tanel kirjutas:
1) kas 95 ja 98 kütteväärtus (J/kg või misiganes meelevaldne ühik) erineb - kas 98 põleb kuumemalt? Või, kas 95 ja 98 puhul erinevad näiteks ideaalsed kütusesegu vahekorrad (õhk-kütus suhtarv)? Talupojamõistus ei võta vastu, miks suuremat surve(aste)t taluv märjuke väiksema surve(astme)ga mootoris (väidetavalt) pahandust teeb (või, piltliku näitena: tsiklite leegitorud peale seda sinised on)?
2) miks (vt. tädi Realo sõnu) ei saa 98-t biolisanditega solkida?
Nagu siit lugeda on, siis vahe detonatsioonikindlusega ei piirdu väidetavalt, ka Su enda sõnad muruniidukitest ja rõngaste laulust ei klapi sellega?
Oktaanarvust kui "jäleduste talumise indikaatorist" saan aru ja et miks karmimasse mootorisse kangem benss käib. Küsimus on, mis veel vahet on või mis sellega kaasneb. Juba ette aitäh.
Ma tegelt seletan hea meelega. Läbi jaurates jõuab endale ka kogu pilt kohale
Koorub jah välja, et 98 põleb lihtsalt kuumemalt. Ideaalsed kütusesegu vahekorrad ja süttimise ajastus on veits erinevad, nagu olen ise aru saanud. Enamus autoajusid peaks selle tegelikult ise paika sättima ja pool probleemist on suht pseudokas tegelikult. Lõpeks lähevad kõik mootorid ühel hetkel untsu ja hakkavad remonti vajama. Iseasi, et millal.
Pahandus tuleb mootoris selles, et piiritus (etanool, mida bensiinis oktaanarvu tõstmiseks kasutatakse) söövitab ja lahustab õlisid ning mootor, mis on tegelikult loodud madalamal temperatuuril töötama, vajaks tegelt ühtäkki nagu rohkem määret, et seda kuumusest tingitud hõõrdumist kompenseerida. Mootorsaele näiteks valame bensiini sisse õli lisaks. Muruniiduk määrib end ise aga kui see küte takistab igasugust määrimist, siis rõngad laulavadki. Mootor käib seega kuivalt.
Mainisin ennistki, et minu arust omade kogemuste järgi kulub 98't aga vähem.
Reaalselt aga ei tohiks tegelikult kummalgi kütteväärtuse osas ühtegi erinevust paberite järgi olla. Mine võta siis kinni tegelt... Ma ise ka ei tea, keda-mida uskuda kui aus olla.
See sinine leegitoru tuleb ka kõrgemast kuumusest, millel see 98 põleb. Metall reageerib kuumusega alates 120kraadi tegelikult. See siniseks minemine on lihtsalt indikaator, mis näitab reaalselt ära, et tegu on kõrgemate temperatuuridega. Leegitoru noolutamine iseenesest ei oma mingit tähendust-tähtsust. Edasine iba läheks juba metallurgiaks ära.
98'le mingit biot juurdepannes läheb ta veel detonatsioonikindlamaks ja tõenäoliselt võib mootor vajada seetõttu VEEL rohkem määrimist. Osad tänapäeva mootorid ongi aga tegelt kõikide biode ja 98 kütsi jaoks ehitatud ja toimivad nii rõõmsamalt.
Lõppkokkuvõttes on kogu jutt teoreetiline. Ühtki näppu ma mootori töö ajal silindris ei hoia ja detonatsiooni temperatuuri ei mõõda. Pean piirduma lihtsalt sellega, mis teised kirjutavad ja ise olen näinud.
Sepistamist ma juba aastaid enam ei õpeta ja sepikoja plaanid veel oma peas alles aga...
+ Edit Noolutamiseks nimetatakse termotöötlemise lõppoperatsiooni, mis koosneb karastatud terasest detaili kuumutamisest piirides kuni 700 °C,sellel temperatuuril hoidmisest ning järgnevast tavaliselt aeglasest jahutamisest õhus.
Eesmärk: 1) ühtlase struktuuri saamine,
2) sisepingete kaotamine (vähendamine),
3) sitkuse, plastsuse suurendamine,
4) kõvaduse ühtlustamine ja
5) hapruse vähendamine
Rakendatakse:
- madal noolutamist 150o - 250oC
- kesk noolutamist 300o - 500oC
- kõrge noolutamist 500o - 600oC
. Lollidelt tulebki raha ära võtta ja autoinsenerid ka vist teevad tühja tööd..