4x4.ee

Tänud:

http://youtu.be/FXgGSzsVX9s

Pange siis kuhugi kp ka.Need kellel jääb sel aastal minematta saavad järgmine aasta asja kaema minna.

Mingi raha eest saab ikka Lõustavihiku kasutajatel on hea võimalus vaadata, kus me oleme olnud ja FB lehe rakendus lisab sinna ise pilte juurde, mis on sealkandis varem tehtud ja netist leitavad. Raivo/rv337 on rohkem kursis selle teemaga, kui on küsimusi, küsige.

Viimasel ajal on ööpäevas tunduvalt vähem aega, kui varem.... Igatahes hommikul 8:00 oleme Mustakivi Toyota esinduse ees kogunemas ja mahajääjate õpetussõnu kuulamas.

Mongoolia ekspeditsioonilt esimene kokkuvõttev video kuni Ulanbaatorini

http://www.youtube.com/watch?v=sbGZvok6 ... e=youtu.be

Romek kirjutas:Tuleb välja, et saab küll reisibürool lasta ennast teenindada: http://www.reisiguru.ee/pakkumine/450

Kes meie kutset kalliks pidasid, siis on võrdlusmoment ka tekkinud :
18 päeva 1990€ + viisad ja toitlustus
vs.
30 päeva 800€ + viisad ja toitlustus Meil on väljarehkendatud kogukulu reisile 1500€

Täpsuse huvides peab lisama, et kulutatav summa kasvab vastavalt inimese kulutamisvõimele
Kasutage soodsat võimalust veerandi gloobuse kaugusel ära käia, kahele inimesele on hetkel veel ruumi.

Selline reis on unistuste nimekirjas. Ma ei suuda aru saada, milline nendest numbritest täpsemalt teie reisi kulu on? 1500 nägu (koos viisa ja toiduga)? See sama mis 800 nägu + viisa + toit? Või see mingi muu number?

Küsimus on natuke segane, aga arvesta ühe inimese kuluks 1500Eur.
See peaks sisaldama (kulu suuruse järjekorras) kütuse, toidu, majutuse, viisad ja mõned kaasa ostetud meened.
Minu kogukulu 2010a 40 päevaseks matkaks oli mälu järgi 18 000 EEK.
Aga kütuse hind vahepeal kõikjal ainult kallinenud.
Auto omaniku seisukohast lisanduvad veel sellised kaudsed kulud, mida kaasreisijad ei hüvita. Nagu auto kulumine ja turuväärtuse vähenemine.

Kjen kirjutas:Küsimus on natuke segane, aga arvesta ühe inimese kuluks 1500Eur.
See peaks sisaldama (kulu suuruse järjekorras) kütuse, toidu, majutuse, viisad ja mõned kaasa ostetud meened.
Minu kogukulu 2010a 40 päevaseks matkaks oli mälu järgi 18 000 EEK.
Aga kütuse hind vahepeal kõikjal ainult kallinenud.
Auto omaniku seisukohast lisanduvad veel sellised kaudsed kulud, mida kaasreisijad ei hüvita. Nagu auto kulumine ja turuväärtuse vähenemine.

Said küsimusest väga hästi aru ning vastus ammendav.
Saan aru, et auto amortisatsioon on autoomaniku kulu aga kuidas on kombeks, kui reisul autoga midagi juhtub ja seda vaja parandada on? Kas see on autoomaniku kulu või läheb kahasse? Ilmselt võetakse kaasa ka mõned varuosad, vasatvalt kogemusele, mida vaja minna võib. Kas see on ka autoomaniku kulu?

CaveMan kirjutas: Saan aru, et auto amortisatsioon on autoomaniku kulu aga kuidas on kombeks, kui reisul autoga midagi juhtub ja seda vaja parandada on? Kas see on autoomaniku kulu või läheb kahasse? Ilmselt võetakse kaasa ka mõned varuosad, vasatvalt kogemusele, mida vaja minna võib. Kas see on ka autoomaniku kulu?

