4x4.ee

tyyp07 kirjutas:

tarmo kirjutas:... gaasibaloonid (2 tk - 40 liitrised) läksid pidevalt jäässe...

See ilmselt gaasi viga. Müüakse minu teada kahte sorti gaasi. Üks mis töötab vaevaliselt mõne -kraadiga ja siis propaani nime all veel mis töötab ka käredama külmaga.

Butaani keemistemperatuur on -0,5kraadi ja propaani keemistemperatuur on -30kraadi.Aurustumisel vedeliku temperatuur langeb.

aga miks mitte õhksoojuspump, ~75m2 garaazi hoiab üks 6kw pump kenasti soojas, soetamiskulu jääb ka suht mõistlikuks. Mitmel tuttaval kütab soojuspump töökoda ja nad väga rahul ja loomulikult mugavus ei anna võrreldagi teiste süsteemidega.

PS. Kui kellelgi täpsem huvi võin sel teemal hea nõuga abiks olla.

JoelH kirjutas:aga miks mitte õhksoojuspump, ~75m2 garaazi hoiab üks 6kw pump kenasti soojas, soetamiskulu jääb ka suht mõistlikuks. Mitmel tuttaval kütab soojuspump töökoda ja nad väga rahul ja loomulikult mugavus ei anna võrreldagi teiste süsteemidega.

PS. Kui kellelgi täpsem huvi võin sel teemal hea nõuga abiks olla.

Tere

Palju elektrikulu on? Kas kogu aeg järel? Palju seadme hind on?

Tänud kõigile vastajatele.
Õhk-õhk soojuspumba varianti olen ka ise kaalunud.
Ma oma kontoris kasutan õhk-õhk pumpasid ja olen nendega rahul (suvel töötavad konditsioneerina,mis on väga hää asi).
Selliste suurte külmadega on aga see häda,et õhk-õhk pumbad ei suuda enam piisavalt sooja anda.Kui väljas on ikka alla -20*,siis õuest ei ole lihtsalt seda sooja enam võtta.
Igatahes ostsin eile gaasipuhuri ja ballooni tööstuslikku gaasi (AGA).Müügimees rääkis pikalt-laialt,miks tööstuslik gaas pidi parem olema,kui tavaline majapidamis gaas (pidi paremini aurustuma,gaasisegu pidi parem olema,ei anna niipalju põlemisjääke jne.)
Tegin eile kohe ära ka loomkatse.Puhur lõi garaazi soojaks ca 20 minutiga.Võimas värk.Miinuseks on ikkagi mingid väikesed põlemisjäägid,mis ajavad pea natuke valutama.Ilmselt tuleb ruumi ventileerimisele rohkem tähelepanu pöörata.
Tulevikus (kui rahakott veidi pakseneb) on siiski plaanis garaazi installeerida õhk-õhk soojuspump.

meil töö juures majandusruum, noh selline garaaži-töökoja vahepealne asi, kus kommunaaltehnikat remonditakse, see on siis õhk-õhk soojuspumba küttel ja kõik kena kuni ca 20-25 külmakraadini, siis läheb välisosa jäässe ja kõik p..s. Seega tuleb ennetavalt aparaat suurte külmadega välja lükata ja paar suuremat elektripuhurit tööle panna. Kui suured külmad möödas, siis jälle soojuspump sisse ja kõik töötab. Ja ometi on aparaat nn arktika-variant, põhja-oludesse mõeldud.

Minu pump pole 2 talve jooksul veel kordagi ära külmund ega ennast välja lülitanud. Külmaga võtab lihtsalt rohkem voolu. Pump oli vist mingi fudsitsu nocria, sai ka müügimeest kuulatud ja sinna mingeid talviseid lisasi juurde ostetud. Maksis vist 25000 eek ja on ennast igati õigustanud.

ka meil Fujitsu Nocria Arcticud, 2 tk selle ruumi peale, pidi olema hea ja kvaliteetne. Samas on hoidlas kõikse odavam mudel Midea, algselt oli isegi ilma põhjamaa lisadeta ja töötasid aastaid, eelmine aasta tuli selle külma talvega panna need lisad - töötavad ja ära ei külma. Krt sellest tehnikast aru saab, spetsialistid kinnitavad et Fuijitsul on kõik nii nagu peab ...
koju olen mõelnud soetada õhksoojuspumpa just suvise kuivatamise pärast ja et lihtsalt talvel ahikütte kõrval stabiliseeriks temperatuurirežiimi

Mitsubishi pump kütab küll ilma tõrgeteta. See siis kõige udupeenem mudel mis saada oli.

Kasutaja Syncro1 võib täpsemalt rääkida, tema selle üles riputas

Ints kirjutas: Selliste suurte külmadega on aga see häda,et õhk-õhk pumbad ei suuda enam piisavalt sooja anda.Kui väljas on ikka alla -20*,siis õuest ei ole lihtsalt seda sooja enam võtta.

