4x4.ee

päris õige märkus,erinevaid liiklusmärke võib paigaldada ainult mnt amet!

Sai isegi see suvi avastatud, et keegi heinamaad Atv -ga "transiitliikluseks" kasutab. Mind see küll ei sega ja ei kujuta ka ette ,mis sigadusi seal teha saaks et segama hakkaks. Hakata mingeid keelavaid silte üles panema ja siis valvama hakata, ega keegi keeldu rikkunud ei ole. Ja kui on , siis sellest mingi ilge stressilaks saada? Milleks see kõik? Päris koduhooviga muidugi on hoopis teine asi.

TRANSIIT kirjutas:See kes üritab jahimeestele läbisõitu keelata ei võida midagi,pigem kaotab.jahimees võib viibida eramaal ilma tukita ja häälekalt liikuda enda ees ulukeid ajades ehast koidunu, kuni kelleg poolti lubatud jahimaani.kui keegi ongi nii enesekeskne siis arvestagu et jahiselts ei korva ka teie majapidamisele metsloomade poolt tekitatud kahju.jõudu uus peremehed

Huvitav mitu korda on jahimehed hüvitanud loomade tekitatud kahju. Olen kohanud hektarite kaupa kahjustatud vilja, heal juhul antakse latt vorsti. Tegelikud kahjud tuhandeid eurosid, keegi pole midagi pakkuma tulnud.

TRANSIIT kirjutas:päris õige märkus,erinevaid liiklusmärke võib paigaldada ainult mnt amet!

Väga vale väide. Liiklust korraldab, sealhulgas paigaldab liiklusmärke, teeomanik kooskõlas liiklusseadusega. Erateel teeb seda maaomanik. Samuti on Sinu väited jahipidamise õiguse aluste kohta ajujahi ajajate kohta väärad.

CaveMan kirjutas:

Landy kirjutas:O.T.
Minu maalapp saab ja peagi sildid, kui kindlati koos omaniku telefoni mubriga ja viitega, et läbimiseks vaja luba küsida.
On olnud väga vähe kordasid, kus omanik pole peale viisakat küsimist ja põhejndamist edasi sõitu lubanud.
Pean normaalseks, et eramaa sildi juures võiks ka omaniku kontakt olla.

Kuigi siin oli juttu hoopis rannas sõitmisest mida kindlasti teha ei tohi aga kui üldisemalt rääkida siis ...

Probleem on ka selles, et aetakse sassi terminid eramaa ja eratee. Eramaade ja erateede omanikud ei tea ise ka oma õiguseid ja kohustusi. Iga eramaad läbiv või seal asuv tee ei ole eratee. Kusjuures läbivad teed reeglina ei olegi erateed. Näiteks Landy räägib oma maalapile siltide panemisest, mida ei ole üldse vaja, kuna eramaal (väljaspool teid) ei tohi niikuinii ilma maaomaniku loata mootorsõidukiga liigelda.
Kui teel on silt "eramaa", siis see ei keela edasi sõitu. See on informatiivne ning annab liiklejale teada, et ta asub eramaal. Kui eratee omanik soovib, et tema teed ei kasutataks, siis tuleb teele paigaldada selgelt arusaadav silt või liikluskorraldusvahend. Näiteks: "Eratee, edasi liikumine ainult tee omaniku loal. Tel: xxx xxx". Telefoni numbr ei ole muidugi kohustuslik. Kui teeomanik või maaomanik paigaldab teele liiklusmärgi sissesõidu keeld või liiklemise keeld, ilma mingi lisatahvlita, siis ei tohi seda teed kasutada ka omanik ise.

