4x4.ee

RAMBO kirjutas:küsiks korra vahele,kuna endal konna ehitamise mõte päävakorras:
kas on ka mingeid kõrgus,laius,diisli pikkus jne... täpsemaid andmeid?(kuskil,kellegil)
küsin sellepärast,et mul vedeleb üks vana audi tagasild ja äkki sellest tegema hakata on kasulikum.kuna sellega jääks ta madalam.
kas diisli võib teha ära käiva.

Aga mul on joonisedki varsti valmis
Kui enne 15.30 minu juurde Betooni jõuad, võid ühte käru uurida, mis on väga hea ja mille järele omalegi teen.

Aga mul on joonisedki varsti valmis
Kui enne 15.30 minu juurde Betooni jõuad, võid ühte käru uurida, mis on väga hea ja mille järele omalegi teen.


eeldan,et tallinnas betoonis aga kahjuks pole tallinna poole asja...
tegelt olen kunagi väga,väga ammu isegi sõbraga,müügiks ühe kokku klopsind.
näha tahaks sellepärast,et,äkki saab mõne parema nipi,mõtte,lahenduse.
näiteks pealesõidu plaatide ja diisli suhtes...
joonised ,endaomast teen siis,kui valmis.esialgupole plaanis arvele võtta.

v6sa kirjutas:See täismasside summa on üks tore asi, sest erinevad seadused defineerivad seda erinevalt. Üks annab BE puhul piiriks 3500, teine lubab B-katiga 3500+kerghaagis (750 kg)=4250 kg. Tõsi, viimane mööndus tuleb mängu vaid kerghaagise ja raske veduri (usaraud näiteks) puhul, mitte autotreileri veol.

BE on vaja alati, kui haagise registrimass ületab veduki tühimassi. Haagise tegelik mass ei huvita kahjuks kedagi... ...

Täismassidega pole seaduses küll miskit reguleeritud, seal ikka REGISTRIMASSID , ja registrimasside summad kirjas. Mina lihtsalt liitsin oma maasturi tühimassi treileri tühimassile ja saadud summa lasin ARK s treileri registrimassiks panna ja samas lasin oma vedukil PG. Boxeril kandevõime arvelt registrimassi vähendada ja saigi ilus 3495 kg autorong millel veduki tühimass on suurem kui treileri registrmass ja kõik on seaduslik. LIHTNE KIIRE ja MUGAV. Muidugi peale võistlust tuleb suzuke puhtaks rookida muidu läheb kaalus lõhki
Ja veel üks tähelepanek, ülekaalu eest on trahvid tunduvalt väiksemad kui lubadeta sõidu eest, ning kaalusid on teedel treilerit kaalumas suhteliselt vähe nähtud.

Õige parandus! Täismass ei huvita meil praegu kedagi, ikka registrimass. Minu viga.

Heinza variant on selles mõttes õige, et asi on seadusega 100 % kooskõlas. Eeldusel, et kulgur on mudast ja liigsest veest tühjendatud ja veduki (vähendatud) registrimassi koormamisega lõhki ei aeta;)

Õige on ka see, et ülekaalu (eriti sellise mõnekümnekilose) korral võidakse ka lihtsalt näppu vibutada, kuid lubadeta sõidu korral pannakse saba tee äärde. Või sitemal juhul kohalekutsutud puksiirile, kuna sama saba ei tohi sa ka tühjana vedada, kuna REGISTRIMASS läheb lõhki...

Mind on kaalutud keskmiselt korra aastas. Äkki on lihtsalt halb õnn...

Mis puudutab konna tegemist. Kui endale konn teha, siis tasuks panna pöördkelgu tõkised ikka nii, et kelk ei laseks autokülg rattakandurite otsa keerata. Tülikas võib see ju tunduda ja rihmadki võivad puruneda, kuid odavam ikka, kui kogu külge üles taguda.

Kui nüüd mõtlema hakata, siis korraliku tõste korral mahub kogu konn vist maasturi kõhu alla keerama --> pole see aspekt väga oluline. Aga sileda küljega sõidumasina vedamisel on küll.

Need prillid, mida mina näinud olen, on küll liigendiga olnud. Tõsi küll, lukustatavad kas keti või sõrmega, kuid siiski pööravad. Kuna tagarataste abirattad (millest ka see teema hakkas) fikseeritakse mõlema poole rataste külge, siis ei usu, et nad hakkaksid kõrvale jooksma - mis neid sunnib, kui veetava auto sild ikka auto küljes kinni on? Samas, ka konna puhul fiseeritakse ( või vähgemalt sunnib enesealahoiuinstinkt seda tegema) ikka mõlemad rattad, kuid nagu Landy kogemused näitavad, ei pruugi see piisav olla.

v6sa kirjutas: Õige on ka see, et ülekaalu (eriti sellise mõnekümnekilose) korral võidakse ka lihtsalt näppu vibutada, kuid lubadeta sõidu korral pannakse saba tee äärde. Või sitemal juhul kohalekutsutud puksiirile, kuna sama saba ei tohi sa ka tühjana vedada, kuna REGISTRIMASS läheb lõhki...