Hea küsimus! Kõige õigem vastus on see, et vastavalt kokkuleppele.
Võiks eeldada, et auto omanik on see kõige suurem reisihuviline ja "müüb" kütusekulu jagamise hinnaga iste- ja pagasi kohta. Samas ta ei võta vastutust reisi katkemisel Sind sihtkohta viia või koju tagasi ka tuua.

Aga kuna kahel aastal järjest pole nagu pretsedenti tekkinud, et mõni auto oleks reisi käigus kallimat ja pikemat remonti vajanud või üldse asi pooleli jäänud, siis sellist "reeglit" nagu ei ole keegi kirja pannud ka. Kuigi oleks tõesti mõistlik korra ka see teema läbi arutada.

Mina maksin mulle öeldud summad arveid kontrollimata ära. Samas mulle ei esitatud ka arvet kaasa võetud õlide, õhufiltrite jms eest. Samas tundes oma "autojuhti", ei jäta ta kunagi vahele võimalust natuke kasumit teenida ka.

reisi kiirülevaadel vol 2, enne kui hakkavad korralikud videod tilkuma on ka siin näha hetki meie reisist (alates ulanbaatar - eesti).

https://www.youtube.com/watch?feature=p ... xQ-w1LCWVg

Pisike ülevaade mis mu vähem kui aasta vanast hillarist (hilux)'ist siis alles jäi..

tegelikult jäi kõik alles, need vidinad mis tehases tehtud, nendega ei juhtunud midagi, külla aga autole paigaldatud esi tõste (vedrud+amordid) muutusid juba poole reisipeal vedelaks ning auto nina oli sama kõrgel kui enne tõstet..

kunagi tehtud otsus panna autole komposiidist põhjakaitsed oli vale otsus.. tänu vaaludele ratta jäle keskel sai üpris kiirest see kaitse kaltsuks lihvitud (tänu siis ära väsinud esi amortidele)..

rehvid olid bgf at ja suht uued kui sinna mindud sai.. nüüd pean ostma uue jooksu ja soovitus kõigile sinna minejatele, mida suurema klotsiga ja suurema mõõduga rehv, seda parem.. suur klots on kumise kohapealt hea, minu bfg at, on täitsa pudruks murenenud, samas romeki auto suured klotsid olid lihtsalt veidi ümaraks muutunud..

auto oli vähemalt 1-2 korda päeva 4 ratast õhus.. ootamatuid kraave ja auke oli palju.. rattad jäid kõik alla ja auto on terve..

seega midagi erilist nagu ei juhtunudki, uus auto pidas vastu ja sai endale hulga kulumise märke (hõõrutud istmekatted, rooli nahk, koht kus vasak jalg vastu ust toetas jne).

hilux on reisiks mugav auto, ei raputa ja ei ole üleliia pehme, õõtsub konarlikul teel ühtlaselt, kuid ei kaota kontakti teega, kast on suur aga kasti asjade panekul tuleb sinna midagi ehitada, mis katiseks tolmu ja vee eest, minul see ei õnnestunud, aga järmine kord olen targem..

peale hoolduses käimis oskan natuke veel lisada, asjades, mida ma ilmselt ise veel eitea

nii, hoolduses käidud ja üllatuseks lisandus kulunud juppide sekka vaid üks rooliots.. tõesti hämmastav, arvestade seda mida auto reisil pidi kõike üle elama..

kui enne mulle lihtsalt meeldis hilux, siis nüüd olen hillarisse armunud

Nii, rinnuni kasvanud muru niidetud, tulekahjud kustutatud, nüüd paar rida reisist ja tehnikast.

