4x4.ee

Pole küll kunagi väga süvenenud, aga kas "lowriderite" peal kasutatavaid lahendusi ei saa ära kasutada? Pool jalgratast oleks ju nagu juba leiutatud.

Mõned aastad tagasi Lauluväljakul "Saku lättel" olid soomlased sellise

masinaga kohal, mis tõstis ennast igast nurgast eraldi. Võistlema teda

ei lubatud, kuna tal oli 4 ratta pööramine.

Sarnast süsteemi märkasin kunagi ratastega ekskavaatoritel(mitte kummijukud), neil üks sild on jäigalt "raami" küljes ja teine ,mille rattad keeravad on kiige põhimõttega ja siis selle kiige mõlemas otsas(raami küljes) on hüdrosilindrid millega saab silla asendi fikseerida, aga neid kasutatakse vist suht harva.

Kallakul sõitmiseks vaja siis mõlemas suunas töötavaid silindreid, et ühe poole vedrud tõmbad vastu raami ja teise omad lükkad eemale.

Keegi targem võiks välja arvutada palju selline vedrude kokkusurumine jne värk raskuskeset nihutab sest raskuskese ju on see mis masina tavaliselt puhkeasendisse e külili keerab(nii umbes mõeldes tundub, et sellega saab ainult kolm neli kraadi juurde).

Kui väga raketiteadusse ei roni, siis peaks ju lihtsa süsteemi kokku saama kahest kahesuunalisest lülitist(parem pool ja vasak pool).
Kui kasutada ühe poole silindreid ühtse süsteemina, siis nad peaksid kompenseerima ka selle kui üks ratas üle kivi veereb(nagu ühised anumad)

ikkagi, ma ei saa aru mida see talasilla puhul kokkuvõttes annab. Et jääd näiteks sügavale rappa kinni ja surud siis sillad veel rohkem pinnasesse? edasi on ju veel keerulisem masinat kätte saada. Samamoodi ei anna minumeelest erilist effekti sügaval kinni olles masina tõstmine pneumeetiliselt raamist. Reeglina ei jääda ju raami peale kinni ja vintsimiseks läheb siis kui sillad on uppunud - ise nad sealt maapõuest naljalt välja ei roni.

Muidugi, kui pidada silmas, et hüdraulikaga saab samas rattaid kõhu alla tõmmata, siis seal võiks ju väike kasutegur olla. Aga seda saab märksa lihtsamalt lahendada, vt nt hõbekoll.

Huvitav oleks selline lahendus, kui talasild kui selline rataste vahelt puuduks ja ülekanne liiguks piki raami otse ratastesse. Ning siis iga ratta eraldi hüdrauline kontroll.

Tundub, et tegemist on sooviga kasutada sama autot nii maanteesõiduks kui ka tõsisemaks offroadiks. Ehk siis maanteel on kere madalamal, kardaaninurgad normaalsed ja saab kiiremini sõita.
Sellisel juhul oleks teoreetiliselt mõeldav teha keerdvedrudega Zuki vedru-amordi ülemine kinnituspunkt liikuv ja seda siis hüdraulika või pneumaatikaga tõsta-langetada. Lehtvedrude puhul ei ole see muidugi võimalik.

Pagan, jama nende lühenditega vanal inimesel!
Omal ajal oli IT- insener-tehniline, nüüd info-tehnoloogia.
Zuk oli igatahes mingi poolakate väikebuss!

rommi kirjutas: Huvitav oleks selline lahendus, kui talasild kui selline rataste vahelt puuduks ja ülekanne liiguks piki raami otse ratastesse. Ning siis iga ratta eraldi hüdrauline kontroll.

Ära mängi mu närvidega... sellised junnid (sõidukid) on venemaal olemas, ja liiguvad siga hästi. Ülipikad pikkisuunalised lääbad, mille sees on kettülekanne, pannakse liikuma - vetruma pneumopadjakestega. Silma järgi oli võimalik kliirensit muuta vahemikus 20 - 90 cm. Need S... junnid ajasid Laadogal hullult fekaali keema, just oma läbivuse ja paindlikuse pärast. Samas maanteeülesõit oli neil välistatud (pukseeriti).

erik kirjutas: Ära mängi mu närvidega... sellised junnid (sõidukid) on venemaal olemas, ja liiguvad siga hästi. Ülipikad pikkisuunalised lääbad, mille sees on kettülekanne, pannakse liikuma - vetruma pneumopadjakestega. Silma järgi oli võimalik kliirensit muuta vahemikus 20 - 90 cm. Need S... junnid ajasid Laadogal hullult fekaali keema, just oma läbivuse ja paindlikuse pärast. Samas maanteeülesõit oli neil välistatud (pukseeriti).

