4x4.ee

TR Pjätt kirjutas:Mis sa selle kerega jändad, tee uus. Natuke toru ja keevitust ning rifflit ja ongi valmis.

Priit
lihtsalt minu arvamus ja saab tugevam, ning säästad närve.

Aga võtab kõvasti rohkem aega... ja ka raha

Uue tegemise jätan selle projekti puhul kindlasti ära. Sel juhul ma ei saagi seda iialgi valmis (loe aasta pärast ehk)
See Suzuki kere on veel üsna kõva, peamiselt on roostes tiivaääred, aga need lõikan nii kui nii maha. Põhjaaluse keevitan ära ja saab hea küll. Lisaks on ta on jube kerge.

Olen poole kõrvaga kuulnud mingist vahendist, mida kasutatakse pärast liivapritsimist rooste tõkestamisest. Võibolla on see täielik jama ja parim vahend selleks ongi krunt, aga võibolla siiski on see asi olemas? Viimati vihjati sellele ainele siis, kui käisin Standoxis värve ostmas ja keegi tuli taolist asja küsima. Standoxis seda ei olnud, samas jäi mulje, et kuskil siiski kasutatakse...

buvanol oli ta vanasti.

tahaks juhtida tähelepanu sellele, et krunt värv ei ole mõeldud metalli kaitsmiseks korrosiooni eest vaid värvi paremaks nakkumiseks värvitava pinnaga. Krunt ei hoia ära hapniku juurdepääsu ning reaktsioon rauaga on ikkagi võimalik mille tulemuseks teadaolevalt maakeeli on rooste. Küll aga aeglustab seda protsessi ja on parem kui haljas plekk.
Kui mingil põhjusel pead keret väljas hoidma siis julgen arvata, et rooste on paratamatu aga selle leidmine krundi alt on keerulisem, eriti punase krundi.
Kirjutan selle pärast, et su jutust jäi mulje, krundid ära ja kõik on ok., ei ole.Igal juhul pead võimalikult kähku saama värvi alla,või on imerohuks buvanol.

Minuteada liivapritsiga sa põhjamastiksit küll maha ei saa. Mastiks ikka veidi kummine. Toetan ka TR Pjätt-i ja teeksin ise ka uue kabineti.

Peale liivapritsi ikka happekrunt ja kohe märjalt krunt järgi. Kui niiskes seisab, siis võid on rooste teke silmaga tuvastatav.
Buvanool tahab ka mingi aja pärast kruntimist, muidu läheb "hallitama" ja värv peale ei jää.
Pritsitud kere mis seisnud aastaid, olen näinud korra ilma roosteta, aga see seisis heinküünis kus õhk oli krõbekuiv.

Põhjamastiksi eemaldamist soodustavad praegused ilmad igati. Lükka kere mõneks ajaks välja ja mastiks eemaldub oluliselt paremini. Käsitööst ilmselt ei pääse, abiks on kruvikeeraja, peitel ja haamer.
Kere osas on ilmselt mõlemal õigus (erik ja TR Pjätt).

(Mis sa selle kerega jändad, tee uus. Natuke toru ja keevitust ning rifflit ja ongi valmis.) Lause lõpp paneb tiba mõtlema aga muidu võiks ju nõustuda.
"Ja ongi valmis" toimib vist ainult Priidu projektide puhul.
Hakkab vist teemast välja rebima aga siiski ära lase ennast eksitada

Usun, et võiks põhjamastiksit suuta eemaldada küll see prits, sest minu teada on kopli venelaste prits haavlitega, mitte liivaga.

Arvate siis, et prits ja kohe tavaline krunt ei ole hea mõte? Isegi sellise vatti saava metsamasina puhul? Ei ehita teda ju 50 aastat kestvaks...
Osadele detailidele oli esialgu plaaniski sealsamas koplis lasta pärast pritsi kohe krunt selga. Ma ei tea kas nad happekrundist teavad midagi...
Kas ma sain õigesti aru, et buvanoli peale võib otse (happe)krundi lasta või tuleks see eelnevalt siiski maha võtta?

Neile, kes soovitasid uus kere ehitada - see on juba niivõrd põhimõtteline muutus ja selliseid otsuseid ei ole kuigi tark teha poole projekti pealt, kui üleüldine kontseptsioon on ammu paigas, eeltööd asja õnnestumiseks tehtud ja pidevalt selles suunas liigutud. Liigne rapsimine ei annaks kindlasti head tulemust. Nagu juba öeldud, siis aja- ja rahakulu märkimisväärne kasv oleks samuti garanteeritud.

Suhteliselt jabur oleks praegu uue kere tegemine ka seetõttu, et siis oleks pidanud alustama sellega juba alguses. Ehk siis üldse mitte olemasolevat auto raami võtma, vaid nullist kogu asi projekteerida. Seda teed on läinud ju ka Silverbeast 2 ja HMM 2. Eks järgmise projekti puhul tõenäoliselt ka meie, aga sinna on aega Praegu on valitud selline suund ja ma usun, et seegi väga paha ei ole.

