Roomiku meisterdamisega seotud küsimused

Tõsisemad ja spetsiifilist laadi tehnilised arutelud erinevate tehniliste sõlmede üle 4x4 liikuri juures. Võta sõna kui tead millest räägid, lahmijad lendavad Idiot Cornerisse.

Moderaatorid: jr, Veiko, erik, Moderators

Vasta
Kasutaja avatar
empudogy
Fitting 38"
Postitusi: 385
Liitunud: E Okt 11, 2010 11:42 am
Asukoht: Rakvere

Postitus Postitas empudogy »

Võtan ühendust, kui liigun Tallinna poole või sealt tagasi. Parimat Kuid ootan veel soovitusi, ideid, laitusi ja kõike muud seonduvat.
laurz
Rock Crawler
Postitusi: 552
Liitunud: P Jaan 10, 2010 6:40 pm
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas laurz »

tooland kirjutas:Hüdroveo jaoks peab olema suunavahetiga hüdropump +plunserpump e.hüdromootor.Selline kooslus mingit erilist jahutust ei vaja.Metsamasinatel kus kogu tegevus toimub ainult hüdraulika pealt on umbes 1\3 hüdro 1\3mootori ja 1\3cooleri radikas. Ja kaaluvad need riistad üle 20 tonni.
Mis asi sul seal 20 tonni kaalub? Isegi terves tükis keskmine forwarder ei kaalu nii palju :lol: Huvitav mis süsteemi Bobcatid kasutavad? Igaljuhul on nende liikumine väga sujuv.
fagott
True Off Roader!
Postitusi: 1006
Liitunud: R Veebr 04, 2005 8:34 pm
Asukoht: Viljandi

Postitus Postitas fagott »

laurz kirjutas:
tooland kirjutas:Hüdroveo jaoks peab olema suunavahetiga hüdropump +plunserpump e.hüdromootor.Selline kooslus mingit erilist jahutust ei vaja.Metsamasinatel kus kogu tegevus toimub ainult hüdraulika pealt on umbes 1\3 hüdro 1\3mootori ja 1\3cooleri radikas. Ja kaaluvad need riistad üle 20 tonni.
Mis asi sul seal 20 tonni kaalub? Isegi terves tükis keskmine forwarder ei kaalu nii palju :lol: Huvitav mis süsteemi Bobcatid kasutavad? Igaljuhul on nende liikumine väga sujuv.
Bobcatil siis kaks muudetava suuna- ja tootlikkusega pumpa, ja kaks veomootorit, kummagi poole jaoks üks. Toimib see kooslus tõesti hästi, aga hinnad nendel detailidel uuest peast... No Eestist küll ei kannata osta.
Kasutaja avatar
empudogy
Fitting 38"
Postitusi: 385
Liitunud: E Okt 11, 2010 11:42 am
Asukoht: Rakvere

Postitus Postitas empudogy »

Tõsi ta on, et bobcat liigub väga sujuvalt, kuid jah olen uurinud hüdro lahendusi ning olen aru saanud, et odavam on tehase masin tuua siis juba USAst, kui ise ehitama hakata.

Praegune lahend tundub siiski sõiduauto paasil, ehk siis sõiduka mootor, käigukast, sidur, maasturi vahekast(aeglusti) taha mingi reduktor sild, pean uurima piduri ja siduri süsteeme veel, millelt oleks need kõige kergem saada. ja kui vidinad käes, läheb tegutsemiseks, kui aega püüan ka ehitust mingil määral kajastada, äkki on kellelegi abi.

Suurelt tahaks TÄNADA meie kaasvõitlejat(võistlejat) UPUTAJA, kes on sellise asja valmis teinud ja pole kade oma teadmisi jagama koos oma Team-iga.

Martin
laurz
Rock Crawler
Postitusi: 552
Liitunud: P Jaan 10, 2010 6:40 pm
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas laurz »

Kasutaja avatar
totu
I live off from the mud
Postitusi: 2887
Liitunud: N Sept 06, 2007 8:26 pm
Asukoht: Kallavere, kui just ära ei ole.

Postitus Postitas totu »

