Postitatud: P Okt 31, 2010 2:52 pm
Mina valiksin geneka boch toodangust,neid igas võimsuses ja töötavad laitmatult.
18. leht 19-st
Postitatud: P Okt 31, 2010 5:20 pm
Meil Bochi 140A VW/Audi jne. genekas ja voolupuudust küll ei täheldanud. Kõik tuled põlesid ja el vintsiga tõmbamised.
Postitatud: P Okt 31, 2010 8:00 pm
Elektrispetsid võiksid küll kommenteerida, aga kui kaalusin endal originaalis wranglerile mõeldud kollase mütsiga Optimat Cruiserile panna, siis üks elektrik uuris natukene numbreid optima peal ja väitis, et selle laadimiseks on vaja päris korraliku ameraaziga genekat. Vbl polegi asi tuledes vaid aku eripäras.tarmo kirjutas:Originaalne V6 4Runneri genekas, mis seal peal on, peaks olema 60A.
Ja akusid on meil ainult üks (Optima kollane), teist pole panna kuskile enam. Ja antud juhul ilmselt poleks mõtetki, sest kui juba ühte akut ei suuda täis hoida, siis kahte ammugi mitte. Lihtsalt kestaks sõit ehk kauem, kui alguses 2 täis akut kasutada on.
Teine generaator ei mahu ilmselt ka, kui tahame siiski taastada AC pumba õhukompressorina töötamise.
Ilmselt mõttekam otsida vähemalt 2x võimsam generaator, kui panna 2 originaali.
Oskab keegi öelda, kas suuremapoolsete Toyota mootorite generaatoreid on originaalis võimsamaid? Esmalt vaataks nende poole, sest ilmselt vähem ümberehitamist, kui päris teise margi omaga.
Alternatiiviks oleks mikimaalt tellida võimsam aftermarket gene.
Urmas
Postitatud: P Okt 31, 2010 10:00 pm
Rusikareegel akude laadimisel on, et normaalseks laadimiseks on vaja 10% mahtuvusest amprites. E. 110 Ah aku laadimiseks on vaja u. 11 A. Kodulaadijad, a la 5A ei suudagi suuri akusid täis laadida.
Aga Tarmol ei ole probleem aku eripäras, 60 A`ne gene. ei suudagi laadida, voolu jääb lihtsalt pimedas sõites puudu. Teine oluline asi on ka see, et generaator annab oma maksimaalse välja tavaliselt 2 - 3 tuhandel pöördel. Orienteerumisel tiksub masin aga enamuse ajast tühikäigul, või lihtsalt väga madalal pöördel.
Aga Tarmol ei ole probleem aku eripäras, 60 A`ne gene. ei suudagi laadida, voolu jääb lihtsalt pimedas sõites puudu. Teine oluline asi on ka see, et generaator annab oma maksimaalse välja tavaliselt 2 - 3 tuhandel pöördel. Orienteerumisel tiksub masin aga enamuse ajast tühikäigul, või lihtsalt väga madalal pöördel.
Postitatud: E Nov 01, 2010 6:27 pm
Lihtsalt tekkis seda lõiku lugedes mõte, et kas seda pöörete probleemi ei annaks lahendada kui treida väiksem rihmaseib?erik kirjutas:Aga Tarmol ei ole probleem aku eripäras, 60 A`ne gene. ei suudagi laadida, voolu jääb lihtsalt pimedas sõites puudu. Teine oluline asi on ka see, et generaator annab oma maksimaalse välja tavaliselt 2 - 3 tuhandel pöördel. Orienteerumisel tiksub masin aga enamuse ajast tühikäigul, või lihtsalt väga madalal pöördel.
Postitatud: E Nov 01, 2010 6:59 pm
Aga siis ei pea generaator vastu põhjagaasiga sõites.Xim kirjutas:Lihtsalt tekkis seda lõiku lugedes mõte, et kas seda pöörete probleemi ei annaks lahendada kui treida väiksem rihmaseib?
Postitatud: E Nov 01, 2010 7:08 pm
... lisaks väiksem rihma tööpind=vilistav rihm ja suurem koormus laagrile.Xim kirjutas: Lihtsalt tekkis seda lõiku lugedes mõte, et kas seda pöörete probleemi ei annaks lahendada kui treida väiksem rihmaseib?
