4x4.ee

isakene kirjutas:

ttambett kirjutas: Eelnevalt keegi mainis, et sael tuleb tähikut õlitada. Olen korra elus näinud üht Mcdonaldsi või mingi sarnse pilli omaniku seda tegevat. Miks seda teha tuleb ei tea - ehk targemad seletavad.

Nii otsatähik kui ka veotähik (ehk siis sidurikorv, mille peal tähik on) käivad rull-laagritel. Laagrit on ikka kasulik vahel õlitada...

Pole elus õlitanud ja pole ka ükski plaat tähiku pärast kõrvale jäänud, ikka kõverad, pasunas vms. Družbal oli määrdepritsi jaoks auk, seda pidi määrima. Spetside sõnul on tähiku määrimiseks oluline korralik/õige ketiõli ja õlituse koorasolek, saab sealt oma doosi kätte.
Vältida soovitaks odavaid asju supermarketitest ja Handymannist. noidega hea saeviset jms alasid harrastada, remontida pole reeglina miskit. Kahjuks pidada selle alla ka odavama otsa Husqvarnad minema. Kallimad ok.
Ise kasutan kahte Stihli 250/170 ja rahul.

al kirjutas:[
Pole elus õlitanud ja pole ka ükski plaat tähiku pärast kõrvale jäänud, ikka kõverad, pasunas vms.

Kõver plaat on amatööri tunnus

Ma olen mõniteist aastat tagasi metsamehena nii ise saeprofileiba maitsnud kui ka poistele nii sae- kui ka maasturimehaanik olnud. Kodus küttepuid töristades ehk tõesti mingi osa õlist ka tähikuteni jõuab... aga kui talupojamõistus appi võtta, siis minu peakene küll välja ei nuputa, kuidas täiskiirusel liikuvalt ketilt ja tähikult õli sissepoole ehk tsentrifugaaljõule vastassuunas liikuma hakkab. Ehk seletad?

Kogemustelt niipalju, et õige hoolduse ja kasutuse korral elas saeleht kaks-kolm tähikut üle. Muidugi peale seda, kui saemehele selgeks sai, kuidas saagi mitte kinni jätta ja latti mitte kõveraks venitada Praegusel ajal ehk tõesti keegi enam otsatähikuid ei vaheta, aga üheksakümnendate keskpaigas oli raha väärtus teine ning ka Oregoni odavad ja head saelehed ei olnud siiamaile veel jõudnud. Tollal oli oluline vahe, kas 300 eeku saeleht või mõnikümmend eeku tähik. Kord-paar päevas saelehele määret panna konti ei murdnud ning kestvuse erinevus oli oma tasku peal kenasti tunda. Veotähiku laager sai oma portsu korra päevas või ülepäeva, vastavalt sellele, kuidas küljekaas saelehe hoolduseks või ümberpööramiseks maha võeti. Ja vahe oli tunda - määrimata sael töllerdas sidurikorv väntvõlli otsas peale aastast tööd juba päris korralikult, määritud isendil oli tihe. Räägime siis saagidest, mis lõikasid 20-50 tm päevas olenevalt metsast ja gaasil oli 2 põhiasendit, ON ja OFF. Sae eluiga oli keskmiselt paar aastat, peale seda sai saag ette võetud ja vaadatud, kas teha kapremont või osta uus. Esimesed saed said muidugi oluliselt kiiremini otsa, egas alul keegi ei uskunud, et 2T õli peab olema täissünt ja läbitöötatud mootoriõli ketile ei lähe mitte... ikka oma rahakott tegi asjad selgeks...

isakene kirjutas:...Ma olen mõniteist aastat tagasi metsamehena nii ise saeprofileiba maitsnud kui ka poistele nii sae- kui ka maasturimehaanik olnud. ...Kogemustelt niipalju, et õige hoolduse ja kasutuse korral elas saeleht kaks-kolm tähikut üle. ...Tollal oli oluline vahe, kas 300 eeku saeleht või mõnikümmend eeku tähik. Kord-paar päevas saelehele määret panna konti ei murdnud ning kestvuse erinevus oli oma tasku peal kenasti tunda. Veotähiku laager sai oma portsu korra päevas või ülepäeva, vastavalt sellele, kuidas küljekaas saelehe hoolduseks või ümberpööramiseks maha võeti. ....

Kuna isiklikus omandis on kõik sedasorti tööriistad Stihli tooted (pruukinud küll töötegemiseks ka mõnda huskut), siis pole ma näinud stihlil seda määrimise võimalust ja ega kujuta oma vähese tehnikataibu juures etté ka otsatähiku vahetust sel lehel ... ja töötavad, enne kulub lehel ketisoon liiga sügavaks ja ammugi veotähikule sügav rant sisse kui laagriga midagi juhtub ...

honkomees kirjutas:Kuna isiklikus omandis on kõik sedasorti tööriistad Stihli tooted (pruukinud küll töötegemiseks ka mõnda huskut), siis pole ma näinud stihlil seda määrimise võimalust ja ega kujuta oma vähese tehnikataibu juures etté ka otsatähiku vahetust sel lehel ... ja töötavad, enne kulub lehel ketisoon liiga sügavaks ja ammugi veotähikule sügav rant sisse kui laagriga midagi juhtub ...

