel ajal hea nähtavusega.

Peavatuli ja lähituli ei ole üks ja sama asi.

Eesti seadus jah keelab, kuid Viini konventsioon käib Eesti seadustest üle. Viini konventsioon aga lubab kasutada valgel ajal parki+udukaid.

[PriitV]

Kas sulle koolist selline asi ei jäänud meelde, et mida tugevama valgusjõuga on valgusallikas seda väiksemaks muutub silma pupill ja seda vähem suudab silm valgusallika taha näha. Ehk siis lülitades sisse udutuled, mis teadupärast näitavad auto nina ette, tõmbuvad pupillid kokku ja seda lühemaks jääb sinu vaateväli.

Raimo, ma olen küll mat-füssi lõpetanud ehk optikaga natuke kokku puutunud ja nii bioloogias kui üldistes loodusteadustes olümpiaadidel mitte kõige kehvemini esinenud aga tunduvalt rohkem avaldas minu silmaringi just auto tuuleklaasi ja tulede teemadel kunagi suurima põhjalikkusega kirjutatud selleteemaline artikkel Autolehes. Siis läksin spetsiaalselt silmaarsti juurde, et teadja, ahjah, autospordiga seotud mehe Jüri Roosti abikaasa, teeks mulle kõik asjad selgeks.

Igasugune pupillide vähenemine ja muu bullshit on just bullshit, kui:
a) esiklassil on vigastused (kojameeste jäljed, kivitäkked, praod),
b) see on seest sitane ja tekitab peegli.

Siia võib panna veel ka punkti c) valesti projekteeritud armatuurlaud ja sisevalgustuse tuled, mis tekitavad peegeldue esiklaasil ja küljeklaasidel. Kui oled paljude erinevate autodega sõitnud, oskad vahet teha: üks "vilgub" Sul kogu aeg pimedas linnalampide all sõites, teine mitte. Sama ka päeval otseses päikeses sõites. Rääkimata "sajast" armatuurist kõikidel klaasidel.
Seda armatuuriehitust üldiselt ise muuta ei saa, muid aga küll. Õigemini saab: autoralli autodel kaetakse selleks armatuur mittepeegelduva seemisnahaga ja valgustus tuleks ööseks peaaegu nulli keerata.
Silm tegeleb siis (vead, peegeldused, vilkumine) kogu aeg ülikiire edasi-tagasi fokuseerimisega, nagu katkine fotokas, ja väsib suht kähku ära. Silmalihased väsivad.

Alles siis, kui absoluutselt kõik muud segavad faktorid on eemaldatud võib minna udutulede kohati tõesti kahjuliku mõju kallale. Aga enne seda tuleb maasturimeestel läikiv üle kapoti paistev roostevaba raud ära korjata jne. Enne udutulede kahjulikkust on autojuhil "miljon" muud probleemi. Muuseas tänane suhteliselt suur probleem on ka uhke ja väsitav naviseade-gps otse ninaees.Ei tasu olla lenduritest ja lennukikonstruktoritest targem: nightvision-valgustus ei ole niisama välja mõeldud!

[MeelisV]

b) Udutuled valgustavad maapinda ja teeäärt auto vahetus läheduses ning ei anna (eriti maanteeoludes) mingit effekti, hoopis halvendavad märkimisväärselt nähtavust kuna kaugemal asuvad objektid on lähedalt peegelduva valguse võrra kontrastitumad.

Sellest oli juttu ka mingis liiklussaates. Esimeste udutulede kasutamine ei tee kuidagi sõitu ohutumaks. Pigem on tegu petliku muljega, et oh, kui hästi näed. Tegelikult aga valgustavad udutuled ala, mis maanteekiirusel jääb igal juhul peatumisteekonna sisse. Ning lisaks juba mainitud fokusseerimisprobleem.

