2. leht 8-st
Postitatud: T Jaan 25, 2011 10:02 pm
Postitas empudogy
Võtan ühendust, kui liigun Tallinna poole või sealt tagasi. Parimat Kuid ootan veel soovitusi, ideid, laitusi ja kõike muud seonduvat.
Postitatud: L Jaan 29, 2011 10:03 am
Postitas laurz
tooland kirjutas:Hüdroveo jaoks peab olema suunavahetiga hüdropump +plunserpump e.hüdromootor.Selline kooslus mingit erilist jahutust ei vaja.Metsamasinatel kus kogu tegevus toimub ainult hüdraulika pealt on umbes 1\3 hüdro 1\3mootori ja 1\3cooleri radikas. Ja kaaluvad need riistad üle 20 tonni.
Mis asi sul seal 20 tonni kaalub? Isegi terves tükis keskmine forwarder ei kaalu nii palju
Huvitav mis süsteemi Bobcatid kasutavad? Igaljuhul on nende liikumine väga sujuv.
Postitatud: L Jaan 29, 2011 10:24 am
Postitas fagott
laurz kirjutas:tooland kirjutas:Hüdroveo jaoks peab olema suunavahetiga hüdropump +plunserpump e.hüdromootor.Selline kooslus mingit erilist jahutust ei vaja.Metsamasinatel kus kogu tegevus toimub ainult hüdraulika pealt on umbes 1\3 hüdro 1\3mootori ja 1\3cooleri radikas. Ja kaaluvad need riistad üle 20 tonni.
Mis asi sul seal 20 tonni kaalub? Isegi terves tükis keskmine forwarder ei kaalu nii palju
Huvitav mis süsteemi Bobcatid kasutavad? Igaljuhul on nende liikumine väga sujuv.
Bobcatil siis kaks muudetava suuna- ja tootlikkusega pumpa, ja kaks veomootorit, kummagi poole jaoks üks. Toimib see kooslus tõesti hästi, aga hinnad nendel detailidel uuest peast... No Eestist küll ei kannata osta.
Postitatud: L Jaan 29, 2011 10:38 am
Postitas empudogy
Tõsi ta on, et bobcat liigub väga sujuvalt, kuid jah olen uurinud hüdro lahendusi ning olen aru saanud, et odavam on tehase masin tuua siis juba USAst, kui ise ehitama hakata.
Praegune lahend tundub siiski sõiduauto paasil, ehk siis sõiduka mootor, käigukast, sidur, maasturi vahekast(aeglusti) taha mingi reduktor sild, pean uurima piduri ja siduri süsteeme veel, millelt oleks need kõige kergem saada. ja kui vidinad käes, läheb tegutsemiseks, kui aega püüan ka ehitust mingil määral kajastada, äkki on kellelegi abi.
Suurelt tahaks TÄNADA meie kaasvõitlejat(võistlejat) UPUTAJA, kes on sellise asja valmis teinud ja pole kade oma teadmisi jagama koos oma Team-iga.
Martin
Postitatud: L Jaan 29, 2011 11:50 am
Postitas laurz
Postitatud: P Jaan 30, 2011 12:53 pm
Postitas totu
Hüdraulikast veel. Rõhk annab veojõu ja tootlikus annab kiiruse, seega muutuvtootlikusega pumbal saab neid omavahel varieerida. St. kogu saadaoleva võimsuse saab rakendada kas maksimaalse rõhu (paigaltvõtt, tõus, koorma vedamine jne.) tekitamiseks või maksimaalse toolikuse tekitamiseks (kiire tühisõit), rõhu langemise (väiksem liikumistakistus vajab vähem rõhku) arvelt. Püsitootlikusega pumba arendatav rõhk ja tootlikus on suhteliselt konstantsed. St. maksimaalne veojõud on ühesugune kogu kiiruse vahemikus, see omakorda muudab ajami normaalselt kasutatavaks väga väikeses kiiruste vahemikus ja drosseldamisega (hüdrojagaja) tekib meeletult soojust, mis omakorda tuleb ju kütuse põletamiset! Nii "puusalt tulistades" pakun et lähteandmed on saavutatavad hüdrostaadiga (muutuvtootlikusega pump) 20 kW mootoriga, kahe erineva pumba kombineerimisega 30 kW ja ühe pumbaga 60 kW. + viimase variandi korral läheb vähemalt pool auru õli keetmisele, e. õliradikas peab võimas olema.
Ise kasutaksin sellise asja jaoks väiksemat sõiduka mootorit koos kastiga (ideaalis automaadiga) , kinnikeevitatud diffrigaja rihmsidureid (ühtlasi ka aeglustavad ülekanded) mõlema poole jaoks.
Postitatud: E Jaan 31, 2011 9:35 am
Postitas gasuzu
Postitatud: E Jaan 31, 2011 9:38 am
Postitas gasuzu
Postitatud: E Jaan 31, 2011 10:24 am
Postitas empudogy
totu kirjutas:Hüdraulikast veel. Rõhk annab veojõu ja tootlikus annab kiiruse, seega muutuvtootlikusega pumbal saab neid omavahel varieerida. St. kogu saadaoleva võimsuse saab rakendada kas maksimaalse rõhu (paigaltvõtt, tõus, koorma vedamine jne.) tekitamiseks või maksimaalse toolikuse tekitamiseks (kiire tühisõit), rõhu langemise (väiksem liikumistakistus vajab vähem rõhku) arvelt. Püsitootlikusega pumba arendatav rõhk ja tootlikus on suhteliselt konstantsed. St. maksimaalne veojõud on ühesugune kogu kiiruse vahemikus, see omakorda muudab ajami normaalselt kasutatavaks väga väikeses kiiruste vahemikus ja drosseldamisega (hüdrojagaja) tekib meeletult soojust, mis omakorda tuleb ju kütuse põletamiset! Nii "puusalt tulistades" pakun et lähteandmed on saavutatavad hüdrostaadiga (muutuvtootlikusega pump) 20 kW mootoriga, kahe erineva pumba kombineerimisega 30 kW ja ühe pumbaga 60 kW. + viimase variandi korral läheb vähemalt pool auru õli keetmisele, e. õliradikas peab võimas olema.