Otsatähiku määrimine: http://www.ehow.com/video_4419330_lubri ... ocket.html

Tähiku vahetamiseks tuleb tähikut kinnihoidval neljal needil pead ära puurida või käiata ning needid välja lüüa. Uuel tähikul on needid komplektis kaasas, nendega needid uue tähiku paika.
Selleks, et saeleht ei kuluks ebaühtlaselt, tuleb teda hooldada. Korra päevas puhastad saelehe soone prahist ja samas keerad ta ringi. Kui lehel hakkab serva rant tekkima, tuleb see maha viilida või käiata. Ning kui tähik on juba nii kulunud, et kett hakkab lehe otsaraadiust sööma, tulebki tähik ära vahetada. Ja veel - absoluutsel enamusel hobikasutajatel on saelehe ebaühtlase kulumise põhjuseks valed töövõtted.
Muidugi praegu, kui korralik ja vastupidav Oregoni leht maksab €10, ei viitsi keegi tõenäoliselt kõige sellega tegelda. Ja selleks, et aru saada, kuipalju hooldamata leht töötegemist segab, pead proff olema. Hobikasutajal on poogen, 95% oma tarbeks küttepuude ja palgi saagijatest ei oska õieti kettigi teritada.

Tagumise tähiku elik siduri nõellaagri määrimiseks tuleb ketikaitse maha võtta. Väntvõlli otsa sees on väike ava, sealt läheb määrdekanal laagrini. Videol näidatud määrdepritsiga tuleb sinna paar lööki anda.

Isakene jutuga täitsa nõus. Isa oli mul 90-datel metsamees ja kogu see jutt lehe ja sae hooldamisest tuli meelde.
Tema 254 tegi metsas profi tööd 7-8 aastat ja see sama saag võtab siiani veel oma majapidamise puid maha(aastas 10-20 ruumi)
Olime korra juba uut saagi ostmas, aga siis remodimees rääkis meid ümber - niikaua kui on sellele juppe saada tasub seda remontida, sest selliseid saage enam ei toodeta. Sael nüüd uus kolb ja silinder ja vanust 20 aastat. Teenib edukalt.

Mul siin metsamehed kiidavad nüüd Stihli kõvasti,varem olid husgvarnad neil,need kippusid kätte ära lagunema,aga ega siin kindlalt ühist head asja olegi.
Endale meeldib husgvarna 357,nats raskem,aga lahedalt jõudu jne ,eriti jämedaid notte kütteks järgates

Kunagi aastat 12 tagasi kui saagi valisin, siis Tartu kuulus saemeister Harri ütles, et stihli lehel pole tähiku määrimist tehase poolt ette nähtud ja kestab kauem, kui teiste firmade omadel, mis määrimisega. Olen teda pimesi uskunud ja seni pole saag mind alt vedanud

Minu isiklik sümpaatia kuulub koduse kasutamise taustal Sthilile. On peres puude tegemisega teeninud juba üle 10 aasta. Käivitumisega muresid pole olnud ei soojalt ega külmalt. Ülejäänud juba sõltub sellest, kuidas saega ümber käid. Ilmselt sõltuvalt mudelist ja võimalikest tehnika viperustest võib igaüks siin oma mudelit kiita, aga vaadates küsija soovi, siis mulle tundub, et keegi veel ei ole pakkunud sobivat varianti.

K.Kotkas kirjutas:..., millega ma võin minna talvel metsa lõikama ja samal ajal kodujuures ka niisama joristada, ...

isakene kirjutas: Kõver plaat on amatööri tunnus
...

Valus, aga tõsi...

Kes siin Jonseredi põhjas - kurda ikka mudeli ja mitte valmistaja üle. Jonseredi ülemise otsa mudelid näikse täitsa saetavad olevat.

Iseenesest õige tähelepanek - üheli valmsitajal ei ole valikus mudelit, millega saaks üheaegselt kahes erinevas kohas töötada...

Aga ilmselt peeti silmas seda, et saag lööks vastu nii väikesele palgimetsale kui kannataks sireleid harvendada. Kuigi 60+ kuubikut loomaga võib sireleid harvendada, ei tahaks mina küll sihukese loomaga vääte taga ajada.

Mina jõudsin selleni, et pean kahte saagi majapidamises.
Väike Stihl majapidamistöödeks ja auto peale võtmiseks, loom Husqvarna metsas puude tegemiseks. Enne oli ainult väike Stihl, aga lõppes metsas ruttu ära.

Tegelikult ei ole suurte saetootjate tipptoodetel nii kardinaalseid kvaliteedivahesid enam ilmselt, vahed tulevad "soodsama otsa pillidel" sisse. Keegi siin varem soovitas asjalikult üle vaadata, millistest materjalidest sae olulised komponendid on. See ON oluline.