+1 minu poolt
on proovitud mitme sõiduautoga ja tulemus siiski sama - udutuli tekitab "valguse koti" auto ette millest kaugemale ei näe.
hakkab valgustama kohe auto eest laialt mis samuti segab silma.

võimalik, et mõnel on udutulede kasutamise kasulikus põhjendatud kehvadest lähituledest mis ei näita niigi palju ?

samas ei mõista ma neid kellel tagumine udutuli/tuled sira(b)vad asulas sõites
oleks politseil vaid rohkem silma ja viitsimist neid püüda

[atdoom]

on proovitud mitme sõiduautoga ja tulemus siiski sama - udutuli tekitab "valguse koti" auto ette millest kaugemale ei näe.
hakkab valgustama kohe auto eest laialt mis samuti segab silma.

võimalik, et mõnel on udutulede kasutamise kasulikus põhjendatud kehvadest lähituledest mis ei näita niigi palju ?

samas ei mõista ma neid kellel tagumine udutuli/tuled sira(b)vad asulas sõites

Mina tõesti ei näe märja ilmaga lähituledega suht midagi... uskuge mind... see ei ole hea tunne... turavalisusest rääkimata. Ja udukatega ma näen vähemalt, seda auto esist, aga see on ikkagi parem, kui suht midagi!
Olen varem proovinud oma H4 pesades xenoone, oli küll parem ja minu arust ei pimestanud ka vastutulijaid (valgusviht moodustub reflektorilt tagasi peegeldudes)..., aga kuna see ei klappinud reeglitega, siis põhimõtte pärast loobusin.
Linnas lülitan udukad alati välja! Mu silmad on suht tundlikud ja olen ka ise hädas, autodega, kes linnas sõidavad lähituledele ka lisaks udukad peal.

[ddig]

Iseenesest tegemist kohutavalt ära leierdatud teema kõikvõimalikes foorumites,

kajuks on ka neid kes ei käi kõikvõimalikes foorumites vaid ainult sellistes foorumites kus nad on leidnud endale mõttekaaslased ja kus neil on teistega ühised huvid

Ei saa loomulikult pahaks panna, kui inimene tegeleb vaid teda otseselt huvitavate küsimustega ja suhtleb vaid kindla huvigrupiga. Samas on kahetsusväärne, et laialdast käsitsemist leidnud teema ei ole nii paljude teadvusesse jõudnud ning osatakse koguni nii valesti käituda, et politseil on tekkinud võimalus selle eest karistada.

kuid kahjuks on endiselt väga palju neid kes kaasliiklejatesse lugupidamatult suhtuvad ning autol ees korraga enam kui ühe paari tulesid põlema paneb.

teema algatajana märkisin kohe ära, et olen kasutanud udutulesid märja ilma korral ja keerukates teeoludes (ka siis kui politsei kinni pidas oli tee märga aga ei olnud udu), näiteks kitsas porine metsatee, kus liikumiskiirus väike ja ainult lähitulega rohked teepeenral olevad kõikvõimalikud takistused nägemata jäävad, näiteks tee ääres olev koer, kass või ehk inimenegi. Ei ole palju aega möödas, kui Tartu mnt-l auto teel lamavast veel elusat inimeset üle sõitis

Kirjutasid oma esimeses postituses sedasi:

Kotpimedas sõites, kui asfalt on märg ja tee kurviline annab see nähtavusele tublisti juurde, seega on nende kasutamisel sõit ohutum.

Märg ja kurviline tee ei ole keerukas teeolu, vaid peaaegu kõikjal Eestis peaaegu aastaringselt valitsev teeolu.

Mul on siiralt hea meel, et politsei on lõpuks ometi hakanud sellele tähelepanu pöörama.

Kui ilmaolud on vaieldavad, näiteks märg asfalt, millelt veetolm üles tõuseb, siis ei pea ma mitte õigeks, et kirjutatakse välja trahvikviitung ja sellega mittenõustumise korral soovitatakse pöörduda kohtusse, selle asemel, et teha selgitustööd ja soovida head teed. Kumb oleks Sinu puhul tõhusam meetod lugupeetud kasutaja ddig

Esimesel sarnaselt rikkumiselt tabamisel trahvimist ma kindlasti õigeks ei pea. Kindlasti on olemas arusaajamaid ja vähem arusaajamaid politseinikke, kuid reeglina on nn küsitavates olukordades rahulikuks jäädes ja viisakalt suheldes võimalik olukorrale positiivne lahendus leida.

