4x4.ee

Nii, küünlad vahetatud ja voilaa- midagi ei muutunud.
Kui segu jääb lahjaks, peaks põlemine aeglustuma ja mootorist leek väljas olema- ei ole.
Kui segu läheb rikkaks, peaks must taga olema- ei ole.
Kui süüde jääb vahele, peaks paukuma- ei paugu.
Tundub, nagu jääks kütuse pritse tsüklid vahele, erinevates silindrites, sarnaselt pöörete piirajale.

No ma pakun siis "sokk õhupuhastis stiilis" karterituulutuse rõhu mõõtmine pöördel ja plödisemise hetkel.

Sokk õhupuhastis peaks tagant musta välja võtma. Sellel ei tohiks liigne karterirõhk ju segu mõjutada.

Seal on midagi huvitavamat.

Mõni juhe ei pääse kollektori vastu sulama? Vändaanduri juhtmes ei ole mõnda paksemat kohta või kokkukeeratud ajutist ühendust?

Heitgaase mõõta ei ole võimalust? Et mida teevad CO ja hapnik plötutamise ajal?

Loll strobo muidugi näitaks süütenurga püsimist hästi (või selle paigastujumist).

Strobo on hea mõte, koormuse all mõõtmine on küll veidi keerukas. Vända anduri vahetusega muutust ei ole ja kuidas peaks selle signaal olema seotud koormusega? Lisaks on selle kaabel pistikust ECUsse ilma vaheühendusteta. Igasugused pihusti jamad peaksid olema konkreetses pihustis või paaris. Et kõik pihustid hakkavad vahele jätma on vist veel ebatõenäolisem, kui sokk kollektoris? Karteri rõhku ei mõõtnud aga tuulutused sai prooviks õue viidud- isegi märgatavat tomu ei ole, no ja plödises ikkagi.

Klapivahed on hea pakkumine. Seda peaks kuumalt nägema kompressiooni vähenemisena ka.

Jama on. et küünlad on kollektorite taga ja kompressomeetri ühendamiseks peab mootor veidi jahtuma. Väljalaske klapid välistaks, see peaks näha olema, ilma kolledeta. Mingi leegi peaks ikkagi klapi vahelt läbi pressima. Hetkel ongi järgmine mõte eemaldada sisselaske "kopsik" ja vaadata sisendid üle, kui tule tagasi lööb, peaks mingi värvimuutus (tahm) "oreliviles" näha olema. Tegelikult on ülimalt ebatõenäoline, et hüdrotõukur kuumalt kokku ei lähe, pigem võiks see paksema õliga juhtuda. Mehhaaniline põhjajõudmine on juba välistatud ("klaverid" sai 1mm kõrgemale tõstetud- muutusteta).
Väntvõll on terve. Ja mis k...di asi soojeneb kriitilise piirini tund+ jooksul ja mille puhul see kriitilise piiri saavutamine ajas lüheneb (algas rinkadel, 3ndal tunnil, nüüd juba 10-15 minutit peale käivitamist) ja mille jahtumine võtab kümneid minuteid?
PS: Vaevalt aga ehk on kellelgi MS 2 riiulis ja oleks nõus seda laenama? Keeruliseks teeb selle 8 silindrit (4 süütevälundi vajadus). Teistel asjadel peaks hakkama igasuguseid ühendusi ringi tegema.

Viled väga ühesugused, seega üks viga jälle võimaluste listis vähem.

Tundub,et foorumi teel lahendust pole leidnud
Olemas inimene kes sellele lahenduse kindlasti leiab.
Helista

Kusjuures see inimene on tõe poolest proff, tänud. Paraku sai kinnitust, et probleem ei olegi nii "lihtsalt" tuvastatav. Olen elu aeg tehnikaga tegelenud aga ei ole veel näinud nii süviti minevat diagnostikat. Päris mitu võimalikku jamatekitajat (CPS kaabel, sisselaskeklapid, kinni kiilunud pihustid), sai veel välistatud. Selgeks sai ka, et häda ei ole konkreetsetes silindrites (suutsime tekitada olukorra, millal 5 silindrit et tahtnud koostööd teha, kusjuures siis mootor veel käis, erinevate testide ajal koolesid erinevad silindrid). Mingeid mõtteid veel õnneks on aga järjest tõenäolisemaks muutub maaväliste jõudude sekkumine või siis maa magnetväljade mõju kütuse/õhu liikumisele või mingi isiklik solvumine, mootori poolt. Pendel ja klaaskuul ehk? Igatahes Lehtse jäi meie jaoks ära .

Vähemalt päikesekiir hakkas kuskilt paistma

Kas plödisemine hakkab suvalises kohas ja igal ajal?

Et seal ei oleks mõnda toredat juhtmevaba kaamerat vms. nalja tegemas digitaalse purtsega. Autos endas ei ole mõnda analooge mitteomavat hiinakat elektrisüsteemis? Inverterit, LEDiheitjat, lustikummutit?

Väga huvitav teema, ootan huviga lahendust.

Sellele autole on kõik liigne paigaldamata jäetud, juhtaju töötab 5 anduri toel, mootori baasmudel on aastast 1951 (tõsi, F1 jaoks loodud seda isegi võitnud) ja ainuke vahetamata elektrikomponent on kaablijupp väntvõlli anduri ja juhtaju vahel aga seda on testitud viiel erineval moel ja igati ontlik detail.
Päikesekiir on kindlasti olemas aga paraku mingis teises filmis, meil siin hädine küünal, pika ja laia tunneli lõpus.
Kui homme mingi moti leian, üritan ajutise lahendusena, sisselaskesse installida ....karburaatori, ehk saab vähemalt selekteeritud, kas viga süütes või bensiinis.

Sellest ulmeliselt pikast tehtud kontrollide nimekirjast on puudu aju ise.
Mõned kohvipaksu pakkumised:
Aju pekkis:niiskus sees ,külmjoode, poolpidune kondekas vms.
Tarkvara viga, mingi aja peale jookseb kokku.Pigem vähetõenäoline, sel puhul peaks pärast aju restarti kohe käivituma.
Fantoomsignaal fantoomandurilt.Kas see aju peaks (kõikide andurite olemasolul) reageerima kuidagi detonatsioonile,max pöörete ületamisele ja kuidas?

Igaks juhuks küsin ikka üle, et kas Karteri tuulutus on ikka atmosfääris, või sisselaskes?

Aju on uus, käitub täpselt samamoodi, kui vana.
Signaalid korras, aju väljundid (sh. voolupõhiselt) korras (jäi võrdlemata väljundite ajastus vändaanduri suhtes aga see ülimalt ebatõenäoline, st. saab olla vaid tarkvaraline viga).
Detonatsiooniandureid ei ole, on vända asend, drosseli asend, vedeliku temperatuur, sisendõhu temperatuur ja sisselaske rõhu andur. Pöörded loeb vända andurilt ja piiratud 6000ga, probleem väljendub kogu pöörete vahemikus.
Karteri tuulutused lähevad sisselaskesse aga testiks sai õue viidud- muutusteta.
Just praegu mõtlen, et kas võiks olla ummistunud kütuselati väljundid, st. bensiini ei jõua piisavalt pihustiteni, kuid alguses, rikkama seguga, mootor käib? Viimased testid viitavad pigem kütuse probleemile, samas rõhk püsib, regulaatorist tagasi voolab ja pihustite nõelad liiguvad, ka ei olnud pihustite vahetamisega mingit muutust.