4x4.ee

Rehvi rõhk ja joonkiirus siin videos näha

https://www.youtube.com/watch?v=mkYRggt0m5A

Kui rehvi pumpamise süsteemiga on kõigil rattastel sama rõhk aga sillakaal erinev siis ongi raskema silla(esisilla) rehvi raadius väiksem kui kergemal(tagasillal).
Ehk siis rattatelje kõrgus maapinnast edasi juba puhas masinaehitus
Väike viga väikestel pööretel muutub suhteliselt suureks kõrgetel....

Ja Volvo vahelkastil puudub keskdiffer mis seda kompenseeriks

runn kirjutas:Rehvi rõhk ja joonkiirus siin videos näha

https://www.youtube.com/watch?v=mkYRggt0m5A

Kui rehvi pumpamise süsteemiga on kõigil rattastel sama rõhk aga sillakaal erinev siis ongi raskema silla(esisilla) rehvi raadius väiksem kui kergemal(tagasillal).
Ehk siis rattatelje kõrgus maapinnast edasi juba puhas masinaehitus
Väike viga väikestel pööretel muutub suhteliselt suureks kõrgetel....

Ja Volvo vahelkastil puudub keskdiffer mis seda kompenseeriks

Siis oleks see probleem kõigil masinatel millel puudub keskdiffer . Alustuseks 303 ise.Seal aga on sellist heli ei teki.

runn kirjutas:Rehvi rõhk ja joonkiirus siin videos näha

https://www.youtube.com/watch?v=mkYRggt0m5A

Kui rehvi pumpamise süsteemiga on kõigil rattastel sama rõhk aga sillakaal erinev siis ongi raskema silla(esisilla) rehvi raadius väiksem kui kergemal(tagasillal).
Ehk siis rattatelje kõrgus maapinnast edasi juba puhas masinaehitus
Väike viga väikestel pööretel muutub suhteliselt suureks kõrgetel....

Ja Volvo vahelkastil puudub keskdiffer mis seda kompenseeriks

Väide peab paika ideaalselt siledat ja sirget teedpidi sõites. Niipea kui on kõrvalkaldeid ideaalist, hakkavad ka silldade diffrid vabastama pöörete erinevusest tulenevaid pingei.
Rehvi raadiusest (rõhkudest) tulenevat pöörete erinevust pole ju keeruline kontrollida, sirgel teel, rehvidele märgid peale, 100 m sõitmist ja on näha palju märgid teineteise suhtes paigast lähevad, seda siis väljalülitatud esisillaga.
Teine võimalus on panna raskema otsa rehvidesse suurem rõhk ning vaadata kas ja mis muutub.
Kas sillalukud lülituvad normaalselt ega testimise ajal lukud sees ei olnud.

Vast hakkab mõni laager otsi andma. Siis hakkab ka mootoriga pidurdades kraaksuma. Käega ringiajades ei pruugi midagi aru saada.

Laagri teema ei tule vist kõne alla. Kuna hääl on olnud sama kõikide vahekastidega. Lihtsalt mõnel kastil on hääl valjem.

erik kirjutas:Laagri teema ei tule vist kõne alla. Kuna hääl on olnud sama kõikide vahekastidega. Lihtsalt mõnel kastil on hääl valjem.

Sellisel juhul võib vahekasti välistada, jäävad sillad ja kardaanid. Kas kardaan SAAB sellist häält teha? Kardaani laagrite liikumine on edasi-tagasi ja üsna äratuntava sagedusega. Kui kardaan ei saa sellist häält tekitada, jäävad sillad. See, et heli kostab vahekastist ei pruugi tähendada, et see ka vahekastist tuleb. Tülikas aga hea oleks esimene ja tagumine reduktor ära vahetada (eeldan, et on ühesugused), kui heli kandub pidurdamiselt vedamisele või vastupidi on kindlalt reduktori hääl.

erik kirjutas: Aga alati, kui olen õli välja lasknud tuleb metalli puru ja õli ei ole puhas. Seest paistab ilus ja puhas.

Kas see probleem jätkub?

Aja pakkude või tõstukipeale, rattad õhku ja vunk üles, siis äkki näeb midagi või saad vähemalt aru kust lõrin tuleb.
Või siis äkki käimakast ise?