Kui ülestõusev veetolm on nii intensiivne, et tulede valgusvihk nähtavuse tagamiseks jääb ebapiisavaks või lähitulede valgus hakkab tagasi peegeldama, siis ilmselt on tegemist liigväiksese pikivahega.

Minu jaoks on üksjagu müsteerium, kuidas nii paljud inimesed ei saa aru järgmistest asjaoludest:
a) Igasugune valgusti auto eesosas pimestab mingil määral vastutulijat. Seega igasugune lisavalgusti pimestab vastutulijat rohkem, eriti märja ilmaga, sest valgus peegeldub teepinnalt üles.
b) Udutuled valgustavad maapinda ja teeäärt auto vahetus läheduses ning ei anna (eriti maanteeoludes) mingit effekti, hoopis halvendavad märkimisväärselt nähtavust kuna kaugemal asuvad objektid on lähedalt peegelduva valguse võrra kontrastitumad.
Kas need kaks asjaolu on tõesti mõne autojuhi jaoks raketiteadus?

Mitte igasugune vaid valesti paigaldatud ja reguleerimata valgustid pimestvad teisi juhte ja mitte vähe ei ole neid, kes oma tulede seisukorrale mitte mingit tähelepanu ei pööra. Juba palju leierdatud xenonite teemat ei tahaks siin küll uuesti üles võtta. Kui rääkida udutule peegeldusest ja raketiteadusest, siis mõtle läbi kuhu satub peegelduv valgusvihk kõrgemal asuvalt rohkem konsentreeritud valgusvihuga lähitulelt ja madalamal ning ühtlaselt laiali jaotatud valgusvihuga udutulelt.

Julgen väita, et mind valesti paigaldatud ja reguleerimata valgustite teema isiklikult ei puuduta. Minu igapäevaselt kasutatavatel autodel (0,5a ja 18a) on mõlemal ideaalses korras valgustid ning uued tule- ja tuuleklaasid. Ka valgustite nivoo on automaatselt reguleeritud.
Samuti ei puuduta mind peegelduvad armatuurid ja näkku siravad indikaatorid - pööran sellistele asjadele auto valikul väga suurt rõhku ning armatuurivalgustus on enamasti reguleeritud miinimumvõimsusele.

Justnimelt hajutatus ongi udutulede suurema "pimestamisteguri" põhjuseks. Kui lähitulede valgus on suunatud ja lõigatud selliselt, et ta valgustaks rohkem kaugele ette ja paremat teeserva, siis udutulede valgusvihk on hajutatud ja suunatud otse auto ette maha. Märja teega peegeldab selline valgus üsna intensiivselt. Sama hajutatus aga on ka see faktor, mis tuled piltilikult öeldes sillerdama paneb ning sellise autoga kohtudes, millel põlevad ees lisaks lähituledele ka udutuled, on tekkiv "pime auk" märkimisväärselt pikem kui vaid (korras) lähitulede puhul.

Kõige naeruväärsem on see, et udutuled pannakse põlema arvates, et nii on parem sõita. Tegelikult aga halvendatakse enda nähtavust ning pimestatakse vastutulijaid ja siis ollakse üllatunud, et selline käitumine ei olegi lubatud

Tean ka juhte, kes ei arva vaid tegutsevad vastavalt olukorrale. Lülitavad sisse kui parandab nähtavust antud olukorras, ja kui nähtavus hoopis halveneb udutulesid kasutades antud oludes, siis kustutavad need ära.
Lihtne ju!

Suisa geniaalne

Udutulede poolt ei ole makunagi pimastatud olnud, kui keegi on, siis võtku sõna.

Peamiselt sellest oligi minu sõnavõtt inspireeritud ning tean, et mul on palju mõttekaaslaseid.
Lisaks tõin olulise punktina välja ohutuse vähenemise udutulede kasutajale endale.

NB! Teema sai algatatud selleks, et juhtida tähelepanu udutulede ja lisatulede kasutamisele. Lahti rääkida seadustes kirja pandu ja jagad kogemusi politsei tõlgendustustest. Ükski seadus ei suuda reguleerida kõiki elus ette tulevaid olukordi. Politsei, kes on loodud jälgima seaduste täitmiseks, saab seega alati anda sellele oma tõlgenduse kui ei ole analoogset kohtupraktikat. Kes meist aga viitsib 600 kr pärast kohtus käia, tavaliselt kirume natuke ja oleme õnnelikud, et kiirelt minema saime.

