4x4.ee

tanel kirjutas:... Seda UG 500 saab vist nüüd Dunlopi margi alt, rehvisegu ja headuse kohta ei oska kommenteerida.

mu arust ikka Goodyear, oskab keegi seda netipoodi kommenteerida või on head ostukohta pakkuda
http://www.reff.ee/pood/rehv/soiduauto/ ... -suv-1607/

honkomees kirjutas:

TiitR kirjutas:... UG Extreme-st...viimaseid minuteada SUV-idele ei pakuta?

tõsi mis tõsi, ma pole küll näinud Extreme mulle sobivas mõõdus, aga mulle ta väga peen muster ei meeldigi. Ühel tuttaval on all, maanteesõiduks libedaga on hää küll, aga lumes ma kõvasti kahtlen.

No sa võid ju kahelda kui soovid, mina rääkisin enda kogemustest ja bemmi pidas kenasti nii kiilasjääl kui ronis lumes korralikult

TiitR kirjutas:... No sa võid ju kahelda kui soovid, mina rääkisin enda kogemustest ja bemmi pidas kenasti nii kiilasjääl kui ronis lumes korralikult

eks ma kahtlengi, omal nt selle UG500-ga sõiduka all kah väga hea kogemus, aga kuna sõiduka kliirens nagunii päris lumes sõitmist ei võimalda, siis oli mul ka selle kohta kõhklusi - kitsas klotsivahe ja seda ei pruugi lumest tühjaks visata nagu suuremat klotsivahet a la Cooper Discoverer M+S. Aga nagu rahvas räägib, siis olla UG500 päris hää.

Aga krt, Hakka 7 jooks on üle 200 eurorubla kallim kui UG500 ja Cooper veel omakorda 100 euri odavam. Kas ka kvaliteedis on vahe sama suur? Vanasti sai 10 kiloeegu eest ikka väga korralikud rehvid alla, praegu enam mitte niiväga ...

Mina sõitsin GY-ga kaubiku all ehk C tähisega rehv. Kas tegemist oli UG400, 500, ekstreem või veel mõni neljas, ei mäleta. UG500 sõiduauto all kannatas jäärada sõita küll ja pidas harju keskmiselt või paremini.

UG500-ga väikse autoga oli probleemiks kohati külgsuunalise pidamise puudulikus. Se siis tagaveduse sakslasega ja kohati vähe agresiivsema sõidustiiliga, otse kühveldas minna küll.

honkomees kirjutas:Milline rehv valida? Tingimused: ronimisvõime paksus lumes, kinnisõidetud lumel püsivus + jäätunud kruusateedel püsimine!
Muidugi saab sõita iga rehviga ja nii ise vene ajal ka teinud, aga ikka üritaks leida parimat kompromissi talveks, et sõita saaks ka võimalikult kiiresti.
Praegu silma jäänud Bridgestone Blizzak DM V1, Cooper Discoverer M+S, Goodyear UltraGrip 500 või Nokian HKPL7. Eelistaks naastrehvi aga ära iial ...

Kes mida oskab soovitada antud tingimuste järgi ja ka soodsaid ostlemiskohti vastavale kaubale?

Krt. kirjutasin pika kirja ja see läks kuskile laia ilma rändama!
Lühidalt siis uuesti... sõidan ise enam vähem samades tingimustes, eriti oluline rehvi võimekus sügavas lumes. Olen tuline Falkeni lamelli austaja. Teisi proovinud ise küll pole, aga olen saanud võrrelda teiste autodega, mis ajavad "sama asja". Siin teemas palju jutuks olnud Cooper-l küll millegagi kiidelda pole, aga neil vist nüüd uus mudel.
Falken siis selline:http://falken.tiremedia.com/model/landair-sl-s-112.html
ja pakkus seda mulle urbgrupp

GC kirjutas:... Olen tuline Falkeni lamelli austaja. ... palju jutuks olnud Cooper-l küll millegagi kiidelda pole...Falken siis selline:http://falken.tiremedia.com/model/landair-sl-s-112.html
...

Pean vist hakkama oma seisukohti revideerima. Nimelt olen kõik oma teadlikud 35 autojuhiaastat pidanud lumes ronimiseks parimaks suure lamellitud klotsi ja laia klotsivahega rehvi (nagu veneaegne NIŠPI), vähemalt Niva all tegi selline tänapäeva vene rehv kõigile lääne rehvidele pika puuga ära.
Aga nüüd räägite kooris, et sellised olematu klotsi/klotsivahega lamellid nagu see Falken või GY UG Extreme suudavad lumes ronida suurepäraselt Kas ikka tõesti viskab sellise rehvi lumest puhtaks, et saaks järgmise suutäie ampsata Mu senine arusaam oli, et parim oleks MT rehvi mustriga peene lamell ...