Tere.minu sukil oli enne täpselt sama jama,kui esisild sees oli siis suurel kiirusel koormuse all oli vait ja kui hoopealt lasid gaasi maha tekkis vahekastis ilge korin,lülitades 2wd peale siis seda häält ei tulnud.Kadus see anomaalia peale seda kui muutsin vahekasti nurka esi ja tagasilla suhtes!

vallo3 kirjutas:Tere.minu sukil oli enne täpselt sama jama,kui esisild sees oli siis suurel kiirusel koormuse all oli vait ja kui hoopealt lasid gaasi maha tekkis vahekastis ilge korin,lülitades 2wd peale siis seda häält ei tulnud.Kadus see anomaalia peale seda kui muutsin vahekasti nurka esi ja tagasilla suhtes!

Hakkab tulema, see seletab miks on hääl kõikide kastidega sama. Kasti nurk on olnud alates ver. 2.0 sama. Järelikult tuleb kunagi uus kere ehitada, kuna praegune ei lase mootori nurka muuta. Võiks proovida veel, esisillale topeltristiga kardaani. On kellelgi selline toorikuks kõlblik üle?

Kardaanimehed avastavad maailma Alla 10mm viskav kardaan veel vibra ei tekita kui silm silma vaatab. Miskipärast need autoehituse juures täiega kardetud ja ülemõeldud detailid. Hiirvaikse värdaani saab vabalt koduste vahenditega ise treipingis tehtud.

LC 90 tagumine topeltristiga värdaan Inseneeri juurest. Need pole veel jõudnud pasaks kuluda.

uputaja kirjutas:Kardaanimehed avastavad maailma Alla 10mm viskav kardaan veel vibra ei tekita kui silm silma vaatab. Miskipärast need autoehituse juures täiega kardetud ja ülemõeldud detailid. Hiirvaikse värdaani saab vabalt koduste vahenditega ise treipingis tehtud.

LC 90 tagumine topeltristiga värdaan Inseneeri juurest. Need pole veel jõudnud pasaks kuluda.

Vääga ebapopulaarne jutt, kogukond arvab kohe, et Sa ei tea autodest midagi. Tegelikult Sinuga peaaegu (10 mm on tegelikult paljuvõitu) nõus- kardaanindus ON ülemõteldud teema. Kui nähtavat viskumist ei ole ei ole ka probleemi. Risti nurka saab rellakaga oluliselt forseerida ja ei juhtu mingit draamat. Olulisem on ristide omavaheline asend ja flantside asend. Mõlemad võiksid olla rööpsed. Isegi nende hälvete puhul peaks tekkima vibratsioon, mitte korinad, undamised jms. Iseasi on, milliseid helisid tekitab vibratsioon.
PS: viimased postitused ei sobi tänavaautode ehitamiseks, seal võiks isetehtud kardaani ikka balanseerimisest läbi lasta.

Mul reaalselt pohhui mis minust arvatakse.

Topeltrist päästab päeva. fakt.

uputaja kirjutas:Kardaanimehed avastavad maailma Alla 10mm viskav kardaan veel vibra ei tekita kui silm silma vaatab. Miskipärast need autoehituse juures täiega kardetud ja ülemõeldud detailid. Hiirvaikse värdaani saab vabalt koduste vahenditega ise treipingis tehtud.

LC 90 tagumine topeltristiga värdaan Inseneeri juurest. Need pole veel jõudnud pasaks kuluda.

Ja ma arvasin, et minu kokku sulatatud kardaanid on kõik nii hästi välja kukkunud.
Ei julgenudki varem sõna võtta, olles lugenud varasemalt, kui kallid kardaani meeste tööd on ja kui oluline see ikka on.

enx kirjutas:

uputaja kirjutas:Kardaanimehed avastavad maailma Alla 10mm viskav kardaan veel vibra ei tekita kui silm silma vaatab. Miskipärast need autoehituse juures täiega kardetud ja ülemõeldud detailid. Hiirvaikse värdaani saab vabalt koduste vahenditega ise treipingis tehtud.

LC 90 tagumine topeltristiga värdaan Inseneeri juurest. Need pole veel jõudnud pasaks kuluda.

Ja ma arvasin, et minu kokku sulatatud kardaanid on kõik nii hästi välja kukkunud.
Ei julgenudki varem sõna võtta, olles lugenud varasemalt, kui kallid kardaani meeste tööd on ja kui oluline see ikka on.

Su samukas ei sõida lihtsalt eales nii kiiresti kui praegusaja võistlusautod