Põhiviga asja juures on see, et ka väikese koormuse (tuled, soojendus) juures, ei toimu tühikäigu pööretel suuremat laadimist, tühikäigu pöördeid 850-1000 tõstes viskab juba voltmeetri 12,8 pealt 14V-ni.
Postitatud: E Nov 01, 2010 8:40 pm
3F autogenekal peaks max. efektiivsus olema saadaval al. 4000-4500 kuni lõpuni, st. 15000- 17000 rpm. Need siis suurusjärgud. Seibide läbimõõdu järgi saab suhte mootori pööretega. Meh. vintsiga peaks 100+ amprit ehk ikka olema (tuled, muundur, bensupump, süüde jne.). Mõõdukalt kestavad nad kõik, lihtsalt paljulevinud genekate "tabletid", laagrid, harjad kordi odavamad ja tavaliselt ka palju lihtsamalt vahetatavad. Kui see V6 hääles on, peaks mingi 8000rpm probleemideta kannatama, seega generaatori ajam vast 2,5:1 oleks maksimum.
PS. Miks see mootor nii jubedalt tühikäigul lonkab ( läbi oma mootorihääle mõtlesin et keegi on supaka installinud) ja niiiiimoodi haiseb (tundub et bensiini hulka satub häbematult vähe õhku)?
PS. Miks see mootor nii jubedalt tühikäigul lonkab ( läbi oma mootorihääle mõtlesin et keegi on supaka installinud) ja niiiiimoodi haiseb (tundub et bensiini hulka satub häbematult vähe õhku)?
Postitatud: E Nov 01, 2010 10:23 pm
kui uut nt tahad, siis võid nt perfomance genesid kaaluda:
http://www.4wheelparts.com/Electrical/X ... pn=POW8158
Newly Designed Voltage Regulator,Change Voltage Adjustment While Running,Power Saving Mode; 2 Operating Levels,Indicator Light Drive,Entire Circuit Sealed In Epoxy
või selline jõujaam:
http://www.4wheelparts.com/Electrical/A ... n=POW47806
Need mõlemad gened annavad tühikäigul rohkem voolu kui see toyota jalgrattadünamo. Offroadis kiidetakse siin Mean Green'i genekaid.
http://www.4wheelparts.com/Electrical/X ... pn=POW8158
Newly Designed Voltage Regulator,Change Voltage Adjustment While Running,Power Saving Mode; 2 Operating Levels,Indicator Light Drive,Entire Circuit Sealed In Epoxy
või selline jõujaam:
http://www.4wheelparts.com/Electrical/A ... n=POW47806
Need mõlemad gened annavad tühikäigul rohkem voolu kui see toyota jalgrattadünamo. Offroadis kiidetakse siin Mean Green'i genekaid.
Postitatud: P Nov 28, 2010 12:12 am
Tundub, et nüüd suure lumelükkamise käigus on otsad andnud selle auto esimene sidur 
Igal juhul sidurit alla vajutades annab vilet ja kerge kärsakas ka üleval. Või võib spekuleerida hoopis seda, et nt survelaager on kinni jäänud ja kärsakas tuleb korvi pöörlemisest survelaagri vastu? Millest survelaager kinni võib jääda - liiv vahel?
Igal juhul väga kehval ajal see nüüd juhtus, lund on julmalt ja tuleb aina juurde...
Kasutasime Aisin'i ketast ja survelaagrit (sama pakub Toyota originaalis), korv jäi mäletamist mööda tol korral veel vana.
Igal juhul sidurit alla vajutades annab vilet ja kerge kärsakas ka üleval. Või võib spekuleerida hoopis seda, et nt survelaager on kinni jäänud ja kärsakas tuleb korvi pöörlemisest survelaagri vastu? Millest survelaager kinni võib jääda - liiv vahel?
Igal juhul väga kehval ajal see nüüd juhtus, lund on julmalt ja tuleb aina juurde...
Kasutasime Aisin'i ketast ja survelaagrit (sama pakub Toyota originaalis), korv jäi mäletamist mööda tol korral veel vana.
Postitatud: P Nov 28, 2010 1:11 am
väga hea, et sul sidur nüüd lõpetas. rajal oleks ennast siniseks fa__ind.
vahest isegi Sachs annab järele.
Vaheta nõrgim "ketilüli"ja pauguta edasi.
vahest isegi Sachs annab järele.
Vaheta nõrgim "ketilüli"ja pauguta edasi.