Kui tootjaid nimetada, siis heaks peaksin nii Stihli kui Huskut, tudengiajal sai vaheaegadel ka tipp-jonsuga pappi teenitud. Kõik profikad on head, mõni kiirem ja mõni raskem, see on juba maitseasi. Õigesti kasutama ja hooldama peab neid kõiki, ilma ei kesta ükski. Täna metsas pidevalt töömehi nähes on siiski enamusel enda elatamiseks Husqvarna, see peaks ka palju ütlema.

Viimane, mis soetama pidin, oli see - http://www.saestuudio.ee/tootekataloog/ ... ag/346xp-2. Hind on sae kohta "kirves" aga masin on ka hea.

Selline margi võrdlus tundub natuke naljakana.
Võiksime samuti uurida, missugune auto on kõige parem. Ilmselt kooruks välja et siis näiteks ~saksas toodetud. Kuid kas siis kogu Lõuna-Euroopa on loll, kui nad sõidavad nö pranslaste ja itaallaste autodega. Ilmselt mitte.
Ei taha küll mingit erilist teemat ülestõmmata, aga arvan, et kui tahad tööd teha, siis pead ostma ka töö tegemiseks mõeldud sae, mitte hobbi oma, sealjuures ju suurt vahet pole, mis marki ta on.

Paraku endal on ka suurem aparaat Husqvarna ja väiksem Shindaiwa. Korralikult hooldatud/määritud ja pole veel kummagagi probleeme olnud.

Sae kestvuse aluseks on selle korralik hooldus ja õigete määrdevahendite kasutamine, õiged töö võtted ka, nagu Isake juba kirjutas.

Mis Jonseredi kirumisse puutub, siis ma ei tea.... ma ei oska midagi halba öelda, lõikan ise sellega ja olen rahul. Aastas ei lõika 10tm puid, natuke teised numbrid ikka. Käevarre jämedust leppa võib millega iganes lõigata.
Et siis kasutan 2159w mudelit. No ei ole millegi kallal viriseda. Näidake mõnda ..... saagi mis parem on, mida siin soovitatakse
Uut saagi ostes oli mu kriteerium, et vanast 254st ei tohi kehvem olla. Öeldi, et nii häid saage tänapäeval polegi, aga see on peaaegu sama hea. Tõsi, parem pole, kehvem ka mitte.
Tegelikult käepideme soojendus ja dekompressiooni klapp muudavad ta mõnusamaks.
Kui mitte arvestada kette ja plaati on mul 4 aasta jooksul kulunud remondile ja varuosadele kokku täpselt 7€ on seda palju või vähe ...

Nagu siit läbi on jooksnud korduvalt, on ilmselt suurimad kvaliteedi vahed just sooduspakkumistes, suurte tegijate tippmudelite vastupidavus ilmselt sama, erinevus ainult värvis.

Õige oleks muidugi 2 saage, suur ja väike. Kuna endal niipalju raha pole, siis ikka soovitaks oma mudeli järgi sellist tsipa üle keskmise saage. Suured profisaed on rasked ja väiksemate tööde juures ebamugavad. Aga selline 2-2,5 kW ja ca 5-5,5 kg saag peaks enam-vähem kõigiks töödeks sobima kodukasutajale, hinnaskaala korralikel firmadel 500+ (kuni 700, kergem profisaag on kallim kui nn talusaag, viimast kodukasutajale ei soovitaks, sulasele hea kätte anda)

Siin suht hea sõnaga räägitud Shindaiwa saest. Endal pole, aga metsafirmas töötav jahikaaslane aeg-ajalt tassib kaasa sellist ja kirub. Nende varustajale oli pähe määritud ja nüüd alailma hädas remondiga, täpsemini varuosade saadavusega. Muidu töötab.

v6sa kirjutas:
Valus, aga tõsi...

Kes siin Jonseredi põhjas - kurda ikka mudeli ja mitte valmistaja üle. Jonseredi ülemise otsa mudelid näikse täitsa saetavad olevat.

Iseenesest õige tähelepanek - üheli valmsitajal ei ole valikus mudelit, millega saaks üheaegselt kahes erinevas kohas töötada...

Aga ilmselt peeti silmas seda, et saag lööks vastu nii väikesele palgimetsale kui kannataks sireleid harvendada. Kuigi 60+ kuubikut loomaga võib sireleid harvendada, ei tahaks mina küll sihukese loomaga vääte taga ajada.

Võsa-ga 100% nõus, saega on nii nagu autoga, kõik sõltub tihendist, teate küll millisest.
Oman Jonsered cs 2145 kümmekond aastat, kodused küttepuud on kõik metsast välja
saadud, poeg on ka raha eest langetamas käinud.
Vahetatud on siiani 1 latt, ketid loomulikult ja ongi kõik.
"Iga lind kiidab oma laulu",, see siis minu laul,mina olen Jonsiga rahul