Hüdraulikast veel. Rõhk annab veojõu ja tootlikus annab kiiruse, seega muutuvtootlikusega pumbal saab neid omavahel varieerida. St. kogu saadaoleva võimsuse saab rakendada kas maksimaalse rõhu (paigaltvõtt, tõus, koorma vedamine jne.) tekitamiseks või maksimaalse toolikuse tekitamiseks (kiire tühisõit), rõhu langemise (väiksem liikumistakistus vajab vähem rõhku) arvelt. Püsitootlikusega pumba arendatav rõhk ja tootlikus on suhteliselt konstantsed. St. maksimaalne veojõud on ühesugune kogu kiiruse vahemikus, see omakorda muudab ajami normaalselt kasutatavaks väga väikeses kiiruste vahemikus ja drosseldamisega (hüdrojagaja) tekib meeletult soojust, mis omakorda tuleb ju kütuse põletamiset! Nii "puusalt tulistades" pakun et lähteandmed on saavutatavad hüdrostaadiga (muutuvtootlikusega pump) 20 kW mootoriga, kahe erineva pumba kombineerimisega 30 kW ja ühe pumbaga 60 kW. + viimase variandi korral läheb vähemalt pool auru õli keetmisele, e. õliradikas peab võimas olema.
Ise kasutaksin sellise asja jaoks väiksemat sõiduka mootorit koos kastiga (ideaalis automaadiga) , kinnikeevitatud diffrigaja rihmsidureid (ühtlasi ka aeglustavad ülekanded) mõlema poole jaoks.
Tehtud, mõeldud.
gasuzu
Got ARB and Nitrous?
Postitusi: 143
Liitunud: P Mai 11, 2008 9:19 pm
Asukoht: Vaida ja Pahkla mõisa taga põllul

Postitus Postitas gasuzu »

Tere

?????????? ????????? igale maitsele midagi
http://www.youtube.com/watch?v=BWHAfaC- ... re=related
Viimati muutis gasuzu, T Veebr 01, 2011 9:15 am, muudetud 1 kord kokku.
...hääled minu peas kinnitavad;ma olen täiesti terve!
http://www.youtube.com/watch?v=t8roxM1k02g
gasuzu
Got ARB and Nitrous?
Postitusi: 143
Liitunud: P Mai 11, 2008 9:19 pm
Asukoht: Vaida ja Pahkla mõisa taga põllul

Postitus Postitas gasuzu »

Viimati muutis gasuzu, E Jaan 31, 2011 12:17 pm, muudetud 4 korda kokku.
...hääled minu peas kinnitavad;ma olen täiesti terve!
http://www.youtube.com/watch?v=t8roxM1k02g
Kasutaja avatar
empudogy
Fitting 38"
Postitusi: 385
Liitunud: E Okt 11, 2010 11:42 am
Asukoht: Rakvere

Postitus Postitas empudogy »

totu kirjutas:Hüdraulikast veel. Rõhk annab veojõu ja tootlikus annab kiiruse, seega muutuvtootlikusega pumbal saab neid omavahel varieerida. St. kogu saadaoleva võimsuse saab rakendada kas maksimaalse rõhu (paigaltvõtt, tõus, koorma vedamine jne.) tekitamiseks või maksimaalse toolikuse tekitamiseks (kiire tühisõit), rõhu langemise (väiksem liikumistakistus vajab vähem rõhku) arvelt. Püsitootlikusega pumba arendatav rõhk ja tootlikus on suhteliselt konstantsed. St. maksimaalne veojõud on ühesugune kogu kiiruse vahemikus, see omakorda muudab ajami normaalselt kasutatavaks väga väikeses kiiruste vahemikus ja drosseldamisega (hüdrojagaja) tekib meeletult soojust, mis omakorda tuleb ju kütuse põletamiset! Nii "puusalt tulistades" pakun et lähteandmed on saavutatavad hüdrostaadiga (muutuvtootlikusega pump) 20 kW mootoriga, kahe erineva pumba kombineerimisega 30 kW ja ühe pumbaga 60 kW. + viimase variandi korral läheb vähemalt pool auru õli keetmisele, e. õliradikas peab võimas olema.
Ise kasutaksin sellise asja jaoks väiksemat sõiduka mootorit koos kastiga (ideaalis automaadiga) , kinnikeevitatud diffrigaja rihmsidureid (ühtlasi ka aeglustavad ülekanded) mõlema poole jaoks.
Kas automaatkast lolliks ei või minna, st et kui üht poolt pidurdada, siis äki ei jõua käiku alla lükata ja ei jaksa keerata?
Kasutaja avatar
totu
I live off from the mud
Postitusi: 2887
Liitunud: N Sept 06, 2007 8:26 pm
Asukoht: Kallavere, kui just ära ei ole.

Postitus Postitas totu »