Soovitan lihtsalt selliseid olukordi vältida ning käituda seadusekuulekalt ja viisakalt kõikides olukordades.


Minu suhtumine suures plaanis on selline, et kui oled üksi teel, siis tee mis tahad - loomulikult eeldusel, et suudad olukorra muutumisele operatiivselt ja õigesti reageerida. Pane kasvõi pagasivalgustus tööle kui sulle tundub, et see midagi paremaks teeb. Kui aga oled sellisel teel, kus on ka teisi liiklejaid, siis käitu selliselt, et sa oma tegevusega teisi liiklejaid ei segaks.

[raimo]

Juba mõnda aega tohib sõita udutuled + parktuled, aga mitte koos lähituledega.

Proovin ka leida seadusepügala üles...

VÄGA loll jutt! Ära levita valeinfot!

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=927101

16. peatükk
Tulede kasutamine.
Loe hoolikalt läbi.

EDIT: Ei tohi ka valge ajal.

Mina olen seda teemat lugedes aru saanud nii, et Eestis kehtiva LE järgi ei tohi sõita park+udu. Ent Viini konventsioon seda lubab ja kinnipiamisel politseiniku poolt tuleks sellele tugineda. Tõenäoliselt kõik politseinikud pole sellest isegi veel teadlikud, seega kiirmenetlusega ei tohiks lasta endale trahvi teha, et saaks selle kohtus vaidlustada.

Uues liikluseelnõus (http://www.mkm.ee/index.php?id=7310) on aga viidud sisse muudatus:

§ 45. Udutulede kasutamine
(1) Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega või ilma udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Eesmisi udutulesid võib kasutada ka § 43. (1) ja (2) nimetatud juhtudel lähitulede asemel.
(2) Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust taha¬poole.

§ 43. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.


Seega tuleb päris 100% kindelolekuks, et võib sõita park+udu, oodata siiski uue LE vastuvõttu riigikogus, seniks aga loota Viini konventsioonile.

Ning Inz, kus ma rääkisin endast?

Härra Marauder, see eelnõu mida sa tsiteerisid ei ole uus.
Tegemist on 2005-a aasta aprillis koostatud eelnõuga mida aga vastu ei võetud. Seega sinu jutt on BS.

[PriitV]

Minu suhtumine suures plaanis on selline, et kui oled üksi teel, siis tee mis tahad - loomulikult eeldusel, et suudad olukorra muutumisele operatiivselt ja õigesti reageerida. Pane kasvõi pagasivalgustus tööle kui sulle tundub, et see midagi paremaks teeb. Kui aga oled sellisel teel, kus on ka teisi liiklejaid, siis käitu selliselt, et sa oma tegevusega teisi liiklejaid ei segaks.

Näed, jõuamegi mõistliku-arvestava tegutsemise soovituseni. Kuid see ei tulene kahjuks LE'st. Kaasliiklejaid häirida keelav LE punkt on §179. Kaugtulede kohta on selgelt asjad kirjas. Ei tohi pimestada isegi rongi- ega veesõidukijuhti. Kui jääda seaduse lugemisel punktuaalseks ja tahta riigi rahakotti täita, siis läheb mul selleaastane Talveralli läbi teelt, kus politseinik võib rahulikult sõudepaadiga jõepeal käärakus kala püüda ja oodata autosid, kes teda kogu aeg kaugtulega öösel pimestavad. Ja siis järgmise kurvi taga võetakse kõik rivitult maha... Ja selliseid jõe-tee kohtumisi on 11 km jooksul kümmekond.