Postitatud: N Dets 02, 2010 6:50 pm
Seni arusaamatul põhjusel oli survelaagrist järgi selline moodustis:
Ja selle tulemusel oli korv selline:
Ketas ise oli ilus, kulunud max 1 mm. Sidurit me muidugi eriti palju ei kasuta ka.
Lisaks oli käigukasti siseneva võlli laager liiga suure loksuga (ca 2,5 mm võlli otsast) ja seoses sellega ka hooratta sees olev väike laager laiali jooksnud.
Ei usu, et nende kahe vahel (siduri ja käigukasti laagri vahel) seos oli, aga mine tea.
Ja selle tulemusel oli korv selline:
Ketas ise oli ilus, kulunud max 1 mm. Sidurit me muidugi eriti palju ei kasuta ka.
Lisaks oli käigukasti siseneva võlli laager liiga suure loksuga (ca 2,5 mm võlli otsast) ja seoses sellega ka hooratta sees olev väike laager laiali jooksnud.
Ei usu, et nende kahe vahel (siduri ja käigukasti laagri vahel) seos oli, aga mine tea.
Postitatud: R Dets 03, 2010 1:15 am
Kas see 2.5 mm oli teljesuhtes või kogu liikumine. Selline kogu võlli liikumine ei vaja veel sekkumist. Seda lõtku tekitab tegelikult sidurivõlli sees olev nõellaager mille sisse toetub 3-as võll(väljundvõll). Pildil olev laager on radiaal kuullaager, mida vahetatakse kui tekib kulumine radiaal(võlliga risti) suunas. Oleneval laagri numbrist on lubatud radiaallõtk ....0.1mm ja aksiaallõtk ....0.25mm. Täpsed andmed laagri müüatel.
Selle laagri vahetus annab näilise korras oleku, sest uus laager on tihe aga nagu õppeasutused välja pakuvad et osade kulumine koosneb 3 etapist.
1.Sissetöötamine = suur kulumine(tekib normaalseks tööks vajalik lõtk)
2.Töö = normaalne kulmine
3.Resursi lõpp = eriti suur kulumine
Selle laagri vahetus annab näilise korras oleku, sest uus laager on tihe aga nagu õppeasutused välja pakuvad et osade kulumine koosneb 3 etapist.
1.Sissetöötamine = suur kulumine(tekib normaalseks tööks vajalik lõtk)
2.Töö = normaalne kulmine
3.Resursi lõpp = eriti suur kulumine
Re: Mainor Team TR3
Postitatud: R Mai 20, 2011 11:17 pm
Täna õnnestus täitsa juhuslikult ja ootamatult väga täpse kaaluga masin veelkord üle kaaluda. Õigemini viimane mõõtmine toimuski enne Volvo sildade alla kruvimist ja seegi oli nö "kolhoosi" kaalu peal. Tookord oli tulemuseks ca 1750 kg.
Ja tänane tulemus on siin:
Ehk siis kokku 1761 kg (täis paagiga ja võistlusvarustuses), ilma inimesteta.
Seejuures kaalujaotus nii, et esiosa 873 kg ja tagaosa 889 kg.
Vasak külg 852 kg ning parem külg 910 kg. Mis on iseenesest hea, sest mina olengi vasakul raskem, kui Indrek kõrvalistmel
Arvasime, et parem külg on tõenäoliselt seetõttu raskem, et paremasse ossa jäävad: sildade difrid, kardaanid, vahekasti väljaviigud.
Lihtsalt huvitavad (vähemalt meie enda jaoks) faktid
Ja tänane tulemus on siin:
Ehk siis kokku 1761 kg (täis paagiga ja võistlusvarustuses), ilma inimesteta.
Seejuures kaalujaotus nii, et esiosa 873 kg ja tagaosa 889 kg.
Vasak külg 852 kg ning parem külg 910 kg. Mis on iseenesest hea, sest mina olengi vasakul raskem, kui Indrek kõrvalistmel
Arvasime, et parem külg on tõenäoliselt seetõttu raskem, et paremasse ossa jäävad: sildade difrid, kardaanid, vahekasti väljaviigud.
Lihtsalt huvitavad (vähemalt meie enda jaoks) faktid
Re: Mainor Team TR3
Postitatud: R Mai 20, 2011 11:32 pm
See ju vägev kaal, aga kas see aasta teid ka rajal näha saab? Eelmine aasta jäite kuidagi soikku!!!