Jutt peaaegu õige, välja arvatud ebatäpsus sildi eramaa kohta. Kui teel on silt eramaa ja selle sildi pealt on võimalik aru saada, et omanik ei soovi seal ilma loata viibimist,siis käib see ka sõidukiga viibimise kohta, elik edasisõit on keelatud. Erinevus on karistamise aluses. Piisab sellest, et sildil on punane raam või mõne keelava märgi kujutis. Kõikse kõvem märk on Eratee, mis keelab tee igasuguse kasutamise ilma omaniku loata, sh jalgsi või rattaga.

pilgrems kirjutas:

TRANSIIT kirjutas:See kes üritab jahimeestele läbisõitu keelata ei võida midagi,pigem kaotab.jahimees võib viibida eramaal ilma tukita ja häälekalt liikuda enda ees ulukeid ajades ehast koidunu, kuni kelleg poolti lubatud jahimaani.kui keegi ongi nii enesekeskne siis arvestagu et jahiselts ei korva ka teie majapidamisele metsloomade poolt tekitatud kahju.jõudu uus peremehed

Huvitav mitu korda on jahimehed hüvitanud loomade tekitatud kahju. Olen kohanud hektarite kaupa kahjustatud vilja, heal juhul antakse latt vorsti. Tegelikud kahjud tuhandeid eurosid, keegi pole midagi pakkuma tulnud.

Keskkonnaamet määrab miinimum küttimis limiidi, lähtudes jahindusnõukogude poolt antud loomade loendusarvudest, kes omakorda saavad loendamisarvud jahiseltside käest. Kui jahiseltsid kütivad min. limiidi ära (tavaliselt kütitakse alati rohkem), siis mis edasi? Laseme piirkonna puhtaks? Kui jääb piirkonda isegi vaid 1 põder, saavad ikkagi kuuse- ja männinoorendikud kahjustatud, samuti rüüstavad viljapõlde kõige rohkem emised põrsastega. Põrsad on liialt väikesed, et ise viljapäid kätte saada ja tallatakse maha, et ka põrsad süüa saaksid. Suured ja kesikud teevad kahju nende kõrval minimaalselt. Samas tuleb maa- ja metsaomanikul teavitada kahjudest juba varakult ja sel ajal ei tohi jahiseaduse järgi küttida nii põrsastega emiseid, kui põrsaid ennast (nüüdseks muidugi seoses SAK-iga hoopis uued tuuled), samuti ei tohi herne külviajal küttida hanesi, kes veerand saagist p*rse panevad (hanekahjustusi makstakse välja riigi tasandil muidugi). Et nagu nokk kinni, saba lahti...
P.s ehast-koiduni? Et jahti peetakse vaid öösiti? vastupidi ikka päikese tõusust päikese loojanguni.

PSV kirjutas: Jutt peaaegu õige, välja arvatud ebatäpsus sildi eramaa kohta. Kui teel on silt eramaa ja selle sildi pealt on võimalik aru saada, et omanik ei soovi seal ilma loata viibimist,siis käib see ka sõidukiga viibimise kohta, elik edasisõit on keelatud. Erinevus on karistamise aluses. Piisab sellest, et sildil on punane raam või mõne keelava märgi kujutis. Kõikse kõvem märk on Eratee, mis keelab tee igasuguse kasutamise ilma omaniku loata, sh jalgsi või rattaga.

Ma tegelikult nii kirjeldasingi, et sildi pealt peab olema aru saada, et omanik ei soovi seal viibimist aga võib-olla on hiljuti ka midagi muutnud.

Leidsin sellise artikli: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ka ... d=71369723

Kui veel aasta tagasi võis silti „eramaa” pidada ka lihtsalt eravaldusest teavitavaks infoks, mis otseselt ei keelanud võõrale maale samme seada, siis pärast mullu 1. augustil jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadust tuleb seda silti tõlgendada kui keeldu seal ilma omaniku loata viibida.

Samas ma seadusest sellist tõlgendust ei leidnud ning kui uurida Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaare: http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/2-jagu/pg-32

3.3. Vaieldav on see, kuidas mõista laialdaselt kasutusel olevaid silte kirjaga „Eramaa”, „Eravaldus” või „X talu maa” – kas lihtsalt teavitusena selle kohta, et jõutud on eraõigusliku isiku maale või keeluna maal viibimiseks? Silte tuleks tõlgendada keskmise mõistliku inimese arusaamast lähtuvalt. Omaniku tahe võib selguda väljapandud sildi asukohast või muudest asjaoludest.