Kuid LE §180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb. See ei räägi mitte ühe sõnaga kohustusest "olla viks-viisaks ja kaasliiklejatesse viisakalt suhtuv".
Halb nähtavus jaguneb kaheks ajaks: valge aeg ehk koidust ehani ja pime aeg ehk ehast koiduni.
Mõistena "Halb nähtavus" räägitakse valge aja nähtavustakistustest - Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.
Ja siis on öö: Pimeda aja all mõistetakse ajavahemikku ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 m

Ehk kõikidel juhtudel valgustamata teel, kui nähtavus on alla 300 meetri, va. piiratud nähtavus (mäed-kurvid), on õigus sõita sisselülitaud eesmiste udutuledega. Aprioorselt! Arutlemata, kas see kedagi häirib või mitte. §11. Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. on liiga umbmäärane ja see ei ole piisavaks aluseks udutulega sõitmist keelata. Udutuli ei ohusta ega takista, ta võib mõnda üksikut liiklejat häirida. Aga see on hoopis teine asi. Häirimine on liiga subjektiivne mõiste, mind häirivad näiteks lumest puhastamata autod, neegriveljed, "koledad plastikust pilusilmsed poekärud" etc

Ma olen 100% nõus, et eesmiste udutuledega sõitmist võiks täpsemalt reguleerida, see nõuaks aga ka mõne uue mõiste sisse viimist LE'sse. Kõigepealt mõiste "suure liiklustihedusega" ehk vastand mõistele "üksi teel". Mille järgi seda määrata, kas auto per km, või auto per ajaühik? Mingi konkreetse maantee keelustamine ei ole ka võimalik, sest keset ööd võib esineda juhust, kus seal keegi ei sõida. Lisaks esineb seal muid loodusnähtusi, mis suisa käsevad udukat kasutada.

Paku (pakkuge!) välja, milline võiks olla seadusandlusesse sobilik ja üheselt mõistetav sõnastus situatsioonile, kus eesmiste udutulede kasutamine oleks keelatud ja mis ei takistaks nende kasutamist vajalike ilmastikutingimuste juures! Ma usun, et sellise sobiliku sõnastuse leidmisel võidakse seda isegi rakendada.

[ricardo]

Mina olen pimestatud udutulede poolt stabiilselt ja väga häirivalt, sõltumata sellest mis autoga sõidan. Lugedes praegu osasid kommentaare, siis saan vaid end süüdistada?? Olen nõus, et kui teisi pole ja tühi tee - tehke mis tahate, mul savi. Aga kui Pärnu - Tallinn - Pärnu trassil pidevas autodevoolus mõlemat pidid tulevad stabiilselt vastu üle ühe udukatega autod ilusa selge öise ilmaga, isegi päeval, siis milles on point? Et näete kui mõni nn jobu või loom teele hüppab? Kallis rahvas - enamus sõidab nii lühikese pikivahega trassil(et nagu polegi teist olla), et nagunii teete ahelavarii, ükskõik kas siis ise süüdi või teised. Kui seadus ei luba ja teisi häirib - no siis võiks ju mitte kasutada. Need uuemate autode tuled nii head, et lausa tugevalt valus silmadel. Et mul tavaliselt öösiti päiksesirm alla lastud ja kui tuled väga pimestavad, siis lähen selle alla varju, aga teed näen vähe otse ette ja vastutulijat ei näe üldse - kas see on turvaline olukord isegi teie jaoks? Minu jaoks mitte, aga sunnitud.

[zum]

Ply, kas sa oled kindel, et "halb nähtavus" ka lihtsalt pimeda aja kohta kehtib? Ma ei leia seda kohta enam üles, aga oli nagu öeldud, et öine aeg ei kvalifitseeru, kui muid tegureid (udu, lumesadu jne...) sinna juurde ei käinud.

Ja niisamuti JOKK on see, kui pimestamisest märku andmiseks sulle Helladega korra vilgutada (ka lisakaugtuled peavad sama lüliti all olema ju), kas see on meeldiv? Vast mitte...

Ja saage inimesed aru, et ei pea oma tuledest ette sõitma. Kui ei näe, siis võta hoog maha. Punkt.

zum

[antik]

Üks küsimus: Mul on masinal udu ja lisatuled, kuida eelmine omanik või ülevaatuseonu on juhtmed lisatuledelt katki lõiganud. Kas põhimõtteliselt lisa ja udutuled peavad põlema üheaegselt või on neile ette nähtud kaks erinevat lülitit?