Venelastele on kogu aeg meeldinud selliste pikisuunas jurakatega mängida, alatasa ilmub mõni tegelane oma külgülekandelaadse aretisega välja, 70-80ndatel välja antud vene ajakirju sirvides on sellelaadseid idee tasemel elukaid ja prototüüpe seal lausa massiliselt. LuAZ-i tagasild ju ka sama põhimõttega ja täiesti toimiv... ja siis on veel vene traktorite esisillad... idee ju hea, aga teostus... siiani pole veel ühegi lääne traktori all sellist perverssust kohanud nagu MTZ ja T-40 esisillad... Isiklikult arvan, et ainuke asi, mis sel põhimõttel töötava masina maanteelegaalsust piirab, on esisilla lahenduse keerukus. Aga idee on ikkagi sigaahvatlev... igasugused kardaaninurga poolt tekkivad piirangud kaoksid nagu võluväel ja sillatala on kusagil kõrgel ja samahästi kui olematu...

http://www.offroadpaja.fi/Valokuvat/Daf_1.jpg

http://www.offroadpaja.fi/Valokuvat/Daf_3.jpg

http://www.offroadpaja.fi/Valokuvat/Daf_4.jpg

OT aga mis T-40AM reduktor sillal viga peaks olema?Mul on juba 6 aastat väga hästi toiminud!

Veiko

Veiko kirjutas:OT aga mis T-40AM reduktor sillal viga peaks olema?Mul on juba 6 aastat väga hästi toiminud!

Veiko

Einoh, loomulikult et toimib ja T-40 oma on võrreldes MTZ omaga suht lollikindel ka... aga mis on asja mõte ehk eelised tavalise talasilla ja suure ratta ees, seda pole keegi mulle siiani seletada suutnud. Iga offroader teab ju une pealt, et suur ratas maastikul (seega ka põllul) parem, pluss põllul väga oluline väiksem erisurve pinnasele... pluss suurem energiakadu reduktoris... pluss reduktori kaal... pluss oluliselt vähem liikuvaid (ja kuluvaid) detaile... Mida aga vastuargumentideks tuua ehk siis mis on traktori puhul reduktorsilla point?

Ma varsti kustutan selle jutu siit ära aga ma arvan,et ju se mingi GOST oli mille järgi ei lubatud laiemaid traktoreid ehitada.Suurem ratas pöörab kiiremini oma mustri vastu traktori raami ja sellega pöörde raadius suureneb(veelgi).
Veiko

http://www.petrisimolin.com/ThePalsta/t ... C_ID=38509

Juuresolevatelt piltidelt võib näha, et ka soomlastel on selline tehnika kasutusel...
ja toimib küll
http://www.petrisimolin.com/ThePalsta/t ... C_ID=38509

OT
Ühel majapidamises oleval MTZ-il 2000+ töötundi ja ei mingeid probleeme selle reduktoriga, isegi õli ei tilgu. Vanust vist oma 11 aastat kui õieti mäletan.
Teisel 7000+ ja korra remonditud minuteada. Õli tilgub natukene.
Ei saa öelda, et nüüd pommikindel oleks, aga mingit katastroofi ma ka ei näe.


PS: kui nüüd keegi teab selle MTZ reduktori kliirentsit, siis isegi tagasilla oma kahvatub selle kõrval, seega kujutage ette, mis mõõdus rehvid peaks olema, et seda talasillaga saavutada. Sellisel juhul jääks ainult liigendraami kasutamise võimalus.
Kus seda reaalselt vaja läheb? No kartulipõllul on näiteks jube hea sellega toimetada ei lõhu eriti varsi. Künnil ja kultiveerimisel pole jah sellest suuremat tolku.

Minus räägib nüüd veidi põllumees:)
Traktori esisild on reduktoriga, et esisilla tala oleks kõrgel. Ja rattad on väiksed, et manööverdusvõime oleks hea. Sirge sillaga oleks üsna nigel vaheltharimisega tegeleda.
Sildade kaal ei ole mure, kuna töö tegemiseks maaga vajaliku kontakti saamiseks peab traktor olema raske ja tavaliselt lisatakse veel lisaraskuseid, et oleks kuku.
Mis puudutab hüdrosilindri kasutamist amordina, siis teoorias võiks see olla võimalik ujuvas asendis. Küllgi puuduks autol vedrustus, kui parajasti silda raami alla tirid või eemale lükkad.
Igatahes palju elektrilisi klappe ja muud kama saab sul olema ja nende maksumus ei piirdu mõnekümne tuhandega. Silindrid ehk oleks kõige odavamad, kuna neid kannatab kuskilt põlumajandustarvikutega hangeldavast kohast võtta. Erilist jõudu sul ju vaja pole.