Siis tuleb poodi minna ja osta korralik ja ruumidele vastav pump
Mul tööjuures seinal ühes toas Mitsu ja teine vist oli Sanyo, aga rohkem lisakütteid poe ja väga ei kurda ka. Tegemist siis poeruumidega. Esimeses ruumis olen nüüd täheldanud pisikest jahenemist kuna välisuks käib liiga tihti tänu klientidele lahti.

honkomees kirjutas:meil töö juures majandusruum, noh selline garaaži-töökoja vahepealne asi, kus kommunaaltehnikat remonditakse, see on siis õhk-õhk soojuspumba küttel ja kõik kena kuni ca 20-25 külmakraadini, siis läheb välisosa jäässe ja kõik p..s. Seega tuleb ennetavalt aparaat suurte külmadega välja lükata ja paar suuremat elektripuhurit tööle panna. Kui suured külmad möödas, siis jälle soojuspump sisse ja kõik töötab. Ja ometi on aparaat nn arktika-variant, põhja-oludesse mõeldud.

Kui suvel käis soojuspumba hooldaja, siis andis soovituse, et talvel aegajalt hoopis natukeseks konditsioneeri reziimi panna. Ehk siis aparaat hakkab tööle vastupidi ja sulatab ise välisosalt jää ära ja töötab jälle kenasti.

naljakas jutt. Masinatel on ju sulatusprogrammid peal

mul korteris on soojapump ja selle sulatusega võib vahel probleeme olla. eriti, kui köetavas ruumis ei saavutata temperatuuri üle 18 kraadi. siis on ümber lülitamisest kasu küll olnud. ma ise pole sellist õhksoojapumpa näinud, mille saaks panna tööle, kui toas on hetkel -20 näiteks (see on äärmuslik näide). minu seadmel on -10 jaoks eraldi reziim (pole katsetanud).
2 talve lasin töötada selliselt, et kontrolltemperatuur oli 18, siis kippus väljas jäätuma. see aasta olen hoidnud 20-22 peal, pole olnud jäätumisega probleemi.
ja ma ei tea, kui töökindel on nende aju. vahel on tunne, et ei tööta päris korralikult. siis lülitan välja ja võtan ka juhtme välja. pärast töötab jälle nagu loom.

No jah ... minu kogemused on ikka sellised, et masin teeb tööd
Seega alla 20 kraadi ei lähe.

Meie kütame sellisega garaazi: puidujäätmetel töötav kalorifeerahi on ette nähtud tootmishoonete kütmiseks puiduküttega (halud, pinnud, klotsid, laastud jne.), seega saab väga edukalt ära kasutada kõik puidutööstuses tekkivad jäägid. PKA on metallkonstruktsioon. Soojuse ärajuhtimine ahju sisepindadelt toimub madalrõhuventilaatori abil. Kuumaks köetud õhk väljub ahju tagaosas oleva ava kaudu. Kui on vajadus kohtkütte järele, saab vastavate torude abil juhtida soojust täpselt sinna kuhu vaja. Suurema kasuteguri saavutamiseks kasutatakse tõmmatud metalltoru, mis on 2/3 ulatuses ribidega kaetud. Parima kasuteguri saavutamiseks kasutatakse sama ruumi õhku kus PKA asub. PKA väliskest ei ole ahju küttekehaga otseses kontaktis, mistõttu väliskest on ahjust väljuva õhu temperatuuriga ja ei tekita põletusi ega tuleohtu. PKA on varustatud automaatseadmetega, mis tagavad ahju ventilaatori õigeaegse sisselülitumise ja väljalülitumise.

säinas kirjutas:mul korteris on soojapump ja selle sulatusega võib vahel probleeme olla. eriti, kui köetavas ruumis ei saavutata temperatuuri üle 18 kraadi....
2 talve lasin töötada selliselt, et kontrolltemperatuur oli 18, siis kippus väljas jäätuma. see aasta olen hoidnud 20-22 peal, pole olnud jäätumisega probleemi...

jah, selles võib probleem ollagi, et eesmärgiks on ju hoida inventariruumis mõningaid plusskraade ja vajadusel inventari remontida, mitte 20+ ilmaasjata kütta. Samas selle aparaadil oli küll olemas see mõne soojakraadi režiim, aga asjatundjate väitel ei töötavat see. Nii oli ta vist seatud mälu järgi 12-15 kraadi kanti, aga ära ta välisosa külmus nii oma esimesel tööaastal ehk eelmisel külmal talvel ja ka sel. Paigaldajad käisid kaemas ja ütlesid et kõik ongi nii nagu peab, konsulteerisid veel maaletoojaga ja nii jäigi ...