Ise kasutaksin sellise asja jaoks väiksemat sõiduka mootorit koos kastiga (ideaalis automaadiga) , kinnikeevitatud diffrigaja rihmsidureid (ühtlasi ka aeglustavad ülekanded) mõlema poole jaoks.
Kas automaatkast lolliks ei või minna, st et kui üht poolt pidurdada, siis äki ei jõua käiku alla lükata ja ei jaksa keerata?
Postitatud: E Jaan 31, 2011 10:43 am
Postitas totu
empudogy kirjutas:totu kirjutas:Hüdraulikast veel. Rõhk annab veojõu ja tootlikus annab kiiruse, seega muutuvtootlikusega pumbal saab neid omavahel varieerida. St. kogu saadaoleva võimsuse saab rakendada kas maksimaalse rõhu (paigaltvõtt, tõus, koorma vedamine jne.) tekitamiseks või maksimaalse toolikuse tekitamiseks (kiire tühisõit), rõhu langemise (väiksem liikumistakistus vajab vähem rõhku) arvelt. Püsitootlikusega pumba arendatav rõhk ja tootlikus on suhteliselt konstantsed. St. maksimaalne veojõud on ühesugune kogu kiiruse vahemikus, see omakorda muudab ajami normaalselt kasutatavaks väga väikeses kiiruste vahemikus ja drosseldamisega (hüdrojagaja) tekib meeletult soojust, mis omakorda tuleb ju kütuse põletamiset! Nii "puusalt tulistades" pakun et lähteandmed on saavutatavad hüdrostaadiga (muutuvtootlikusega pump) 20 kW mootoriga, kahe erineva pumba kombineerimisega 30 kW ja ühe pumbaga 60 kW. + viimase variandi korral läheb vähemalt pool auru õli keetmisele, e. õliradikas peab võimas olema.
Ise kasutaksin sellise asja jaoks väiksemat sõiduka mootorit koos kastiga (ideaalis automaadiga) , kinnikeevitatud diffrigaja rihmsidureid (ühtlasi ka aeglustavad ülekanded) mõlema poole jaoks.
Kas automaatkast lolliks ei või minna, st et kui üht poolt pidurdada, siis äki ei jõua käiku alla lükata ja ei jaksa keerata?
Kast võrdleb mootri pöördeid peaülekande pööretga ja vastavalt segusiibri asendile üritab seda suhet hoida, kui enne pidurdamist pool lahutada, läheb kogu mats vedavale poolele ja kui siis väheks jääb, langeb peaülekande kiirus ja kast laob käigu alla. Sellele aitab kaasa ka gaasipedaali tallamine, mis on üsna loomulik keeramisel. Teoorias peaks hea saama?
Postitatud: E Jaan 31, 2011 10:47 am
Postitas empudogy
Aga mis laadi mootorit soovitate kasutada, praegu olen vaadanud 2,0 ford sierrat?
Postitatud: E Jaan 31, 2011 11:06 am
Postitas totu
empudogy kirjutas:Aga mis laadi mootorit soovitate kasutada, praegu olen vaadanud 2,0 ford sierrat?
Ise mõtlesin küll midagi esiveolist aga see sõltub palju soovitavast agregaatide paigutusest, võibolla ongi pikimootor parem (veidi raskem küll). 2ne bensukas jääb ehk paljuks ja raskeks. Liiter+ mootoreid on jälle automaatkastiga vähe saada ja kombineerimine on liigne töömaht. Ilmselt kaalu, hinna, seisundi suhe paneb asja paika.
Postitatud: E Jaan 31, 2011 4:23 pm
Postitas empudogy
totu kirjutas:empudogy kirjutas:Aga mis laadi mootorit soovitate kasutada, praegu olen vaadanud 2,0 ford sierrat?
Ise mõtlesin küll midagi esiveolist aga see sõltub palju soovitavast agregaatide paigutusest, võibolla ongi pikimootor parem (veidi raskem küll). 2ne bensukas jääb ehk paljuks ja raskeks. Liiter+ mootoreid on jälle automaatkastiga vähe saada ja kombineerimine on liigne töömaht. Ilmselt kaalu, hinna, seisundi suhe paneb asja paika.
Kuidas te mõtlete ära kasutada seda rihmade vedamise süsteemi, ise mõtlesin kasutada olemas olevat difrit ning pidureid, kuid differ ei pea vast vastu?
Postitatud: K Veebr 02, 2011 10:55 am
Postitas totu
Differ peab vastu aga erinevate poolte takistuse erinemisel hakkab ebamugavalt loopima. Seda rihmsidurite (lihtsaim ja odavaim sidur) ideed siin kirjeldada oleks liiga pikk ja keeruline. Kui avatud diffriga, peaks poolte vahel olema sidur, mis lahutub koos piduri rakendumisega ja soovitavalt ei lahutu koos mõlema piduri üheaegse rakendamisega või oleks masina pidurdamiseks eraldi kontuur (nt. sama ketta peal kaks sadulat).
Postitatud: K Veebr 02, 2011 12:25 pm
Postitas traatjalg
Võid sealt mõne idee saada
http://www.youtube.com/watch?v=BWHAfaC-pPg vanemad Argod vist sarnase süsteemiga uuemad peaks olema hüdro pealt.