empudogy kirjutas:
totu kirjutas:Hüdraulikast veel. Rõhk annab veojõu ja tootlikus annab kiiruse, seega muutuvtootlikusega pumbal saab neid omavahel varieerida. St. kogu saadaoleva võimsuse saab rakendada kas maksimaalse rõhu (paigaltvõtt, tõus, koorma vedamine jne.) tekitamiseks või maksimaalse toolikuse tekitamiseks (kiire tühisõit), rõhu langemise (väiksem liikumistakistus vajab vähem rõhku) arvelt. Püsitootlikusega pumba arendatav rõhk ja tootlikus on suhteliselt konstantsed. St. maksimaalne veojõud on ühesugune kogu kiiruse vahemikus, see omakorda muudab ajami normaalselt kasutatavaks väga väikeses kiiruste vahemikus ja drosseldamisega (hüdrojagaja) tekib meeletult soojust, mis omakorda tuleb ju kütuse põletamiset! Nii "puusalt tulistades" pakun et lähteandmed on saavutatavad hüdrostaadiga (muutuvtootlikusega pump) 20 kW mootoriga, kahe erineva pumba kombineerimisega 30 kW ja ühe pumbaga 60 kW. + viimase variandi korral läheb vähemalt pool auru õli keetmisele, e. õliradikas peab võimas olema.
Ise kasutaksin sellise asja jaoks väiksemat sõiduka mootorit koos kastiga (ideaalis automaadiga) , kinnikeevitatud diffrigaja rihmsidureid (ühtlasi ka aeglustavad ülekanded) mõlema poole jaoks.
Kas automaatkast lolliks ei või minna, st et kui üht poolt pidurdada, siis äki ei jõua käiku alla lükata ja ei jaksa keerata?
Kast võrdleb mootri pöördeid peaülekande pööretga ja vastavalt segusiibri asendile üritab seda suhet hoida, kui enne pidurdamist pool lahutada, läheb kogu mats vedavale poolele ja kui siis väheks jääb, langeb peaülekande kiirus ja kast laob käigu alla. Sellele aitab kaasa ka gaasipedaali tallamine, mis on üsna loomulik keeramisel. Teoorias peaks hea saama?
Tehtud, mõeldud.
Kasutaja avatar
empudogy
Fitting 38"
Postitusi: 385
Liitunud: E Okt 11, 2010 11:42 am
Asukoht: Rakvere

Postitus Postitas empudogy »

Aga mis laadi mootorit soovitate kasutada, praegu olen vaadanud 2,0 ford sierrat?
Kasutaja avatar
totu
I live off from the mud
Postitusi: 2887
Liitunud: N Sept 06, 2007 8:26 pm
Asukoht: Kallavere, kui just ära ei ole.

Postitus Postitas totu »

empudogy kirjutas:Aga mis laadi mootorit soovitate kasutada, praegu olen vaadanud 2,0 ford sierrat?
Ise mõtlesin küll midagi esiveolist aga see sõltub palju soovitavast agregaatide paigutusest, võibolla ongi pikimootor parem (veidi raskem küll). 2ne bensukas jääb ehk paljuks ja raskeks. Liiter+ mootoreid on jälle automaatkastiga vähe saada ja kombineerimine on liigne töömaht. Ilmselt kaalu, hinna, seisundi suhe paneb asja paika.
Tehtud, mõeldud.
Kasutaja avatar
empudogy
Fitting 38"
Postitusi: 385
Liitunud: E Okt 11, 2010 11:42 am
Asukoht: Rakvere

Postitus Postitas empudogy »

totu kirjutas:
empudogy kirjutas:Aga mis laadi mootorit soovitate kasutada, praegu olen vaadanud 2,0 ford sierrat?
Ise mõtlesin küll midagi esiveolist aga see sõltub palju soovitavast agregaatide paigutusest, võibolla ongi pikimootor parem (veidi raskem küll). 2ne bensukas jääb ehk paljuks ja raskeks. Liiter+ mootoreid on jälle automaatkastiga vähe saada ja kombineerimine on liigne töömaht. Ilmselt kaalu, hinna, seisundi suhe paneb asja paika.
Kuidas te mõtlete ära kasutada seda rihmade vedamise süsteemi, ise mõtlesin kasutada olemas olevat difrit ning pidureid, kuid differ ei pea vast vastu?
Kasutaja avatar
totu
I live off from the mud
Postitusi: 2887
Liitunud: N Sept 06, 2007 8:26 pm
Asukoht: Kallavere, kui just ära ei ole.

Postitus Postitas totu »

Differ peab vastu aga erinevate poolte takistuse erinemisel hakkab ebamugavalt loopima. Seda rihmsidurite (lihtsaim ja odavaim sidur) ideed siin kirjeldada oleks liiga pikk ja keeruline. Kui avatud diffriga, peaks poolte vahel olema sidur, mis lahutub koos piduri rakendumisega ja soovitavalt ei lahutu koos mõlema piduri üheaegse rakendamisega või oleks masina pidurdamiseks eraldi kontuur (nt. sama ketta peal kaks sadulat).
Tehtud, mõeldud.
traatjalg
Fitting 38"
Postitusi: 345
Liitunud: E Apr 23, 2007 7:00 pm
Asukoht: Saunja 53833169

Postitus Postitas traatjalg »

Võid sealt mõne idee saada http://www.youtube.com/watch?v=BWHAfaC-pPg vanemad Argod vist sarnase süsteemiga uuemad peaks olema hüdro pealt.
Vasta

Mine “Modifikatsioonid edasijõudnutele”