[MeelisV]

§180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.

§181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui:
1) nähtavus on halb;
2) sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

§182. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid.

lugedes par.180 ja par.182 on siiski eraldi olemas halb nähtavus ja pime aeg mis siiski on ka eraldi välja toodus mõistetena

(9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.

(34) Pimeda aja all mõistetakse ajavahemikku ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 m.

ei hakka ajama mingit sügavat teooriat kuid siiski lugedes on aru saada, et esimesed udutulesid ei tohi kasutada kui on pime aeg ja ei ole halba nähtavust. et kasutada esimesi udutulesid pimedas ja mitte halva nähtavuse juures peab olema see (pime aeg) ka sinna (par 181) märgitud.

ehk samuti nagu on see märgitud par. 179

§179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.

[orejaP]

Huvitav lugemine oli - nõustun eelkõnelejatega kes soovitavad tungivalt oma tuled REGULEERIDA nii nagu ette nähtud. Võid ju sõita oma pooltuledega mulle vastu, aga kui neist üks vänderdab nagu tallesaba - no mis kasu sellest autojuhile ja mis kasu pooltuledest, kui ikkagi pimestab.
Lisaks - andke andeks (kui valesti teen) aga olen vahel autorongis sõites kasutanud seda, et ainult udukad stanges põlema jätnud (pargid loomulikult ka). Nii kui nii esimesest autost kaugemale pooltuled ei näita ja nii pimestab eessõitjat vähem.

[ddig]

Minu suhtumine suures plaanis on selline, et kui oled üksi teel, siis tee mis tahad - loomulikult eeldusel, et suudad olukorra muutumisele operatiivselt ja õigesti reageerida. Pane kasvõi pagasivalgustus tööle kui sulle tundub, et see midagi paremaks teeb. Kui aga oled sellisel teel, kus on ka teisi liiklejaid, siis käitu selliselt, et sa oma tegevusega teisi liiklejaid ei segaks.

Näed, jõuamegi mõistliku-arvestava tegutsemise soovituseni. Kuid see ei tulene kahjuks LE'st. Kaasliiklejaid häirida keelav LE punkt on §179. Kaugtulede kohta on selgelt asjad kirjas. Ei tohi pimestada isegi rongi- ega veesõidukijuhti. Kui jääda seaduse lugemisel punktuaalseks ja tahta riigi rahakotti täita, siis läheb mul selleaastane Talveralli läbi teelt, kus politseinik võib rahulikult sõudepaadiga jõepeal käärakus kala püüda ja oodata autosid, kes teda kogu aeg kaugtulega öösel pimestavad. Ja siis järgmise kurvi taga võetakse kõik rivitult maha... Ja selliseid jõe-tee kohtumisi on 11 km jooksul kümmekond.

Siinkohal ma usun, et tegemist on liialdusega aga kindlasti tuleks sõiduki kaugtuled välja lülitada, kui need ükskõik millisele liiklejale võivad silma paista ja talle ohtu kujutada.
Seisvale paadile ükski valgusti ilmselt ohtu ei kujuta ja siin saame rääkida vaid elementaarsest viisakusest, mitte liikluseeskirjast.

Kuid LE §180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb. See ei räägi mitte ühe sõnaga kohustusest "olla viks-viisaks ja kaasliiklejatesse viisakalt suhtuv".
Halb nähtavus jaguneb kaheks ajaks: valge aeg ehk koidust ehani ja pime aeg ehk ehast koiduni.
Mõistena "Halb nähtavus" räägitakse valge aja nähtavustakistustest - Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.
Ja siis on öö: Pimeda aja all mõistetakse ajavahemikku ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 m

Siin sa paraku eksid, sest halb nähtavus ja pimeda aeg on samas seaduses eraldi defineeritud - nagu sa ka ise välja tõid. Pimeda aeg ei ole halb nähtavus ja vastupidi.
Liikluseeskirja esimese peatüki §2 on ka need mõisted lahti kirjutatud.