Kogu reisi pikkuseks tuli 15800 km, sellest 4800 Mongoolia teid, millest omakorda 900km oli erineva raskusastmega Mongoolia asfaltteed. Neid leidus pealinna Ulanbaatari ümbruses enamasti. Samas teeehitus käib kohati väga hoogsalt... Mis sellest, et kohati laotatakse asfalt otse liivale, savile või mis parasjagu all juhtub olema. Sattusime isegi lõigule, kus värske välimusega asfaldil olid punased suured ja sügavad porilombid autod nendevahel slaalomit sõitmas.
Samas värskelt sfaltkatte saanud teedel oli liikumine kiire ja mugav... kuni järjekordne lehma, lamba, kitse, hobuse või kaamelikari teepealt eest loivas. Aegajalt tekkis ärevaid hetki, kuna kena, sile teelint lõppes totaalse kuumaastikuga. Sõiduautoga sõites oleks see meist sinna jäänudki vist.
Kui venemaa sai läbi sõidetud, nii et ratas käis paar korda koopasse, siis Mongoolias nii lihtsalt hakkama ei saanud. Üsna varsti narmendas rehviserv ja plastikust tiivalaiend tahtis irduma hakata. Sellevastu leidsime rohtu Ulanbaatarist uute vingete tagavedrude näol, mis ülla-ülla, maksid poole siinmail küsitavast.
Tundub, et mul on Mongoolia keevitajatega mingi maagiline side, ka seekord ei pääsenud ilma nendeta. Nimelt avastasime ühel hetkel teeäärde seisma jäädes Toyotsi tagaluugilt õliplekid. Autoalla kiigates leidsime paremaltpoolt sillasukast prao, kust ka tagasilla õli lahkuda sai. Nüüd paistis kätte ka varasem keevituse jälg. Paarikümne kilomeetri kaugusel asulas lasime selle esimesel teeäärsel keevitajal kinni suristada ja arvasin sellega asi lõpetatud olevat. Selgituseks olgu öeldud, et igas linnakeses/külas on teeääres putkad, peal reklaamid: "Cacbap" ehk siis keevitus, kuna teeolud seda äri soosivad. Ja kliente jagub kõigile.
Pärast ca 800km läbimist, teel UB-st Gobi pealinna Danzalgadadi poole, umbestäpselt poolel teel kadus järsku vedu, justkui sidur oleks libisema hakanud. Remondinimekirja sai lisatud lisaks rebenenud ja irvitava tagasilla remondile ka pooleksmurdunud poolass.
Tänu keskdifri lukule saime teepealt eemale juhuslikult kõrvalejäänud jurta juurde manööverdada.
Siinkohal tänusõnad Inseneerile, kes enne reisi avaldas saladuse keskdifri lukustuse töölesundimiseks omale vajalikul ajal.
Kuna keegi Mongooliasse elama ei tahtnud jääda, viskasime Hiluxi kasti tühjaks ja kimasime paarkümmend kilomeetrit tuldud teed tagasi. Oli meile seal silma jäänud kõrgepingeliini ehitajate laager ja tehnika, kus, nagu me ka ise arvasime, ei puudunud keevitusagregaat koos kõrgharidusega elektrikuga. Sai sealt mõlemad ja lisaks ka ca 5kg elektroode kaasa võetud. Ca 4-5h hiljem suitses Toyotsi tagasild reipalt, kõik see peotäis elektroode sinna külge keevitatud. Tundus, et mehele meeldis keevitada, sest enne ta ei lõpetanud, kui elektroodid otsas olid. Söötsime siis tal ja temaga kaasatulnud naisel kõhud täis ja viisime nad laagrisse tagasi. Selgus ka, miks mehega kaasasolnud naisterahvas vahepeal mehega tõre oli, nimelt andis see genekas sellele laagrile pimedal ajal voolu... Kell oli ca 11-12 öösel meie tagasijõudmise ajaks liinitööliste laagrisse. Tõstsime aparatuuri maha, arveldasime ja lahkusime linnatulede suunas, kuna sillaõli vahetuse jaoks tuli õli ostma minna. Pimedas sõitmine on aga hoopis vaevalisem, kuna igasugune märgistus puudub, siis eksida ja ekselda on imelihtne. Saime oma ostud sooritatud lõpuks ja peale 40km tagasisõitu leidsime ka omad ülesse.