Minu puhul see ei kehtinud - peale protokolli vormistamist lasti mul rõõmsalt edasi sõita. Seda siis tühja treilaga. Nagu oleks paugust see puuduolev kat ilmunud

Madis kirjutas: Minu puhul see ei kehtinud - peale protokolli vormistamist lasti mul rõõmsalt edasi sõita. Seda siis tühja treilaga. Nagu oleks paugust see puuduolev kat ilmunud

Vedas siis...

Minule peeti pikk epistel registrimassi teemal aga suutsin kodanikud korravalvurid tühjale hobutreilerile viidates surnuks rääkida. Aga kordnikud ütlesid, et kui mul oleks koorem peal olnud, siis oleks treila sinna jäänudki. Niimoodi talitatavat just autotreileritega...

Eks ma pean siin ilmselt tänama ka madallennul lähenenud bemarivenda, kes patrullile elu sisse ajas, mistõttu nad mu ka minema lasid ja fööni järele haarasid.

Küsiks lühidalt, kuidas on seaduslikult ja/või kogemuslikult, kas konnaga ehk jäiga lüliga vedades peab veetaval autol ÜV olema? Kindlustus?

altraditional kirjutas:Küsiks lühidalt, kuidas on seaduslikult ja/või kogemuslikult, kas konnaga ehk jäiga lüliga vedades peab veetaval autol ÜV olema? Kindlustus?

Seduse järgi on mõlemale vastus JAH.

Landy- oskad äkki näidata seadusepügalat kus oleks kirjas "jah"
Kindlustusest saan veel aru. ehk teisisõnu kui auto on "arvel" siis peab ta olema ka kindlustatud. Eri case oleks, kui ma pukseerin registris mitte olevat mistahes pukseeritavat objekti- olgu selleks ratastega Progress paat, kombaini heeder, generaator või mozkvits 401. Kui ma teen seda valgel ajal, kinnitades sappa ohukolmnurga ja veendudes , et ka ülejäänud 22.peatüki nõuded on täidetud, ei näe ma küll vajadust liikluskindlustuse ja tehno ülevaatuse järele

Koormatud konna (on alles termin ) loetakse võrdväärseks jäiga ühenduslüliga pukseerimisega. Ülevaatust loomulikult olema ei pea, küll aga kindlustus.

Mait Miller tõlgendab sedusi nii:

Kuna minu arusaamist järgi liigub pukseeritav kas ülevaatusele, remonti, garazeerimiskohta või ARK-i siis sellel sõiduriistal ei pea olema kehtivat ülevaatust kui sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Seda lubab ”Mootorsõiduki ja selle tehnoseisundi kontrollimise eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12750095 § 3. Ülevaatuse korraldamise üldnõuded lg 7
Mis puudutab kindlustuse olemasolu kohustusesse siis Liiklusseaduse § 16. Sõiduki kindlustamiskohustus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12988858
– selgitab millistel juhtudel on sõiduk vabastatud kohustuslikust liikluskindlustusest. Ülejäänud juhtudel peab sõiduk olema kindlustatud kui ta osaleb liikluses. Jäiga ühenduslüli korral on auto nagu haagis ja temal peab olema kehtiv liikluskindlustus nagu haagistelt seda nõutakse. Jäiga ühenduslüliga tohib pukseerida alles siis kui pukseeritaval autol ei ole liiklusohtlikke rikkeid. Sõidupiduri olemasolu ei ole kohustuslik kui on vedaja ja veetava kaalude vahekord paigas (LE §218 lg.3)

Soovitan seadust ka omasoodu tõlgendada: järelhaagis on "konn", millel on kindlustus ja "mootorsõiduk" on koorem. Kas koormat peab kindlustama? Kas koorem saab olla mootorsõiduk (puudub näiteks 1 ratas või roolimehhanism). Mõtlemisainet natuke.

antsa911 kirjutas:Soovitan seadust ka omasoodu tõlgendada: järelhaagis on "konn", millel on kindlustus ja "mootorsõiduk" on koorem. Kas koormat peab kindlustama? Kas koorem saab olla mootorsõiduk (puudub näiteks 1 ratas või roolimehhanism). Mõtlemisainet natuke.

Mõtlesin väheke.
Kes kindlustaks konna, mis arvel ei pea olema?
Kas koorem tohib mööda veereda?

No tegelikult on ju olemas konnad, millel on kindlustus ja kus koorem ei veere mööda maad...
Neid nimetatakse treileriteks
Ja konn jääb ikkagi pukseerimise abivahendiks koos siit tulenevate piirangutega.

Imelik küsimus. "Konnaga" vedades peab teatavasti sabas jõlkuval autol olema kindlustus, kuid kui sooviks sellega vedada ratsel auto raami (Üks sild peal ja teine maas ja ohukolmnurk sabas)? Kas sellisel juhul muutub konn+ratastel autoraam juriidilises mõttes tehnoloogiliseks seadmeks pukseerimiskiirusega 25km/h või ei tohi sellist kooslust üldse vedada?