Ehk kõikidel juhtudel valgustamata teel, kui nähtavus on alla 300 meetri, va. piiratud nähtavus (mäed-kurvid), on õigus sõita sisselülitaud eesmiste udutuledega. Aprioorselt! Arutlemata, kas see kedagi häirib või mitte. §11. Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. on liiga umbmäärane ja see ei ole piisavaks aluseks udutulega sõitmist keelata. Udutuli ei ohusta ega takista, ta võib mõnda üksikut liiklejat häirida. Aga see on hoopis teine asi. Häirimine on liiga subjektiivne mõiste, mind häirivad näiteks lumest puhastamata autod, neegriveljed, "koledad plastikust pilusilmsed poekärud" etc

See kui sind häirib kellegi tegumood või maitseelistused ongi subjektiivne.
See kui keegi oma tegevuse või tegevusetusega otseselt sinu heaolu ohustab on objektiivne.

Ma olen 100% nõus, et eesmiste udutuledega sõitmist võiks täpsemalt reguleerida, see nõuaks aga ka mõne uue mõiste sisse viimist LE'sse. Kõigepealt mõiste "suure liiklustihedusega" ehk vastand mõistele "üksi teel". Mille järgi seda määrata, kas auto per km, või auto per ajaühik? Mingi konkreetse maantee keelustamine ei ole ka võimalik, sest keset ööd võib esineda juhust, kus seal keegi ei sõida. Lisaks esineb seal muid loodusnähtusi, mis suisa käsevad udukat kasutada.

Sellist nähtust vist siiski ei ole üheski dokumendis nimetatud, mis käseks udutulesid kasutada?

Paku (pakkuge!) välja, milline võiks olla seadusandlusesse sobilik ja üheselt mõistetav sõnastus situatsioonile, kus eesmiste udutulede kasutamine oleks keelatud ja mis ei takistaks nende kasutamist vajalike ilmastikutingimuste juures! Ma usun, et sellise sobiliku sõnastuse leidmisel võidakse seda isegi rakendada.

Kuna udutulede kasutamist reguleeriv punkt ilmselgelt on erinevat tõlgendamist leidnud, siis kindlasti oleks otstarbekas selle punkti ümbersõnastamine. Isiklikult kaotaksin sealt ära esimese asjana selle, et udutulesid võib kasutada koos lähituledega. Seda siis kõikvõimalikel eespool käsitsemist leidnud põhjustel.

Üks küsimus: Mul on masinal udu ja lisatuled, kuida eelmine omanik või ülevaatuseonu on juhtmed lisatuledelt katki lõiganud. Kas põhimõtteliselt lisa ja udutuled peavad põlema üheaegselt või on neile ette nähtud kaks erinevat lülitit?

Kindlasti peab olema kaks erinevat lülitit ning sellised lisatuled (oletan, et tegemist kaugtuledega) tohivad minu hinnangul süttida vaid siis kui kaugtuled on sisse lülitatud. Ehk siis vajad lisareleed ning toide relee klemmidele peaks tulema läbi kaitsme otse akult ja mähise toide peaks tulema läbi kaitsme ja lüliti kaugtulede ahelast.

[tiitv]

Kui pimedas ei näe sõita, siis pane autole lisakaugtuled! Udutuledest on ainult siis kasu, kui lähituled ei suuda enam valgustada ning sellisel juhul PEAB auto kiirus olema ka nähtavusele vastav juba ehk mitte üle 50 km/h.
Vastupidiselt arvamusele, et udutuledega on loomad paremini näha, võib öelda, et hoopis halvemini on nad kaugelt näha. Kui lisada autole kasvõi Hella FF200 lisakaugtuled on tee pimedas oluliselt laiemini valgustatud kui auto originaaltuledega.
Kui lähituled ei valgusta, siis tuleks uued laternad osta, mitte udutuledega "kompentseerida". Uued laternad on kallid? Siis MÜÜ auto maha ja käi jala.

[marauder]

Härra Marauder, see eelnõu mida sa tsiteerisid ei ole uus.
Tegemist on 2005-a aasta aprillis koostatud eelnõuga mida aga vastu ei võetud. Seega sinu jutt on BS.

Ei ole BS. Kuna Viini konventsioon käib ka sinu antud lingi Eesti seadusest üle ju. Seega tohib.