Järgmisel päeval saime Danzal.... st ka pooleksläinud poolassile asenduse. Kohalik LC remondikunn koukis varbaga vajaliku jupi lauaalt välja, nähes, et oleme hädas, lajatas hinnaks 100000 tugrikut ehk siis ca 60 euri. Kokku jätsime selle mehe kaukasse 120000 kohalikku, mille eest saime siis poolassi, pooleksmurtud poolassipoltide väljaõngitsemise, esistabikapuksi koos vahetusega. Kuna LC80-d on sealmaal laialt levinud, siis kõikki juppe on saada ja hinnad on väga head.
Sellega märkimistväärt juhtumid autoga lõpevad, vahetusse läheb veel esiklaas, kuhu ühe päevaga õnnestus kolm kivi saada, tagavararatta kronsa minestas enne Mongooliast väljasõitu. Korra sai ka rehvi lapitud, nagu ka Raivo autol, oli küljepealt astlapõõsa okas omale rehviseina pesa teinud. Ja veel... Tagasiteel hakkas ühel hetkel kostma kõrvu kõrge tooniga vilistav heli, mis tasapisi aina tugevamaks muutus. Sai kontrollitud õlitaset sildades ja kastides ja loksutatud kardaane, kõik oli OK. Kuna vilin tekkis ainult gaasi maha lastes, siis sõitsime ilma gaasi maha laskmata ja lootsime, et veab ikka koduni välja. Paartuhat km oli veel tulla ainult. Aga siis ühel õhtul, telkimisplatsi otsides oli kõhualt kuulda p....es kardaaniristi lõginat. Esikardaan alt, jälle keskdiffer lukku ja edasi kodupoole.
LC 80 4,2td 118kw, küttekulu maanteel täislastis ja pingul gaasitrossiga 12,5/l 100-le maanteel, Mongoolia radadel, pooltühjade rehvidega 15-18/l 100-le. Raivo Hillaril stabiilselt ca 3l/100-le vähem.
Kütte kvaliteet kulu vist eriti ei mõjutanud, eesti küttega kulunumbrid samad. Niipalju oli vahet, et vene ja ka Monksi küttega oli kohati piinlik sõita, kuna summutist tuli kolemusta suitsu ja vastikult haisvat vingu.
80-ne kohta kokkuvõtteks võib öelda, et kannatab lammutamist küll. Ühe päris kobeda kolaka osaliseks sai auto ka, kui vihmase ja ülepea pasase teepeal ettetekkinud ca poolemeetri (või rohkem) sügavusse kraavipõhja sai hooga maandutud. Varrastekaitse oli igatahes kõver ja rool jäi ka peale seda ühelepoole viltu. Pisiasjad põhimõtteliselt.

......

Teil oli seekordseks reisiks kokku pandud erivägev kadedusttekitav kultuuriprogramm.
Mis neist vaatamisväärsustest vägevama mulje jättis ehk kohad kuhu kindlasti minema peab?

Kui juba nii kaugele minek, siis tasuks aega varuda ja läbi käia nii need kohad, kus meie käisime, kui ka need kuhu me ei jõudnud. Mulle isiklikult ei jäänud ühestki kohast ärasõites tunnet, et selle oleks võinud vahele jätta.
Kahest nädalast kohapeal jääb natuke väheseks, aga mingi pildi saab ette. Asfalditehased aga kerkivad ja uusi kiireid lõike tuleb juurde, seega ringi saab kiiremini peale. Meil on põhja ja ida Mongoolia veel käimata... Varsti saab pilte ja kinu kah näidata.