4x4.ee

Movistar kirjutas:

AINIONU kirjutas: Härra "Movistar" võiks teha selle topicu ära ja teistele kah lahkelt infot jagada oma teadmisi kiirest vintsist.

Mis seal nii väga ikka jagada on.Piisab ju täiesti 7 . klassi füüsikast.
Võidad jõus kuid kaotad teepikkuses oli see reegel vist.
Kui tahad võita nii jõus,kui ka teepikkuses,siis on vaja kulutada oluliselt suuremal määral energiat.
Ehk siis kiire vints nõuab kiiret ülekannet ja see omakorda nõuab võimast mootorit. Kui võimast ja kui kiiresti on puhtalt arvutamise küsimus.
Lihtne ju.

+kasutegur, sellest sõltub, palju pauku muudetakse soojuseks aga nii lihtne on see tõepoolest.

Peale kiiruse, teepikkuse, kulutatud energia ja kasuteguri on oluline termin takistus, mis sellise pinnasepööramise puhul on ropp.
Võiks autole ehk kiilutaolise nina keevitada ..
Soost turbakaevandamiseks ja maaparandus kraavide tegemiseks hulka tõhusamaid masinaid ja meetodeid.

Naljarubriigist teema poolitatud. Andke minna.

Ise võin lisada, et nii paljukest, kui me kolmes võistelnud oleme (mida pole palju), siis viimasel ajal taandus asi tõepoolest alati selleni, et vintsisime ainult mehhaanilisega, sest oli kiirem ja tugevam kah (ees muidu CU9000).
Seda nii ette, kui taha suunas.

Vintsivalik algab radadest.Videol nähtava raja juures polegi muud teha kui kiire vints paigaldada.
Võibolla tulevikus ongi võstlusauto põhimõtteliselt kiire vints, rattad vaid abivahend sooservale liikumiseks.
Rajad tehakse võistlejate enamuse soovide järgi, piisava huvi korral teeb keegi kindlasti ka lihsamad rajad.
Elektrivints (Comeup 9 seeria) 5 hj.On olemas ka pisut võimsamaid mootoreid.
Hüdrauliline võistlusvints ca 35 hj.Poes müüdavad ei saa ligilähedalegi.
Mehaaniline 300 hj mootori juures (arvestame kadusid ja ratastele minevat võimsust) vast 200 hj ikka.
Piisavalt pikkade vintsimislõikude korral pole muude vintsidega vähimatki lootust.

Ärge vintsi puhul hobujõude pruukige - need ei näita midagi. Loeb tõmbetugevus (väljendatatakse njuutonites, autovintside puhul ikka kilonjuutonites). 1 kN on jõud, mis kergitab jämedalt 100 kilo (kui täpne olla, siis sajakordne maakera raskuskiirenduse väärtus antud kohas).

Või tonn veeretakistusega 0,1 veerevat massi.

Püdelas turbas toimetades võiks arvutustes aluseks võtta oma auto massi kuuekordsena. Mida kiiremini tahate liikuda, seda rohkem tööd on vaja teha takistava massi ümberpaigutamiseks. Mul pole hetkel materjale käepärast, kuid usun, et kiirusel üle 2 meetri sekundis (see on 7,2 km/h) hakkab see takistus oluliselt kasvama...

Ei tohi unustada ka seda, et vintsi poolt pakutava tõmbe ja ankru vahel olev tross on see lüli, mis peab kogu pinge üle elama...

v6sa kirjutas:Ärge vintsi puhul hobujõude pruukige - need ei näita midagi. Loeb tõmbetugevus (väljendatatakse njuutonites, autovintside puhul ikka kilonjuutonites). 1 kN on jõud, mis kergitab jämedalt 100 kilo (kui täpne olla, siis sajakordne maakera raskuskiirenduse väärtus antud kohas).

Või tonn veeretakistusega 0,1 veerevat massi.