Seega tuleb käituda keskmise mõistliku inimese arusaamast lähtuvalt!?

Kuna ma nüüd enam oma väidetes kindel ei ole, siis suhtuge minu eelmisesse postitusse eelarvamusega. Kui kellelgi on konkreetsemat infot koos viidetega seadusesse, andke teada.

Ma ise pole Noarootsist, aga tunnen sealt kandist mõnda inimest.
Ja nemad on põhjendanud sealkandis väga levinud liikumispiiranguid.
Nimelt osa publikust ei mõista käituda. Sõidetakse autodega randa, pannakse pidu püsti.
Pidu peoks, aga tükike maad lagastatakse ära, risu loobitakse laiali, tehakse lõket sellisel moel, et halvimal juhul läheb põleng lahti. Väidetavalt on olnud juhtumeid, et agar keskonnaametnik on maaomanikule kutsumata külaliste laga eest trahvi välja kirjutanud.
Ja sellised asjad teevad hinge kohe väga täis. Sestap ongi lihtsam ja odavam ligipääs tõkestada, kui sedalaadi probleemidega maadelda.
Kui jahimeestest rääkida, siis paraku pilt suhteliselt kirju.
On seltse ja mehi, kes maaomanikega väga tihedalt suhtlevad ja üritavad oma asju ajada nii, et kõik rahul oleks.
Samas on seltse, ja jahimehi, kes on tunnevad ainult oma õigusi. Mingist koostööst, rääkimata maaomanikega suhtlemisest ja kasvõi lepingute sõlmimisest, ei soovi nad kuuldagi. Lastakse kõrge kaarega isegi elementaarsete ohutusnõuete peale.

Eks see ole teema mille üle võikski vaielda. Ma ise olen maaomanik ja on ka kilomeetrijagu teed mis kodu hoovis lõppeb. Samuti silt ja tel nr. Kevadel kui tee on mäda ja augud kerged tulema siis jah ei soovi kalastajaid ja muid loodusnautijaid oma teele. Ütlen veel et elan veekogu ääres. Miks ei taha on väga lihtne, nimelt olen viimse 4 aastaga investeerinud teese 8000€ (kruus, kraavid truubid jne.). Lisaks 2x aastas hööveldamine (umbes 80 euri kord). Enne piiramist traavis kevadeti 5-10 autot päevas jõeäärde kalale. Sorri märgi vihkajad aga kui oled pappi oma taskust välja käind siis ikka ei soovi vaadata kuida mingi vana aukutest läbi kimab nii et kruusa lendab. On ka juhuseid olnd kus kodutee on lihtsalt kinni pargitud.

Samas on telefoni nr. märgil ja inimene kes helistab ja ütleb kes on mis asjus jne. pole ma kunagi takistust teinud. Kui inimene läheb metsa mõõtma siis ma ei ütle et käi 10 km jala aga üle minu maa ei tohi. Ikka luban. Samas tean kellega tegu, muidu võib arvata, et mõni mustlane hiilib hoovipeal ja vaatab mida tuuri panna.

On ka lahedaid vanasi. Üks helistas jaanipäevaj ja soovis kalale minna. Viisaks vana ja loomulikult lubasin. Pärast helistas uuesi ja tänas, soovis head jaani ja ütles et jättis parklasse meelehead. Oli jätnud mulle pudeli õlut ja mitte tavaline vaid mingi peenem mark Inimesi on igasuguseid

Samas on kodanikud kes virisevad märkide üle ja mõnitavad. Näide elust enesest on selline, et üks tuttav mõnitas samuti fesaris keelumärgi panijaid, pildid ja mõnitav tekst. SAMAS tean, et samal inimesel oli umbes 5 aastat tagasi ka oma maajupp ja esimene asi mis sinna teeotsa kerkis oli sissesõitu keelav märk . Kui endal ei ole ja "maaomaniku probleemidega" ei pea tegelema siis jah ei saa inimesed aru, et miks on ikka vaja. Sellepärast minuarvates ongi see lõputu teema ja põhineb palju inimeste intelikentsi tasemes. Paraku on see viimane väga seinast seina

