4x4.ee

Ma nii huvi pärast küsiks, et kuidas on jahiseltsidel kohustustega lood, kui jõulupraed kipuvad juba õunaaedades ja peenarde vahel laamendama? Kuidas on söödaplatside asukohtade valikuga? Kas 100-200m majadest on ilmselge nahhaalsus või ei mõjuta söödaplatsi olemasolu sigade kontsentratsiooni piirkonnas ja tõenäosust nende sattumiseks hoovidesse? Hiiumaal see aasta pool hoovi korralikult üles võetud. Eelmistel aastatel pole nii hull olnud. Sead juba nii julged, et tulevad akna alla ka siis, kui toas tuled põlevad. Söödaplats muidugi küla servas, kus üks naaberküla jahimees(?) vist nende nuumamisega ainuisikuliselt tegeleb

Kui magus kartul või viljapõld tagaaias, siis sigadel sellest metsas asuvast söödaplatsist suht pohh, seda hakatakse jälle siis külastama kui sul kartul üles võetud või vili ära koristatud (sigade abiga või ilma) .

TiitR kirjutas:Kui magus kartul või viljapõld tagaaias, siis sigadel sellest metsas asuvast söödaplatsist suht pohh, seda hakatakse jälle siis külastama kui sul kartul üles võetud või vili ära koristatud (sigade abiga või ilma) .

OT, aga küsiks siis jahimeeste käest hüva nõu et kuidas sigadustega edukalt võidelda. Hea sõna ja kurja vandumine pole siiani aidanud;:-) Käivad nad õuemaad/muruplatsi üles võtmas. Vilja ja kardulat pole, õunad 20 meetrit eemal täiesti puutumata, söödaplatsi ka netu lähikonnas, aga tuhnivad just tavalist muru. Mida nad sealt küll leiavad? Nii juba kümneid aastaid ja täpselt sama koha peal. Ja muidugi ka mujal põllu peal ning eriti sõidurajal. Septembrist paksu lumeni ja lume minekust alates kevadel uuesti. Sel aastal alustasid jamaga juba augustis. Kamp on vähemalt 4-ne, nägin neid hiljuti metsa vahel. Laisale jahimehele kerge saak! Kohalikku jahiseltsi ei taha ässitama minna. Mis aitaks? Kas konserviks on ainus lahendus?

Trühvlid?

Enne maa külmumist aetakse lihamassi taga ehk tõugud, vihmaussid jne. Meil suurem osa metsateid üles tõmmatud, nagu kultivaator oleks üle käinud , õunad ja kartulid samuti puutumata. Vaid maisitõlvikud on magustoiduks viimseni ära söödud.

Bytewize kirjutas:Trühvlid?

Võilille juurikad, omal ka sigadustega hakkama saadud,
mättad teistpidi ja näha et v-l juurikas ära hammustatud

TiitR kirjutas:

ktmxcx kirjutas:Küsiks, kas kellelgi Tartus põdra- või metsseakonserve pole pakkuda?

Varsti on

Anna teada, kui kraam liikuma hakkab.

kalleo kirjutas:

TiitR kirjutas:Kui magus kartul või viljapõld tagaaias, siis sigadel sellest metsas asuvast söödaplatsist suht pohh, seda hakatakse jälle siis külastama kui sul kartul üles võetud või vili ära koristatud (sigade abiga või ilma) .

OT, aga küsiks siis jahimeeste käest hüva nõu et kuidas sigadustega edukalt võidelda. Hea sõna ja kurja vandumine pole siiani aidanud;:-) Käivad nad õuemaad/muruplatsi üles võtmas. Vilja ja kardulat pole, õunad 20 meetrit eemal täiesti puutumata, söödaplatsi ka netu lähikonnas, aga tuhnivad just tavalist muru. Mida nad sealt küll leiavad? Nii juba kümneid aastaid ja täpselt sama koha peal. Ja muidugi ka mujal põllu peal ning eriti sõidurajal. Septembrist paksu lumeni ja lume minekust alates kevadel uuesti. Sel aastal alustasid jamaga juba augustis. Kamp on vähemalt 4-ne, nägin neid hiljuti metsa vahel. Laisale jahimehele kerge saak! Kohalikku jahiseltsi ei taha ässitama minna. Mis aitaks? Kas konserviks on ainus lahendus?

See väga tõsine mure- neil sigadel on krooniline tina puudud. Seega saad ravi ainult, kui pöördud kohaliku jahiseltsi meeste poole.

kalleo kirjutas: ...
Kohalikku jahiseltsi ei taha ässitama minna.
...
[/img]

Paraku on see kõige esimene koht, kust abi küsida. Võõrad sinna paugutama tulla ei tohi.

Kui on postmargist natuke suurem tükk, peaks jahimeestega ju lausa leping olema...

v6sa kirjutas:

kalleo kirjutas: ...
Kohalikku jahiseltsi ei taha ässitama minna.
...
[/img]

Paraku on see kõige esimene koht, kust abi küsida. Võõrad sinna paugutama tulla ei tohi.

Kui on postmargist natuke suurem tükk, peaks jahimeestega ju lausa leping olema...

Ei pea mingit lepingut olema. Aga soovitan sul nendega ühendust ikka võtta. Üldjuhul on jahimehed ikkagi üsna abivalmis. Ei maksa oodata, et kui nüüd sead ühe öö mitme aasta jooksul käisid ja et jahimehed nüüd ööpäevaringse valve panevad, aga kui nad seal pidavad külalised, siis võiks abi ikka saada.

nasa kirjutas:
Ei pea mingit lepingut olema.

Kõik õige, ei pea tõesti mingit lepingut olema/tegema, kuid siis oled oma murega üksi ka.

Uue jahiseaduse kohaselt peaksid hakkama jahimehed korvama tekitatud kahju,kui kahju suurus on üle 100 ruutmeetrise ala.Parandage kui eksin

kailo1 kirjutas:Uue jahiseaduse kohaselt peaksid hakkama jahimehed korvama tekitatud kahju,kui kahju suurus on üle 100 ruutmeetrise ala.Parandage kui eksin

Jäi just täna sima selline kokkuvõte asjast. §44 siis tasuks lugeda.

No nii palju kui ma tean, siis asustuse lähedal nii või teisiti ei tohi ühtki looma laskma minna.
Ei tea ka, kui palju mõni jahimees kusagil pukis passida viitsib, et kõnealust tinapuuduses vaevlevat metsanotsut oodata.
Söödakuhil on hea variant eemalhoidmiseks aga milleks minna sinna kui mujal magusam kraam.
Kõik sõltub kohalikust jahiseltsist. Igat rebast nad taga ajama ei soostugi.
Või siis peabki ootama, kuni 100 ruutu on üles songitud?

Roostekoll kirjutas:... Või siis peabki ootama, kuni 100 ruutu on üles songitud?

no päris nii lihtne ka pole, ikka peab maaomanikul kõigepealt olema leping jahimeestega või on maaomanik kõigepealt omalt poolt teinud võimalikud kaitseabinõud ja esitanud "ulukikahjustuste ennetamise teatise, milles näitab ära kaitset vajava põllumajanduskultuuri, okaspuu-uuenduse või okaspuupuistu asukoha ning vara kaitseks rakendatud või planeeritavad kaitseabinõud" jne. Iga songitud maalapi eest ilma jahimeestega lepingut tegemata kahjutasu ei saa, jutt on ikka tõsisest majanduslikust kahjust, mille korral tasub ette võtta oma kahju tõestamise tee.