Püdelas turbas toimetades võiks arvutustes aluseks võtta oma auto massi kuuekordsena. Mida kiiremini tahate liikuda, seda rohkem tööd on vaja teha takistava massi ümberpaigutamiseks. Mul pole hetkel materjale käepärast, kuid usun, et kiirusel üle 2 meetri sekundis (see on 7,2 km/h) hakkab see takistus oluliselt kasvama...

Ei tohi unustada ka seda, et vintsi poolt pakutava tõmbe ja ankru vahel olev tross on see lüli, mis peab kogu pinge üle elama...

Kas viid füüsika tundi läbi või? Ei ole ju mõtet võimsust (hj) ja jõudu (N) segi ajada.1 N on jõud,mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Tõmbetugevust ei väljendata mitte vintsil vaid trossil, mille ühikuks on N/mm2, MPa või kg/cm2.

Vau, nüüd läks teaduseks. Kõik asjad on võimalik välja arvutada, omades adekvaatseid algandmeid. Paraku on just takistus, asi mida ei saa prognoosida. Seega soovitaks aluseks võtta trossi katkemistugevuse (reaalse). Kui auto on akendeni maa sees on trossi purunemine üks ebameeldivamaid asju. Ja just siis ei viitsi plokiga jamama hakata ja tõenäosus trossi poolitada kõige suurem. See, et hobujõud on jama on jama, st. võimsus (eelistaksin kasutada kW, nendega lihtsam majandada) ja kasutegur määravad ära vintsimise kiiruse, sama takistuse korral. Kusjuures mitte arvutuslik võimsus vaid reaalselt ülekantav võimsus, mis sõltub trossi reaalsest kiirusest ja trossil tekkivast reaalsest tõmbejõust. Ka see on õige, et takistus sõltub kiirusest, e. autot läbi maakera vedades kasvab võimsustarve kiiremini kui vintsimiskiirus.
Puhtalt isikliku arvamusena on kogu selle vintsinduse mure jõu ja kiiruse vrieerimise võimaluse puudumine, va. meh. vintsid. Nendel aga mureks sõltuvus rataste ajamist ja keeruline kaitsmine (levinud kaitsetihvt kardaanil on üsna ebamugav ja ei arvesta trumli täituvust). Selles osas oleks kõige "täuslikum" , täpsele lahtitõmbejõule reguleeritud kiirühendus trossi ja konksu vahel aga ei ole sellist valmistoodet kohanud.
Võistlusautol ei ole isevalmistatud vintsimisseadmed lubatud ja nii väikest, kolme trumliga vintsi vist ei toodeta aga ideaalis võiks olla "cvt" ajamiga, mehhaaniline, vints ajamiga mootori väntvõllilt. Kolme trumliga siis selliselt, et tross jookseb mitu ringi üle kahe paraleeltrumli ja "spoolitakse" siis minimaalse jõuga kolmandale. Selline lahendus annab trossile ühesuguse tõmbejõu ja -kiiruse, kogu trossi pikkuse ulatuses. Lisaks saab seda mootoriga maha kerida, kartmata trumlit segamini lasta. Iseasi on selle lahenduse kaal aga ei tohiks väga palju suureneda.
Ja siis veel hüdrostaat aga sellest veidi hiljem.

On keegi ka lähemalt neid lätlaste,poolakate kiireid meh vintse uurinud? Kas vints on otse pto otsas ja kiirus tuleb kiirest käigust ja võimsast mootorist või muudetakse ülekande kiirust ka pärast pto-d?

Tr3-es kiire läti vints on ilmselt muutmata,kuna kasutab prt-i vintsi,mis on kiirem,kui toyota oma ja suurema pooliga,mis teeb selle veel kiiremaks ja kui 5 käiguga tõmmata on see piisav,et järgi joosta

Kuna aga Toyota väljavõte on aeglustav ja mootor ka mitte eriti võimas siis arenemisruumi on seal küll ja veel

Kas btr ja 66 vints on samade ülekandearvudega ja vahe on ainult kaalus?
Ja mis suurusjärku lätlastel trossi jämedus jääb? Võimsal ja kiirel vintsil pole ju mõtet nõrga trossiga.