Oluline on peale liivapritsi suht kiiresti värv peale lasta mitte see millal kruntida. Loodan, et ei tekkinud ka küsimust kas kruntida.
Kui kruntimise ja värvimise vahe venib pikaks on võimalik, et rooste ronib krundi alla.Ilma krundita roostetab veel kiiremini aga on paremini tuvastatav.Ja kui rooste läheb siis roostetavad päris suured pinnad, jama kui see kõik on toimunud krundi all.
Jutt käib kuudest, elu on näidanud, et auto ehituse aega arvestatakse aastatega.Kui kere plaanis valmis saada nädala kahega või kolmega ja auto ehitamise ruumid on soojad pole vahet kas krundid peale liivapritsi või värvi eeltööde käigus.
Krunditud keret on oluliselt viletsam keevitada, lisandub kulu krundist puhastamisele ja seda mõlemalt poolt, pidades silmas tuleohutust.

Rooste tõkestamiseks peale liivapritsi on värv tahtsin ma öelda.

tarmo kirjutas:...
Kas ma sain õigesti aru, et buvanoli peale võib otse (happe)krundi lasta või tuleks see eelnevalt siiski maha võtta?
...

Spetsid on soovitanud peale liivapritsi, jämedama (120-150) liivapaberiga kergelt üle käia. Nimetavad deaktiveerimiseks vms. Sama ka Buvanoli vms. puhul. Mõned soovitavad ka veega jäägid maha pesta, mida kindlalt ei soovitaks.
Küsisin ka selle "peale pritsi ajutise abinõu" kohta, pole keegi kuulnud. tõenäoliselt siis miski roostemuundaja ikkagi.
Igasugu mastiksite vastu on liivaprits jõuetu. Isegi ärakuivanud määre võtab tohutult aega.

Isiklikud seisukohad võistlusautost, mida ei suru peale. Enamus võistlusautosid on pärit eelmisest sajandist ja vaatamata ükskõikmillisele keemilisele töötlemisele ei näe järgmist sajandivahetust. Seega:
1. Piiramatu raha- ja aja puudumisel keskendume läbivust-, vastupidavust- ja kasutusmugavust paraddavatele töödele.
2. Ei kasuta kalleid pinnakattekeemiaid kuna niikuinii saavad need katted võistlustel viga ja hakkab alusmetall roostetama.
3. Sümboolse- või olematu kattevärviga detaili on lihtsam keevitada kui mitmekordse supervärviga.
4. Kuna auto ei osale tavaliikluses on soola mõju metallile minimaalne, see-eest "liivapritsi" (võistluste käigus lihvib muda sillad üsna haljaks)läbib alusvanker mitu korda aastas.
5. Toruraam ja isetehtud "kabinet" on väga mõistlikud täieliku pühendumuse korral, nende loomine võtab aga ohjeldamatult aega ja on oluliselt kallim standardkabiinist. Lisaks võimalikud ebamugavused erinevate tihendite, ventilatsiooni, küttega jne.
6. Kui ehitada auto "valmis", tekib üsna pea mõte rellaka ja keevitusega teatud korrektuure teha.

Eilse seisuga on veermik praktiliselt valmis. Arvan, et ca 70% kogu tööst on vast nüüd tehtud.
Kere sai ka liivapritsi viidud, järgmiseks suuremaks tööks saabki selle lõikumine, keevitamine, lappimine.

Pilt:




Ülejäänud pildid: http://tarmo.tkwcy.ee/galerii/album106

its a good colour so far

YellowTractor kirjutas:its a good colour so far

Let's hope it stays like this in the woods I doubt...

Kumba varianti eelistada hüdrovoolikute vedamisel - kas punane või roheline? :



Roheline tuleks 2.5m ja tunduks lollikindlam, punane 1m. Samas kui suurem oks tuleb, siis viib ta nad mõlemal juhul kaasa vist - ehk siis vahet pole?

Muide - kuidas tavaseades autol on lahendatud roolivarda (varras, mis läheb karbist ratastesse) pikkuse muutumine sõltuvalt vedrustuse asendist? St - kui auto tõuseb kõrgemale, siis ju roolivarda nurk suureneb ja varras ise peaks nö pikenema, et rattad/rool jääksid samasse asendisse. Viimane aga pole ju võimalik.
PS. Pildil on roolivarras seepärast niivõrd suure nurga all, et see on maksimaalne ülemine asend või isegi nõks rohkem sellest. Tavaasendis on ta ca 5 kraadise nurga all.

Et rool jääks samaks enam vähem pannaksegi diagonaalvarras ja roolivarras sama nurga alla niipalju kui võimalik. Ideaalis 0 kraadi sõidu ajal.

Mis voolikutesse puutub, siis mida lühem seda parem arvan. Sest kui see pikk voolik rippesse sõita oksaga, siis on seda asja ikka auto all palju kohe lopendamas. Mingi punase ja rohelise kombo ilmselt. Aga eks sa ise tea paremini, kuhu tuleb veel miski panzer, kuhu mootor ja kuidas kere jääb asju varjutama.