Honkomees - sa võrdled praegu nõukaaegseid (loe: ainukesed rehvid mis üldse sel ajal pakkuda oli - jah, olen minagi nõukaaene inimene, `75a. väljalase ja esimeseks autoks vanaisa pärandina saadud `72a. valget värvi VAZ 2101 - ja rehvid olid all need mis olid saada, mitte oleks soovinud..natuke suurema klotsiga K-Nõmmel toodetud kivikõvad protid ) rehve ja praeguste (loen UG Extreme sinna hulka ) inimeste kätetööga, kes investeerivad palju-palju raha selle nimel, et turu liidrite seas püsida ? Loomulikult kühveldas selline muster (pean jälle UG extreme silmas) ka lund eduliselt minema .
P.S viimases postis räägid vaid ronimisest? Teema algas ju ka kiika jää ja lumega?

Tiit, tänapäeva rehvitestides ei hinnata üldse läbivust lumes, muid, mulle ebaolulisi kriteeriume on hunnikus, kuid mulle kõige olulisemat pole. Ju pole 99,99% ehk maanteedel sõitvatele autoomanikele see ka oluline. Ja mis siis sunniks tootjat panustama selle näitaja parandamisele??? Vene ajal aga oli teehoole nagu oli, minu kodukohta ei olnud tee kunagi talvel lahti (kahe sovhoosi piiril, kummalgi polnud vaja lahti lükata), rehvid selle järgi.
Enne rääkisin Niva all olevatest vanamoelise mustriga tänapäeva vene rehvidest (ostetud 2005), mis lumes teevadtänapäevastele lääne rehvidele samuti Niva all pika puuga ära (jahis korduvalt kontrollitud).

No üks on kindel suure klotsiga MT rehv (ka naelutatuna) on kiilakal libe kui k*rt! Käisin isegi oma eelmise Pajeroga Falken Landair T/A-dega 2 talve jahil - rohekm ei viitsinud uisutada.

No näiteks, Nokian Nordman 2 naelad


ja võrdluseks sama koht libeda rehviga:

TiitR kirjutas:...
P.S viimases postis räägid vaid ronimisest? Teema algas ju ka kiika jää ja lumega?

Teema algas nii et esikohal läbivus lumes, alles siis lumine ja jäine kruusatee (viimase kohta võib igast testist ajakirjadest lugeda)

TiitR kirjutas:No üks on kindel suure klotsiga MT rehv (ka naelutatuna) on kiilakal libe kui k*rt!

100% nõus, aga kas keegi sellise mustriga, kuid peenelt lamellitud rehvi ei tee, peaks olema hea nii sügavas lumes kui jääl, asfaldil vist kulub imekiiresti ...

TiitR kirjutas:Honkomees - sa võrdled praegu nõukaaegseid ... (...natuke suurema klotsiga K-Nõmmel toodetud kivikõvad protid ) rehve ja praeguste inimeste kätetööga ...

Pole kunagi võrrelnud, aga arvan et samade jämedama mustriga protirehvidega olen ka ise uisutanud 1,5 tundi ja läbinud 8 km, nii et pärast mitu tundi veel värisesin. Aga samas olid olemas ka suurepärased "lamellid" - nn luxi-rehvid, mis püsisid nagu liimitult teel. Rehvide saadavus oli hoopis ise teema.

P.S. kuna väljalase natuke vanem, siis olen jõudnud proovida vene ajal igasugust kraami, sõitma õppisin isa M-403-l, õppesõidukiks GAZ-51 ja GAZ-52. No ja sealt edasi ...

Olen isegi seda Nisp-i rehvi M 2140 all kunagi kasutanud ja tolleaegsetest kasutada olnud rehvidest oli see talvel super!
Samas olen arvamusel, et praegused lamellid toimetavad kinnisõidetud lumel ja jääl paremini. Arvestama peaks veel asjaoluga, et siis polnud talvel eriti puhast asfalti, mis oleks need Nisp-d väga kiiresti ära jahvatanud.
Jääb mullegi natukene mõistatuseks tiheda mustriga lamellrehvi võimekus sügavas lumes, aga kaks viimast talve ei suutnud ära imestada. Teatud tingimustel tekib lumes sõites muidugi auto ratta alla kinnisõidetud lume laadne pind. On ju küll olukordi, kus isegi 4x4 auto madalas lumes moodustab rataste alla jääst kausid ja seal sa siis istud!

GC kirjutas: ...
Teatud tingimustel tekib lumes sõites muidugi auto ratta alla kinnisõidetud lume laadne pind. On ju küll olukordi, kus isegi 4x4 auto madalas lumes moodustab rataste alla jääst kausid ja seal sa siis istud!

4x4 kogemus samas olukorras puudub, kuid olles ise lamellikasutaja, siis pean lamellrehvi üheks vaieldamatuks eeliseks sellisest olukorrast pääsemist - lased rehvi mõenkümneks sekundiks jooksma (et soojeneks) ja seejärel ootad paar minutit (rehv sulatab jäässe kenasti mustri). Ootamise aega on mõistlik pruukida olukorra parandamiseks labida abil. Kui nüüd ettevaatlikult paigalt võtta, siis keerab enamasti end esimese korraga välja. Seda eeldusel, et ei üritata ilmselgelt võimatut...

Naastrehviga (ei Vallai, ei UG, ei Gislaved) mul sama trikk õnnestunud ei ole. Ilmselt ei ole rehvi pinnas piisavalt servi, mis haagiksid...

Tundub küll mõistusevastane, kuid teatud peene mustripoonisega rehvid viskavad end üllatavalt hästi lumest tühjaks