Kui heinamaad ei kasutata majanduslikul eesmärgil, siis pole jah see ATV/saanide vastu midagi, mõitlikuse piires muidugi. Aga kui heina loomadele teed ja pinnas üles küntud, siis ai ai.
Loomadega seoses, et muidu on metsloom riigi oma, aga kui auto ette jääb, kas siis riik kompentseerib autole tekitatud kahju, kui omanik?

ahto42 kirjutas: Loomadega seoses, et muidu on metsloom riigi oma, aga kui auto ette jääb, kas siis riik kompentseerib autole tekitatud kahju, kui omanik?

Seda kurdavad jahimehedki, et muidu pole metsloomad ei jahimehe, ega maaomaniku omad, vaid riigi omad, kuid kui kahjud tekivad või vaja katkus sigu matta, siis davai-davai jahimehed, andke minna!

Olenevalt piirkonnast vaatleks pigem jahimehi kui tegelasi, kel on karvased sead vabapidamisel lihakasvatuse eesmärgiga. Mingist kompenseerimisest pole midagi kuulnud. Ikka tuleb oma kuludega oma maadele karjus ümber vedada ja seda pidevalt hooldada. Eks seakatk korrigeerib neid tegematajätmisi.

FlammablE kirjutas:Olenevalt piirkonnast vaatleks pigem jahimehi kui tegelasi, kel on karvased sead vabapidamisel lihakasvatuse eesmärgiga. Mingist kompenseerimisest pole midagi kuulnud. Ikka tuleb oma kuludega oma maadele karjus ümber vedada ja seda pidevalt hooldada. Eks seakatk korrigeerib neid tegematajätmisi.

Kas te tõesti kujutate ette,et kohalik jahiselts peaks tulema teie maadele karjust vedama ja seda hooldama?
Ulukikahjude kompenseerimisest võite lugeda Jahiseaduse 6.peatükist.

Äkki keegi modedest tõstab selle jahimeeste kirumise teema eraldi.

Minu poolest võib lausa ära kustutada.
Mis puutub elektrikarjusesse, siis kui jahimeestel on ettekujutus, et söödaplats peab olema keset küla, siis võiks sellega kaasneda ka mingi ettekujutus, kuidas inimesi mittekartev ja üha paisuv karvaste sõraliste seltskond kontrolli all hoida. Pole normaalne, et seakari tuhnib akna all, kui ma toas telekat vaatan ja majas kõik tuled põlevad. Söödaplatse on kõik kohad täis, sest igal karjal on oma piirkond. Söötmise ja seakarjatamise eesmärk on aga lihtne vorstijanu ja soov turistidele lihtsat jahielamust pakkuda. Mingit muud eesmärki looduse seisukohast sellisel seauputusel pole. Küsimus on jahimeeste enda eetikas ja arusaamades

FlammablE kirjutas:Minu poolest võib lausa ära kustutada.
Mis puutub elektrikarjusesse, siis kui jahimeestel on ettekujutus, et söödaplats peab olema keset küla, siis võiks sellega kaasneda ka mingi ettekujutus, kuidas inimesi mittekartev ja üha paisuv karvaste sõraliste seltskond kontrolli all hoida. Pole normaalne, et seakari tuhnib akna all, kui ma toas telekat vaatan ja majas kõik tuled põlevad. Söödaplatse on kõik kohad täis, sest igal karjal on oma piirkond. Söötmise ja seakarjatamise eesmärk on aga lihtne vorstijanu ja soov turistidele lihtsat jahielamust pakkuda. Mingit muud eesmärki looduse seisukohast sellisel seauputusel pole. Küsimus on jahimeeste enda eetikas ja arusaamades

Jep nii see on.