Ma tean ainult ühte läti kiiret meh.vintsi .Sellel on peal 20 mm nöör.
Ülejäänud vintsid on nagu nad kõik siiani on olnud.
Aga jah.Ülekandearvud on samad,vahe ainult kaalus.

Läti selle aasta nr.450-l ka 66 vints. Vansovic´il oli Sultsil tross peal, välja nägi suhtelislt peenike, silma järgi pakuks et alla 10mm. See polnud mingi tavaline tross, meenutas lifti oma, aga oli veel "lapikumate" kiududega. Minu 66 vintsil on ülekanne 1:24, seega, kui ptr on 1:23 ?, siis...

Ülejäänud sõitudel on olnud Vansovicsel nöör.
Aga kui 23 vs 24, siis on ka seal väike erinevus.Toyota oma peaks olema 1:33 üldse

ibra kirjutas: Kas viid füüsika tundi läbi või? Ei ole ju mõtet võimsust (hj) ja jõudu (N) segi ajada.1 N on jõud,mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Tõmbetugevust ei väljendata mitte vintsil vaid trossil, mille ühikuks on N/mm2, MPa või kg/cm2.

Viin jah, sest neid asju aetakse sassi. Võimsus on alati arvutatud suurus - nurkkiirus korda pöördemoment. Mõõta seda ei saa. Kas seda väljendada kW või hj, on vaid keele küsimus, kuna 1 kW on alati ligikaudu 1,36 hj.

Mõõta saab pöördemomenti, kui vinstsit rääkides on lihtsam mõõta tõmbejõudu. Ning vintsi korral on see ka lihtne - puhas tõmme vintsitrossi sihis.Ei mingit keemiat nurkadega. Samas peab tross taluma kogu tõmmet, ajami ülekannet saab aga pöörlemiskiirust tõstes tapvast pöördemomendist päästa...

Siinkohal on paras tuhka pähe raputada - ma kasutasin sõna tõmbetugevus valesti. Mõtlesin tõmbe tugevust ehk vintsi arendatavat jõudu. Tõmbetugevus aga on justnimelt materjali omadus panna vastu tõmbejõule, see parandus on Ibral väga õige ja asjakohane . Ei tasu unustada, et tõmbetugevus on trossil, vintsitrumlil on tugevus pöördemomendile, vintsi ülekande hammasratastel on hammaste nihketugevus, ajami ülekandevõllidel jälle tugevus pöördemomendi suhtes. Väikseim väärtus kujuneb kaitselüliks ja see tasub valida hõlpsaim vahetatav asi. Elus küll üsna vähe vintsinuna tundub mulle, et selleks võiks olla konksu kinnitus... Mis omakorda on ohutusrihma/keti/trossiga julgestatud, et tross kaitselüli purunemisel kohe vintsijaid/kõrvalseisjaid/loodust viilutama ei pääseks. Kahjuks suureneb sellega aga oluliselt trossiotsa kaal ja lisandub igal poole haakuvaid otsakesi...

Ülekandevõlli tihvt on kah mugav, kuid selle vahetamine meetrisügavuses poris ei ole lihtne ülesanne. Konks on aga enamasti kuival...

Mis puudutab takistuse arvutamist, siis selleks on vaja teada pinnase tihedust, niiskusesisaldust, pinnase iseloomu (materjali), auto ristlõikepindala ja selle kujutegurit ning saab esimese lähenduse kätte. Veega küllastunud turvas on hea materjal, voolab kergesti, mistõttu vajalik jõud võiks jääda vahemikku 4-6 auto massi väärtust. Aga võib ka väiksem olla, kui auto esiosa kujundada libisema ja põhja alla ankruid mitte teha. Ning võib olla oluliselt suurem, kui haakida mõni maakera küljes kõvasti kinni olev asi (näiteks puukänd) auto küljes kõvasti kinni oleva detaili (näiteks sillatala) külge kinni.

Erinevate vintside tehniline arutelu on huvitav ja vajalik - palju on eelarvamusi, vähe teavet! Loen isegi äärmise huviga.